Nüüd, mil uus valitsus sünnitusvaludes vaevleb ja riigi pidamiseks raha otsib, olekski õige aeg Eesti haldusjaotus rahva seas uuesti läbi mõelda. Et aasta pärast Riigikogu valimisteks värske kava välja pakkuda. Nii mõnigi mees on selles osas juba jõudnud maavalitsuse tasemele.
Üks neist on Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares, kes pakub Võrumaale välja vaid ühe omavalitsuse. Selleks saaks maakond ise. Tõmbekeskus oleks Võru linn. Seega tekiks meil 15 maakondlikku omavalitsust ja veel paar suuremat linna eraldi.
Ise olen ma alati olnud seisukohal, et haldusreform tuleks teha maavalitsuste kaupa. Riigikogu maaelu komisjoni istungeil olen ma nüüd juba endisele regionaalministrile Siim Kiislerile mitmel korral öelnud, et see väikeste tõmbekeskuste kaupa reform ei kõlba kuhugi. Mis tõmbekeskused me siis avastasime? Et Valga on tõmbekeskus, teadsime ammu. Et Tõrvas ja Otepääl rahvas poes käib, teadsime ka.
Nüüd oleme aasta otsa tõmbekeskustega jahunud ja neid leiutanud. Uusi pole suurt juurde tulnud, ikka needsamad, mis Jakob Hurda ajal. Minister oli minuga nõus. Ta pole ise ka väga seda tõmbekeskuste kaupa jagamist toetanud, lihtsalt ühest uurimusest koorus selline ettepanek välja.
Kui oleks jaotus maavalitsuste ja maakondade kaupa, oleks selge sott, et see on Põlvamaa, see Võrumaa ja see Valgamaa. Pealegi jääks keskusteks alles linnad. Muidu juhtus ju nii, et Põlva ja Räpina polegi pärast valdade ühinemist õiged linnad vaid mingid vallasisesed linna moodi asustatud punktid.
Eesti maakondadest peavadki saama omavalitsused. Valdadesse jääksid sotsiaaltöötajad, keda tulevikus kindlasti juurde vajatakse. Elame ju ikka kauem ning tahame enda eest hoolitsemist. Kindlasti tuleb laiendada ka hooldekodude võrku valdades, sest praegu neis kohti ei jätku.
Praegu on igas maakonnas esinduslik maavalitsuse hoone hulga kabinettide ja ametnikega. Meenutagem, millal oli meil asja maavalitsusse? Ega ei meenugi. Maavanemail õigusi suurt pole, kuid nad on truud parteisõdurid. Maavalitsustest on saanud eelmise koalitsiooni, Reformierakonna ja IRLi valimisstaabid, mille kaudu on riigi kulul hästi mõnus teha kampaaniat nii kohalike kui Riigikogu valimiste tarvis. Selle nalja peaks lõpetama ja maavalitsused rahva heaks tööle panema.
Meremäe vallavolikogu esimees Vares näeb maakondlikus haldusjaotuses veel ühte eelist. «Sarnaselt Tallinnaga oleks maakonna piires võimalik inimestele tasuta ühistransporti pakkuda,» rääkis ta ajalehe Võrumaa Teataja korrespondendile. Mina näeksin asja veelgi laiemalt ja pakuks tasuta transporti ka maakondade vahel, ehk siis üle kogu Eesti. Tasuta bussi- või rongisõit oleks suur materiaalne toetus töölkäijaile. Nii umbes paar eurot päevas, on Tallinna kogemus näidanud.
Lähim aasta kulub oravatel ja sotsidel oma maine parandamiseks ja Riigikogu valimiste kampaania tegemiseks. Valijad võiksid kasutada seda aega haldusreformi uue mudeli väljatöötamiseks. Ja mitte ainult.
Tegelikult vajaks Eesti ka põhjalikku riigiferormi ehk terve poliitilise süsteemi ümber korraldamist. Kirjutas ju Eesti Päevalehes Kagu-Eesti noor kirjanik ja mõtleja Roy Strider, et sarnaselt kevadprahiga tuleks minema pühkida kogu senine poliitiline korraldus. «Siin ei piisa vaid uutest rõivastest ja ilusatest lubadustest, ikka terve keha tuleb ära vahetada,» kirjutas Strider. Mina igatahes toetan tema arvamust.