pühapäev, 29. aprill 2012

Heimar Lenk: Verinoored siresäärsed eurohiired versus pensionärid

(42)
www.DELFI.ee
Heimar Lenk: Verinoored siresäärsed eurohiired versus pensionärid
Foto: Ilmar Saabas
Majanduse kosudes tuleb pensioniealised tööle tagasi kutsuda. Nad ei pea töötama täiskohaga, kuid nende kogemused ja oskused muutuvad õige pea väga vajalikuks.
Unistus üksmeelsest ühiskonnast on inimkonda võlunud juba ammu, kuid üllas eesmärk tundub täna sama kaugel olevat, kui tuhat aastat tagasi. Miks käivad asjad ikka nii, et vanade meelest on noorus hukka läinud ja noored hakkavad vanu alles siis mõistma, kui ise vanaks saanud?
Euroopa Liit püüab olukorda parandada ja kuulutas 29. aprilli põlvkondade vahelise solidaarsuse päevaks. Et vähemalt sel päeval pidada noorte ja vanade ühiseid üritusi, et erinevaid põlvkondi üksteisele lähendada. Isegi üks riigikogu istung on teemale pühendatud.

Küsimus ise on aga tõsisemast tõsisem. Hetkel elab maailmas 710 miljonit üle 60 aastast inimest. Aastaks 2050 ennustatakse vanema põlvkonna suuruseks 2 miljardit. Maakera üldine elanikkond kasvab selleks ajaks umbes 8 miljardini. Seega tervelt neljandiku moodustaksid siis pensioniealised prouad ja härrad.
Ka meil ületas pensionäride arv hiljuti 400 000 piiri. Isegi arenenud suurriigid pole selliseks eluea kiireks kasvuks valmis. Eestist rääkimata, kus praegu makstakse üht madalamat pensionit ja üle 65 aastaste riigiametnike töölkäimise võimalus seadustati alles hiljuti. Kui seniseid arenguid jälgida, tundub, et inimväärse vananemise poliitikani, mis Euroopa Liidu riikides juhtiva ideoloogia rolli täidab, on meil veel õige pikk tee käia.
Pinev olukord tööjõuturul
Tänavune aasta on eriline, sest just alates 2012. aastast hakkabki tööealise elanikkonna arvukus kiiresti vähenema ja 60-aastaste ning vanemate arv kasvama. Kõige kiirem vanemaealiste arvu kasv toimub aastatel 2015-2035, kui sõjajärgse beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka.
Eelseisev pinev olukord tööjõuturul võib põlvkondade vahelist solidaarsust ehk siis ühiskonna ühtekuuluvuse tunnet kõvasti vähendada. Eelkõige muutub olukord teravaks pensioni- ja tervishoiusüsteemi rahastamisel. Selge, et raha ei pruugi kõigile jätkuda. Kuuleme ja loeme ajakirjandusest juba täna, kuidas eakatele heidetakse ette, justkui sööks nad ära praeguste noorte loodud väärtusi ja tarbiks üleliia palju rahvuslikust rikkusest.
Kahjuks unustatakse ära, et kuigi pensioni makstakse töölkäijate maksudest, olid tänased pensionärid ise aastakümneid maksumaksjad ja nende maksude eest kasvatati ning koolitati tänast töölkäijate põlvkonda. Sellist solidaarsusele lähenemist kaasaja Eestis väga ei väärtustata. Ometi on see ainuõige kriteerium erinevate põlvkondade ühtekuuluvuse ja elu mõtte hindamisel.
Põlvkondade vaheline solidaarsuse päev moodustab ühe osa tänavuse „Aktiivsena vananemise aasta“ tegemistest. Nad on teineteisega tihedalt seotud, sest juba lähemas tulevikus on kavas vanem põlvkond taas tööturule kaasata ja aktiivseid inimesi vajatakse rohkem kui täna.
„Verinoored siresäärsed eurohiired“
Hetkel on tööpuudus Euroopas ja Eestis veel suur, kuid ilma pensioniealiste tööle tagasi kutsumata varsti, kui majandus veidigi kosub, enam hakkama ei saa. Kindlasti ei pea vanemad inimesed täiskohaga töötama, kuid nende tööoskus, kogemus, korraarmastus ja elutarkus muutuvad õige pea ühiskonnale väga vajalikuks.
On ju ka Eestis see ülemineku aastate noortebuum, kui sekretärideks võeti vaid „verinoori siresäärseid eurohiiri“ (minu sõnastus), mööda saamas. Keskastme juhtidena eelistatakse juba ammu suure töökogemusega ning elu näinud asjatundjaid.
Eelpool toodust lähtudes tähendabki aktiivsena vananemine head tervist vanemas eas ning täisväärtusliku liikmena ühiskonnas osalemist, tundes enam rahuldust oma tööst, olles sõltumatum igapäevaelus ning aktiivsem kodanikuna. Oleks tarvis, et vanemad naised ja mehed saaksid täita oma osa tööturul, võidelda sellega ise vaesuse, eelkõige naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. See tähendab ka vanemale põlvkonnale töötingimuste loomist, parema töötervishoiu, sotsiaalkindlustuse ning elukestva õppe võimaldamist.
Üha rohkem viljeletakse Euroopas eakate kohta käibivate negatiivsete stereotüüpide ja vanusega seotud diskrimineerimise vastu tegutsemist. Pole me ka Eestis neist vanainimesi halvustavatest märkustest, mis aegajalt kõrva riivavad, veel lahti saanud. Igal juhul on nüüd Euroopas saabunud see aeg, mil suhtumist vananemisse tuleb sallivamaks muuta. Seda enam, et vanaduse eest ei pääse meist keegi.

reede, 27. aprill 2012


Venemaa abi Narva ja Kagu-Eesti rahvale

Las nad siis toovad seda odavamat bensiini. Ega sellega keegi rikkaks saa, kuid oma perekonna rahakotti pisut kosutab.

Võtumaa Teataja küsimus riigikogu liikmele:

Küsimus: Rahandusministeerium otsib võimalusi, kuidas piirata mootorikütuse sissevedu Venemaalt, mis võtab Kagu-Eesti elanikelt võimaluse tuua Venemaalt odavat kütust. Kas peate Venemaalt kütuseveo piiramist õigeks või mitte ja miks?

Vastus:

Kõik oleneb sellest, kuidas seda kütusevedu piirama hakatakse. Kui püütakse vähendada Kagu-Eesti meeste käimist üle piiri, näiteks ühe korrani kuus, siis minu meelest on see inimõiguste ja vaba liikumise piiramine. Eesti riik on seni ning vähemalt sõnades oma kodanike liikumisvabadust igati soosinud. Pealegi käiakse ju viisaga, mille eest riigile makstud.

Sisuliselt on Venemaalt odava bensiini, viina või sigarettide ostmine täiesti loomulik turumajanduslik käitumine. Inimene on ikka püüdnud osta sealt, kus odavam ja müüa seal kus kallim. Sellist väikest piirikaubandust leiame kõikjal maailmas. Kõige lähemaks näiteks on  soomlaste massiline alkoholi ostmine Tallinnast.

Kuni bensiini või viinapudeli tooja need ise ära kasutab või oma pere liikmeile jagab, pole ju probleemi. Kui küsimus tekib edasi müümises, siis tegelgu rahandusministeerium ning maksu-ja tolliamet selle probleemiga kuid jätku piiri vaba ületamine rahule. Esiteks peaks aga Ansipi valitsus vastama küsimusele, miks Kagu-Eestis ja Narvas elatustase nii madalale ja tööpuudus nii kõrgele lastud minna, et  inimesed sunnitud elatise teenimiseks palju kirutud Venemaalt abi otsima. „Emake Venemaa meid toidabki,  muidu oleksime ammu surnud,“ ohkas üks Narva töötu proua hiljuti teleekraanil.


Vastus ilmus  26. aprilli Võrumaa Teatajas     


esmaspäev, 23. aprill 2012


Tasuta ühistransport ka Võru linna!

 
Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Mida arvate palju furoori tekitanud tasuta ühistranspordist, mille on lubanud alates järgmisest aastast kehtestada Tallinna linnavalitsus? Kas pooldate või mitte ning miks?

2. Ka Kagu-Eesti inimesed sooviks tasuta bussisõitu. Teie seisukoht - kas tasuta ühistransport tuleks kehtestada kogu Eestis, miks ning milliseid samme kavatsete/ei kavatse selle eesmärgi saavutamiseks astuda Teie?

Vastused:

Olen igati tasuta transpordi pooldaja, olgu selleks linnaks Tallinn, Võru või Valga. Seda ühel põhjusel, millest keegi praegu eriti ei räägi. Nimelt loen mina tänapäeva linnastunud maailmas ühistransporti inimõiguseks. Kui meil on tasuta haridus, tasuta arstiabi ja tasuta internet, siis võiks vähemalt linnatransport olla küll inimesele tasuta. See tähendab, et teda rahastataks linna eelarvest, mis teatavasti kujuneb elanike maksudest. Jalgsi käimine Võru linna tänavatel on meile ju tasuta, kuigi linn ehitab kõnniteid ja hoiab neid korras linna eelarvest, ehk siis linnarahva ühise raha eest. Sama skeemi järgi töötaks ka tasuta bussiliinid Võrus, või lisaks bussidele trammi-ja trolliliinid Tallinnas. Minu meelest väga normaalne.

Mõistan, et ka võrulased sooviks tasuta bussisõitu. Eesti taoline väikeriik peaks, selle asemel, et Edgar Savisaare ideed kiruda, hoopis arutama üleriigilise transpordi tasuta korraldamist. Meie meedia sellest ei kirjuta, aga idee on üleval kogu maailmas. Ja seda kahel põhjusel: Esiteks maksavad kohalikud omavalitsused juba praegu umbes 80% linnatranspordi rahast kinni ja piletite tulust laekub vaid 20%. Teiseks läheb piletite müük, automaatide paigaldamine ja kontrolöride töö väga kalliks. Lihtsam ja odavam oleks tasuta transport, mille ülal pidamise kulud kaetaks kohaliku omavalitsuse üldisest maksude laekumisest. Praegu arutab tasuta transpordile üleminekut ligi 20 Euroopa linna, paljudes väiksemates keskustes töötab tasuta transport juba aastaid. Aga me ju ei räägi sellest rahvale. Mina kavatsen üleriigilise tasuta transpordi küsimuse üles tõsta ja Riigikogus selle eest seista.  
 
Vastused ilmusid 5. aprillil ajalehe Võrumaa Teataja rubriigis: „Riigikogulane vastab“   

teisipäev, 3. aprill 2012

President kuulaku peapiiskopi sõna!

On äärmiselt taunitav, et Eesti president Toomas-Hendrik Ilves hakkas vaidlema peapiiskop Andres Põderiga Venemaa sisepoliitika üle. On kuidas on, kuid kirikus poliitilise etenduse pidamine peaks olema alati taunitav. Eriti kui sel teemal on riigipead ja ühiskonda noominud kõrgeim vaimulik.

 Eesti president läks odavat populaarsust otsima ja osales protestikontserdil, valades seega õli tulle Venemaa ja Eesti vahelistes suhtetes. President ise on meil suhteliselt kogenematu kohaliku ja Vene elu tundmisel, kuid tema nõunikud oleks võinud küll targemat nõu anda. Kui riigi kõrgeim vaimulik peab riigipead noomima ja Kadriorule kiriku rolli ühiskonnas meelde tuletama, on asjad üsna halvasti.

 Käesolev konflikt ei ole hea märgilise tähendusega meie riigile. Ajaloost on teada hulk lahkehelisid kirikupea ja riigijuhtide vahel. Alati on nad viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas.   Kahju, et Eesti juhtpoliitikud, kes ennast reeglina nii eesrindlikeks ja edumeelseiks peavad, ajalugu nii halvasti tunnevad ega oska teiste vigadest õppida.



Lisan konflikti tekitanud materjalid Delfi uudisteportaalist:      

 President Ilves läks Pussy Rioti toetuskontserdile

 (154)

 www.DELFI.ee

01. aprill 2012 22:51

 Riigikogu liige Juku-Kalle Raid korraldas skandaalse türmi pandud tütarlastebändi Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi, millel osaleb ka tuntud Vene teisitimõtleja Artjom Troitski ning kohale tuli ka president Toomas-Hendrik Ilves.

Kell 21 Von Krahlis alanud tasuta toetuskontserdil, esinevad Vaiko Eplik ja Eliit, Peeter Volkonski ja Propeller ning Sofia Joons. Moskvast tuli kohale Vene teisitimõtleja Artjom Troitski.


President Ilves: kirik ei tohi olla võimu mugav tööriist

03. aprill 2012 13:35


President Ilves ütles oma avalikku toetust skandaalse tütarlastebändi Pussy Rioti heaks kommenteerides, et ei ole heaks kiitnud Venemaa muusikute otsust valida kirik oma poliitilise protesti väljendamise kohaks, kuid kirik ei tohiks saada võimu tööriistaks.
 
"President Ilves ei ole kunagi ega kuidagi kiitnud heaks Venemaa muusikute otsust valida kirik oma poliitilise protesti väljendamise kohaks," vahendas presidendi nõunik Toomas Sildam Delfile.

Nõuniku sõnul on riigipea seisukohal, et muusikuid, noori naisi ja emasid nende poliitilise protesti eest juba tabanud pikk arest ning neid ähvardav kuni 7-aastane vangistus on pühakojas huligaanitsemise eest repressioonina ebaproportsionaalne ning võib pigem olla mõeldud hoiatusena neile, kel võiks tekkida tahtmine võimude tegevust kritiseerida.

"Kogu kunstilise eneseväljenduse ajalugu saab vaadelda võimu ja vaimu konflikti aspektist ning võimu reaktsiooni järgi vaimu kohati provokatiivsetele ülesastumistele mõõdetaksegi ühiskonna vabaduse astet. Kirik võib olla - aga vabas ühiskonnas ei saa olla - võimu mugav tööriist," vahendas nõunik president Ilvest.

Aprilli alguses saatis üheksa riigikogu liiget Venemaa valitsusele ja riigiduumale avaliku kirja, milles nõutakse ansambli Pussy Riot liikmete kui meelsusvangide vabastamist ja inimõiguste austamist. Kirja algatajaks on Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku pääsenud parteitu saadik Juku-Kalle Raid.

 Juku-Kalle Raid korraldas ka Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi, kuhu tuli kohale ka president Toomas Hendrik Ilves. Presidendi toetuse näitamist Pussy Riotile on tauninud ka EELK peapiiskop Andres Põder ning Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa.


Peapiiskop Põder heidab presidendile ette Moskva pühakojas huligaanitsemise õigustamist

 (386)

 www.DELFI.ee

03. aprill 2012 09:55

EELK peapiiskop Andres Põder kutsub vaimulikele saadetud kirjas üles palvetama, et õigeid eesmärke taotletaks õigete vahenditega. Peapiiskopi üleskutse on ajendatud riigikogu liikmete avalikust kirjast, milles õigustatakse vene punkansambli Pussy Riot huligaanitsemist Moskva Lunastaja Kristuse katedraalis.

 “On hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli Pussy Riot huligaanset rünnet vene õigeusu kiriku vastu Moskvas ning et selle toetuseks von Krahlis korraldatud kontserdist võttis osa ka vabariigi president,“ kirjutas
Andres Põder vaimulikele saadetud elektronkirjas.

„Teame, et enamiku venelaste jaoks on kirik tõepoolest püha paik ning seal omavolitsemine sakrileeg. Miljonite õigeusklike tunnete haavamise kõrval on ansambli väidetav poliitiline sõnum täiesti kõrvaline ja tähtsusetu,“ nendib peapiiskop ajalehe Meie Kirik vahendusel.

„On selge, et kellegi poliitiliste, majanduslike või meelelahutuslike eesmärkide saavutamiseks on pühakoja rüvetamine ja usuvabaduse jalge alla tallamine lubamatu vahend. Rääkida sellest kui sõnavabaduse kaitsmisest on küüniline. Kas sellisel moel oleks õigustatav ka Anu Saagimi hiljutine pidutsemine Tallinna Püha Vaimu kirikus? Kui väidetavad sõnavabaduse kaitsjad tahtnuks dialoogi ja lugupidamist võimude poolt, tulnuks neil samamoodi austada kirikut ja seal kehtivaid reegleid,“ seisab kirikujuhi saadetud kirjas.

Aprilli alguses saatis üheksa riigikogu liiget Venemaa valitsusele ja riigiduumale avaliku kirja, milles nõutakse ansambli Pussy Riot liikmete kui meelsusvangide vabastamist ja inimõiguste austamist. Kirja algatajaks on Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku pääsenud parteitu saadik Juku-Kalle Raid.

Juku-Kalle Raid korraldas ka Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi kuhu tuli kohale ka president Toomas-Hendrik Ilves.