Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr.702
Kirjutasin oma blogis juba nädalapäevad tagasi, et valijate aktiivsus tundub kõrge olema. Riiki ja valitsust kirutakse kõvasti, aga valimistele pole veel käega löödud. Valima lubavad minna kõik, kel selleks õigus. Harva kuuled, et üldse ei kavatse häält anda. Kaugemates külades on aga see probleem, et jaoskonnad vaid keskustes ja lihtsalt raske kohale jõuda. Kambaga ja ühe autoga käiakse, vahel paar-kolm sõitu päevas. Arvan, et valimiste aktiivsus tuleb suur ja tulemused võivad ka üllatusi pakkuda. Kirjutasin nii 5. veebruaril.
Nüüd teatati et hääleõiguslikke inimesi on 912 565 – üle 15 000 enam kui eelmistel parlamendi valimistel. See on positiivne uudis, mis annab kokkuvõttes lootust ka suuremaks valimisaktiivsuseks. Viimaste päevade uuringud seda ka kinnitavad. Nii, et minu enda tunne aktiivse publikumi suhtes, mis Võru-, Valga- ja Põlvamaa linnades ning külades ringi sõites tekkis, peab paika.
Kuid on ka üks probleem. Paljud, kes valijate hulka kantud, ei ela Eestis ja ei pruugi hääletada. Seetõttu pakub Faktum-Ariko firma valimisaktiivsuseks 50–60 protsenti ehk vähem kui 2007. aasta valimistel. Viimasel ajal on räägitud 100 000 eestlasest, kes elavad hoopis mujal ning nemad on väljas nii küsitlus- kui ka valimiskäibest. Üksikkandidaatide individuaalsed võimalused on tühised, kuigi kokku saadakse tubli protsent häältest, 8%. Roheliste väljavaated erakonnana on olematud.
11. veebruaril avaldatud Faktum-Ariko uuringu järgi toetab Reformierakonda 39% valijatest.
Reformierakond saaks selle järgi 47 kohta, keskpartei 28 ning IRL 15 kohta, sotsidele jääks 11 kohta, kirjutas Eesti Päevaleht.
Erakordselt huvitavalt mõjus aga Reformierakonna peasekretäri Michali poolt Delfi portaalile antud intervjuu. „Erinevalt EPLis avaldatud oletustele on meil käes reedel (11.02.) laekunud ja täpsema metoodikaga tehtud küsitluse andmed ja need räägivad teist keelt – Reformierakond juhib Keskerakonna ees vaid kahe protsendiga," teatas ta.
Michael jätkas. "Usun, et see on ka enam-vähem reaalne seis – ka neli aastat tagasi otsustas valimistulemuse lõpuks 1,7 protsenti inimesi. Kui Reformierakond oleks saanud 1,7 protsenti vähem hääli oleks meil täna peaminister Edgar Savisaar, raha küsitaks Kremli sõpradelt tema tasemel ja eurot meil poleks," jätkas Michal. "Tegelikkuses on vahe Reformierakonna ja Keskerakonna vahel üliväike ja valijad otsustavad kas peaminister on Andrus Ansip või Edgar Savisaar – seis on väga tasavägine," ütles ta.
Seega on seis tõepoolest väga põnev. Lõpptulemuse ehk siis austava ülesande, kellele president Ilves on sunnitud andma õiguse valitsuse moodustamisesks, võib otsustada üsna väike number valijaid, kes osutuvad kaalukeeleks. Seega kujunevad eelseisvad paar nädalat tõeliseks võitluseks iga hääle pärast. Mäletame ju hästi, et president Ilves võitis ju Rüütli üsna tühise häältearvuga ja Eurovalimistel jäi Keskerakonnal kolmanda saadikukoha saamiseks puudu ka imeväärselt väike arv hääli. Vist 6 häält, kui ma õigesti mäletan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar