kolmapäev, 26. detsember 2012


Isegi ööistungid enam ei aita !!!

Sai viis ööd Riigikogu saalis istutud, kõnesid peetud ja vaieldud, kuid valitsus  opositsiooni häält kuulda ei võtnud. Elektriaktsiisi ei vähendatud ja elektri kõrge hind tervitab meid juba Uue aasta algul.
Aga Eesti Energia võib rõõmustada. Oskuslike reklaamide ja segase selgitustööga saavutati seda, mida ka ennustati. Lõviosa klientidest valiski Eesti Energia kalli fikseeritud püsihinnaga paketi.
Nii mängitakse rahvaga!  Räägitkse vabast turust, aga tegelikult mässitakse tarbija voolava sõnamulina saatel ümber sõrme ja pannakse soovitud firmale kõrgemat hinda maksma.  
Lisan neljapäeval 13. detsembril Põlvamaa ajalehes Koit ilmunud artikli

 
Riigikogus me ei maga!
Heimar Lenk
Riigikogu liige
Keskerakond

Möödunud neljapäevases artiklis „Kolmapäeva öösel me ei maganud“ nutab reformierakondlasest Riigikogu liige Meelis Mälberg, et viimasel ajal ta parlamendi liikmena enam magada ei saa. Keskerakond korraldab öiseid istungeid ja nõuab elektrihinna alandamist. Ja seda vaid üheainse õnnetu euro nimel, mis tavakodaniku elektriarve väiksemaks teeks.

Nagu viimase poole aasta jooksul  ajakirjandusest loeme, oravaparteil endal rahamure pole. Musta sularaha saab annetusena kiiresti pangakontole kantida. On seal siis üks euro ees või taga, pole küsimust. Kuid tavakodaniku  eelarves mängib ka üks euro rolli, eriti kui omaenda riik selle euro rahulikult taskusse paneb. Teatavasti maksame Eestis neli ja pool korda kõrgemat elektriaktsiisi, kui Euroopa Liit seda meilt nõuab. Kõrged aktsiisid ehk kaudsed maksud toovad palju raha riigieelarvesse, kuid suurendavad ka tunduvalt elanikkonna väljaminekuid. Näiteks tavalise autobensiini hinnast moodustavad riigimaksud tervelt poole. Sama kehtib toasooja ehk küttekulude kohta. Kui saaksime natuke odavamat mootorikütust, soodsamat toasooja, madalama hinnaga elektrit, siis jääks keskmisele perele hoopis rohkem raha kätte. Üks pereisa saatis oma elektriarve - 37.84 eurot. „Sellest aktsiis 4.87, käibemaks 6.30, võrguteenus 16.28 eurot. Seega elektrienergia maksis vaid 10.39. Nii riik meid röövib, kuid ikka, kui natuke suurem torm, on elekter jälle mitmeks päevaks ära,“ kirjutas ta.

Just nende keskmiste inimeste huvide eest, kelle hulka ka kirja saatja kuulub, võitlebki Eesti Keskerakonna fraktsioon Riigikogu öistel istungitel. Hiljutine Maailmapanga analüüs näitab, et Eesti on kõige kõrgemate kaudsete maksudega riik Euroopas. Kogu maksukoormusest, moodustavad kaudsed maksud meil peaaegu 20%. Soomes vaid 1,2%, Norras 1,3%, Leedus 2,7%, Inglismaal 3,1%. Mis viga peaminister Ansipil ja rahandusminister Ligil oma kolleegide ees Brüsselis uhkustada, et näete kui hästi Eestil läheb! Aga Eestil läheb hästi sellepärast, et rahva käest palju kaudseid makse kogutakse ja väikest palka makstakse.

Just selle poliitika vastu võitlevadki keskerakondlased Riigikogu öistel istungitel. Aga öösel seepärast, et teist võimalust pole. Reformierakonna ja IRLi koalitsioon, keda Meelis Mälberg Kagu-Eestis esindab, muud võimalust opositsioonile ei anna.

Piinlik tunnistada, kuid meie parlamendi töökultuur on selle koalitsiooni ajal kõvasti alla käinud. Sisulised vaidlused, mille poolest nii viimane Ülemnõukogu, kui Riigikogu esimesed koosseisud eredalt silma paistsid, on vajunud unustusse. Rahva nimel räägib opositsioon, koalitsioon esindab vaid valitsust. Ega siis president Ilves asjata nimetanud eestlaste parlamenti valitsuse kummitempliks. Pärast presidendi aastatagust kõnet pole olukord muutunud.

Just selle olukorra vastu riigis me seisamegi! Pikkade, aga ka sisukate kõnede pidamine, ministritele põhjalike küsimuste esitamine, enne hääletamist seisukoha kujundamiseks vaheaegade võtmine, räägib vaid opositsiooni soovist Riigikogus tõsist tööd teha. Koalitsioon pole sellega enam harjunud. Seni on kõik läinud teerulli meetodil, millega opositsiooni ettepanekuist halastamatult üle sõidetakse. Kuid seekord panid pidevad ööistungid ka valitsuse järele mõtlema. Nii edasi minna ei saa! Ka ajakirjandus Keskerakonda väga ei rünnanud. Saadakse aru, et rahva arvelt pole võimalik lõpmatult riiki ja valitsust ja Eesti Energiat nuumata.

“Selle asemel, et tänavale minna ja kakelda, peetakse ööistungeil protseduurilist võitlust. Tehakse poliitikat valgete kinnastega,” on reformierakondlaset Ignar Fjuk öelnud. Keskerakond jätkab kindlasti ööistungite pidamist ka tulevikus. Nii kaua, kuni praegune valitsus rahva enamuse arvamusega arvestama hakkab. Nii kaua, kuni eestlaste elatustase ühiskonna heaolu peamiseks näitajaks saab. Meile pole vaja Brüsseli kõrgete ametnike kiitust valitsusele. Meile on tähtis, et keskmine eesti perekond võimalikult odavalt elektri ja soojuse majja saaks, et pereisa head palka teeniks, et Jõuluvana lastele ikka suurema kingikoti tooks. Keskerakond ei tulnud Riigikokku magama, vaid oma valijate huvisid kaitsma!          

              

 

 

pühapäev, 16. detsember 2012


 

Ärgem ennast enneaega vanaks mõelgem !


Pealkiri kõlab ehk naljakalt, aga see on elust võetud tarkus. Meedikud kurdavad, et Eesti inimene peab ennast tihtipeale vanemaks, kui ta tegelikult on. Mul ju nii palju aastaid – kordab ta endale päevast päeva ja hakkabki elust kõrvale jääma. Taolist hoiakut ei tohi võtta! Samas leiame hulgaliselt näiteid, kus isegi haigusega võitlev vanainimene erakordselt energiline ja elurõõmus olla suudab.

Statistika näitab, et neid optimiste on meil tunduvalt rohkem kui mõnes teises riigis. Eestit eakate tööhõive on üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Ühest küljest räägib see kindlasti meie väga madalast keskmisest pensionist, mis kõigub 320 euro ringis ja millele tuleb ära elamiseks juurde teenida. Kuid teisalt ka vanema põlvkonna valmisolekust ennast teostada.
Uurimused näitavad, et vanemad mehed soovivad tööturul rohkem osaleda kui naised, kuid kahjuks jääb meeste tervis alla ja nii on tööl käivate naiste osakaal pisut suurem kui meestel.

Aktiivsena vananemise aasta, mida tänavu Euroopa Liidus laialdaselt tähistatakse, on Eestile juba teinud väikese heateo. Meie, eestlased, tuntud eurokuulekuse ja püüdluse poolest iga direktiivi täita enam kui seda nõutakse, oleme täpselt asunud täitma ka eakate aasta eeskirju. Aga need näevad ette aupaklikku suhtumist vanarahvasse!
Nii paistavadki jutud pensionäridest kui ülalpeetavatest ja noorema maksumaksja seisukohalt raskest koormast meil tasapisi kaduvat. Meie vara­kapitalistlik ühiskond, kus ainsaks väärtuseks seni rikkust ja raha peetud, hakkab lõpuks aru saama, et põlvkondade vaheline solidaarsus ehk üksmeel on jõud, mis maailma aastatuhandete jooksul edasi viinud.

Aktiivsena vananemise aastast oleme teisegi võidupunkti saanud. Nimelt nõuab aasta moto vanemale põlvkonnale inimväärikat äraelamist. Meie nigelad pensionid sellele nõudele ei vasta. Nii ongi Riigikogus taas päevakorrale tõusnud praeguse pensionisüsteemi ümbertegemine.
Keskerakonna fraktsioon on korduvalt esitanud ettepanekuid nõndanimetatud «kolm aastat ühe eest» süsteemi muutmiseks. Praegu käib asi nii, et alla keskmise palga teenijad ei saagi aastase töölkäimise eest täisaastat oma pensionistaaži. Minimaalpalga puhul tuleb aastase staaži saamiseks kolma aastat tööl käia. See süsteem pole Euroopa mõistes õiglane.

Seega peab lähemate aastate jooksul saama pensionärist ka Eesti ühiskonna austatud liige. Nii nagu see meie esiisade aegu kombeks oli. Noored ettevõtjad võiksid vanarahva tööle võtmist rohkem kaaluda. Statistika ütleb, et 80% pensionäridest oleks nõus kohe tööle hakkama, kui vaid ettepanek tehtaks.
Euroopas ei vaadelda vanemat põlvkonda juba ammu kui abituid inimesi, kellest palju kasu pole. Uurimused kinnitavad, et vananedes kasvavad vaimsed võimed, nagu näiteks strateegiline mõtlemine, olukorra objektiivsem hindamine, hoolivus, targem mõtteviis ja õigemate järelduste tegemine.

Nii saaks pensionile jäänud insenere, oskustöölisi, õpetajaid, arste, õdesid edukalt kasutada seal, kus elukogemus kasuks tuleb. Eks enamik meist taha kogenud arsti juurde minna või merel ikka staažika kapteniga seilata.
Pealegi suudavad vanemaealised tööle rohkem pühenduda, on kohusetundlikumad ja tööandjale lojaalsemad. Ka konflikte esineb vanemaealiste töökollektiivis vähem. Ja palka küsivad vanemad meistrimehed reeglina tunduvalt vähem kui noored.

Aktiivsena vananemise aasta on eluküpsele põlvkonnale ka Eestis hulga uksi lukust lahti teinud. Tarvitseb vaid minna ja nendele koputada. Aga enne tuleb mõelda ennast palju nooremaks, kui passis olev number näitab. Eks ütle vanasõnagi, et inimene on täpselt nii vana, kui nooreks ta ennast ise peab.

Artikkel ilmus 13.detsembri ajalehes Valgamaalane

pühapäev, 2. detsember 2012


Mis meenub novembrist 2012?

Põlvamaa ajaleht Koit:
ÜKS KÜSIMUS. Missugune novembrikuu sündmus pollitmaastikul meenub esimesena, miks?
 
Vastus:

Kindlasti meenub laiale avalikkusele esimesena Reformierakonna rahastamise ja vassimise skandaal ning peaminister Ansipi tagasihoidlik vabanduse palumine. Kuid Riigikogu liikmena pean väga tähtsaks ka parlamendi pikki ööistungeid, rahva jaoks ebavõrdse riigieelarve vastuvõtmise vastu.

Kui varematel aastatel protestiti lihtsalt venitamise ja vaheaaegade võtmisega, siis seekord hakiti viimane kui parandusettepanek ja eelarvega seotud seadus põhjalikult läbi. Opositsiooni saadikuid pidasid kümneid pikki kõnesid, milles tõestasid eelarve rahvavaenulikkust, sest väiksema sissetulekuga elanikkonnale eelarve elatustaseme tõusu ei too. Me ei saa ju jätkata Euroopa madalama palga, viletsama pensioni ja kuid kõrgemate hindadega.

Riigi sotsiaalpoliitikat on tarvis muuta, mida opositsioon ka püüdis teha. Viimaste aastate jooksul esimest korda puhkes Riigikogus tõeline poliitiline debatt ja sõnasõda rahva huvide kaitseks. Seda toetasid korduvad meeleavaldused Toompea lossi ees ja mujal. Riigikogus toimuv sisuliselt ühines Harta 12 aktivistide nõudmistega Eesti riigi ja tema elanike parema ning demokraatliku tuleviku nimel.      

Ilmus 29. novembril ajalehes Koit