pühapäev, 28. juuli 2013


Alkoholism! Eestlaste neetud haigus.
 
Põlvamaa ajalehe Koit küsimused:
Kuidas teile tundub, kas Eestis on alkoholisõltlastega tegelemine - ennetustöö, ravi piisavalt tulemuslik?
Kas poleks viimane aeg teha seadusemuudatusi selleks, et taas saaks kroonilisi alkosõltlasi sundviinaravile saata või siis määrata neile puue? Mida arvate? Liiga karm?

Vastused: 
Pole mõtet pead jaanalinnu kombel liiva sisse peita ja seepärast tuleb kahjuks tunnistada, et meil riigi tasandil alkoholismi ennetustöö peaaegu, et puudub. Nimetage mõni viimaste aastate suurem kampaania joomise vastu? Justkui ei meenugi. Vaid vahel mõned sotsiaalministeeriumile lähedal seisvate reklaamiagentuuride plakatid tänaval, mõni üksik raadio- või telereklaam, et ära mine purjus peaga ujuma! See on ka kõik, mis riik teeb. Viina- ja siidritootjate reklaame on lugematu arv kordi rohkem. Ma arvan, et suhtega umbes 1:100 vastu.

Lausa šokeeriv, milliste üleleheliste reklaamidega tulid nädalapäevad tagasi välja ka nn. kvaliteetajalehed. Hästi ilus pilt, kuidas šokolaadipruuniks päevitanud noormees ja neiu teineteist rannas embavad – suur õlleklaas käes ja selle vari mõlema noore inimese kõhule päikese eest valge koha jätnud. Tõesti ligitõmbav pilt! Kuid, kas on meil vaja noori lausa kutsuda alkoholi tarbima? Ja samas on rannas joomine keelatud!

Keskerakond on Riigikogus oma paarkümmend korda esitanud alkoholi reklaami piiramise seaduseelnõusid, kuid eranditult kõik on nad jäänud vastu võtmata. Reformierakonna ja IRLi põhjendus on olnud alati üks ja seesama: ei tohi piirata äri- ja ettevõtluse vabadust! Et viinafirmad on Toompea koridorides kuuldu järgi ka ühed agaramad valitsusparteide rahastajad valimistel, siis ei muutugi olukord enne seda, kui muutub kogu poliitiline kliima Eestis.

Praegu on riigi suhtumine selline, et alkoholism on inimese enda tekitatud haigus. Selle suhtumise tulemus on kurb ja haigekassa kulutab meeletult raha joomise tagajärgede ravimisele, sest alkoholism võib põhjustada üle 60 raske haiguse ja sageli ka invaliidistumist.

Kas kroonilisi alkohoolikuid viinaravile saata? Nii ja naa! Et inimese enda pöördumisel ravile, läheb tal haiglapäev maksma vähemalt 65 eurot, siis suurem osa loobub ravist. Sundravi puhul jälle, kui joodik ise terveks saada ei soovi, jääb tulemus nigelaks. Siiski kaldun ma viimase kasuks otsustama.

Kuid kõik algab joomise põhjustest. Kui meie ühiskonnas jääb veel kaua kestma olukord, kus tööd ei jätku, töö eest vaid sandikopikaid makstakse, riik inimest ei austa ja rikastuda lastakse vaid ühel kitsal sulide seltskonnal, siis jääb alkoholism veel üsna pikaks ajaks eestlaste neetud haiguseks.

Ilmus ajalehe Koit 27. juuli numbris    

 

 

teisipäev, 23. juuli 2013


Issand, mis me koolist saanud!
Mitte kui midagi! On jäänud vaid õudus ja ahastus.


Need sõnad pääsesid valla keskealise naisterahva huulilt, kui pärast aastaid kestnud eemalolekut, kerkis tema silme ette kunagine koolimaja Vana-Antsla mõisapargis.

Neid oli mitusada, kes seisid kui soolasambad, rabatuna pildist, mis pargiväravaist sisse astudes vaateväljas avanes. Paljud saabunuist olid ahastuses, keegi lõi ristimärki ette, vanemad mehed seisid surmtõsistena pilgud maas. „Mulle meenutab see Chicago tapamajade tagahoove, mis ka nõndamoodi umbrohtu kasvasid,“ ühmas minu lähedal seisnud põllumees oma kaaslasele. Kuulsa maakutsekooli mõisamajast peahoone aknad on laudadega kinni löödud, teise korruse aknad purustatud, tubade parket läbi ligunenud, peatrepp lagunenud. „Te ei usu, aga siin majas mängisid neli orkestrit, igal laupäeval oli pidu ja poisse lasti sisse vaid lipsuga,“ kõnetas mind kooli 1975. aastal lõetanud keskealine härra. „Ja missugused esmaklassilised laborid meil olid, sõjalise klassidest rääkimata,“ lisas kursusekaaslane juurde. „Kui kool kaheksa aastat tagasi vanast mõisahoonest välja kolis, oli maja seest kenasti korras ja park hooldatud,“ meenutas 31 aastat koolis töötanud õpetaja Einar Potter Maalehes. 

Nädalavahetusel peeti Vana-Antsla Kutsekeskooli 85. aastapäeva ja ühtlasi ka matuseid. Viimasesse tundi helises koolikell enne jaanipäeva. Riigi Kinnisvara AS hoolduses ja G4S valve all oleva mõisahoone paraadukse ette pandi elavaist lilledest pärg ja süüdati mälestusküünlad. Kooli uuemasse, nõukogude ajal ehitaud majja on jäänud veel niipalju mööblit, et vilistlaste kokkutuleku sai ära pidada. Sügiseks jääb vist ka see maja tühjaks ja tuultele puistata. Kuigi ametlikes kõnedes püüti saatusest üle olla ja kokkutuleku vilistlasest korraldaja Tõnis Asson mõnusa huumoriga asja juhtis, oli kõigile selge, et Vana-Antsla majadekompleksi tabab naabermaakonna endise uhkuse Valgamaa Helme Maakutsekooli saatus. Paar aastat tagasi suletud omaaegse musterkooli hoonetekompleksi lõhutakse buldooseritega. Kohalolijaile oli see kõigile teada. Naised pühkisid pisaraid, mõnel mehel olid käed rusikasse tõmbunud.

Need käredad ütlemised Eesti haridus- ja regionaalpoliitika kohta, milliseid Vana-Antsla põlispuude all tol õhtul lendu lasti, ei kannata trükimusta. Mõni nooremapoolne ajakirjanik tembeldanuks mitmed ütlejad punasteks, sest kolhooside ajastu kohta endiste kooolikaslaste kokkutulekul halbu sõnu ei kuulnud. Põllud olid hooldatud, võsa raiutud ja lugematud lehmakarjad väetasid maad. „Meie põldude huumus on otsakorral, loomasõnnikut ei jätku, maast võetakse viimast,“ käis äge arutelu elupõliste agronoomide vahel. Neist vilistlaste kokkutulekul puudust polnud, sest 1928. aastal asutatud kodumajanduskool muudeti 1944. võimsaks põllumajanduskooliks, mille kõige tuntuimaks esindajaks saidki agronoomid. 85 aasta jooksul on Lõuna-Eesti noorte seas populaarse kooli lõpetanud üle 3000 põllumajanduse asjatundja, koka ja ehitusmehe. Keegi teadis öelda, et kui pärast suurt sõda oli Eestis sadakond kutsekooli, siis nüüd jäänud neist kolmandik ja maa haridust andvaid vaid paar-kolm.

Ametlikus keeles Vana-Antsla kooli ei suleta vaid liidetakse Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Vilistalaste arvates päris põllumehi sealt enam tulema ei hakka. „Ega meil keskastme põlluteadlikke mehi ja naisi enam ei koolitagi,“ arvas üks tuntud agronoom. Ja polegi vaja, sest taluperemehed ei raatsi asjatundjaid palgale võtta,“ lisas kaaslane.  Piilusin huvi pärast internetti ja leidsin, et Kagu-Eesti piirkonnas saavad näpud mullaseks vaid Räpina Aianduskooli lõpetajad Põlvamaal. Nii Valga- kui Võru Kutsehariduskeskuses õpetatakse  põhiliselt ärindust, müügistrateegiat, turismikorraldust, hotelliteenindust, arvuteid ja teisi valgekraede erialasid. Põllumajandus, kui omaette eriala oli siiani vaid Vana-Antsla Kutsekeskkoolis.

Lugu ilmus 20. juuli Õhtulehes

 

pühapäev, 7. juuli 2013

Mõtle kaasa !!

Kes kompenseeriks Kagu-Eesti pereisa saamata jäänud tulu ?

Küsimused ajalehe Võrumaa Teataja toimetuselt:

1. Valitsus kiitis kuus algul heaks seaduseelnõu, millega piiratakse autokütuse kütusepaagis aktsiisivaba sissetoomise võimalust piiril ühe korrani kuus. Kas selline piirang on põhjendatud ja miks?
2. Seoses autokütuse sissetoomisega piiramisega on piiril sõiduautode järjekorrad kadunud, ent autojuhid peavad maksma kohustuslikus korras piirijärjekorra tasu. Kas selline järjekorra tasu võtmine olematu järjekorra eest on põhjendatud ja miks?

Vastused:

1. See valitsuse otsus paneb mind kui parlamendi opositsiooni esindajat otse nördima. Nagu poleks tähtsamaid asju arutada, kui paagitäie bensiini normeerimist kontrollida. Piinlik kuulda ja lugeda. Kui varem Kagu-Eesti mehed said väikesegi lisaboonuse Venemaa odava autokütuse näol, siis nüüd on see võimalus kadunud. Eesti valitsuse tarkade otsuste tulemusena.

Kuid küsime, kas on seesama Reformierakonna ja IRLi valitsus ette võtnud midagi kohaliku elanikkonna elukvaliteedi tõstmiseks. Kas on kompenseeritud bensiini vedamise keelust tulenevalt vähenenud perede rahalist sissetulekut. Mina pole kuulnud. Kui valitsusparteidele ustavad ettevõtjad millesti ilma juhtuvad jääma, siis on kohe kisa lahti, et nende ssaamata jäänud kasum ja tulu peaks keegi kompenseerima.

Kes kompenseerib Kagu-Eesti töömeeste saamata jäänud kulu? Minu meelest on tegemist lihtsalt siinse rahva sissetuleku kärpimisega valitsuse poolt, ilma mingit asendusteenistust asemele pakkumata. Ma arvan, et kohalike valimiste ajal oskavad automehed oma pahameelt väljendada ja teavad, kelle poolt häält mitte anda.

2. Piirijärjekorra tasu võtmine kohaliklet autojuhtidelt on sama juhm lahendus kui see Venemaa bensiini sisse toomise keeld. Nii võiks ju kogu Eestis sisse seada olematu poejärjekorra tasu või hakata kasserima sigarettide hinda sisse neilt, kes üldse ei suitseta ega sigarette ei osta. Või panna liikluskindlustust maksma ka jalakäijad, kel autot polegi. Uskumatu, milliseid absurdseid asju juhtub Eesti Vabariigis meie ilmeksimatu valitsuse juhtimisel.

On ju mitmed majandusteadlased ajakirjanduses teada andnud, et sellist väikestes kogustes piiriülest kütuseäri pole maailmas pahaks pandud ja ei tohiks seda teha ka meie valitsus. Ometi läks teisiti. Suured sulid toimetavad, kuidas tahavad, jätavad makse miljonite viisi maksmata, unustavad osa kaupa tollis deklareerimata ja nii edasi. Loe Äripäevast neid luhgusid nädalast nädalasse. Nende suurte turja kontrollid millegipärast ei hakka. Kas ei suuda või hoopis ei taha? Lõuna-Eesti pereisa aga, kes Venemaalt bensiini toomisega natuke perekonnna eelarvesse raha juurde püüdis saada, kontrollitakse viis korda enne läbi, kui koju lastakse. Küsin veelkord, kes siis selle saamata jäänud tulu Võru ja Põlva automeestele kompenseeriks?

Ilmus ajalehe Võrumaa Teataja 4. juuli numbris.