neljapäev, 31. märts 2011

Piinlik Vaino Väljase ees!

Kirjutama sundis mind ühe naisterahva telefonikõne Vikerraadiosse. Tema tundis muret, miks kuulsa Hiiumaa mehe Vaino Väljase 80. juubel riigis maha magati. Kuigi teine kuulaja täpsustas, et Maalehes ilmus Väljase kohta artikkel, jäi esimese kuulaja arvamus peale. Eesti riik Väljase sünnipäevast välja ei teinud.

Arvestades mehe hindamatuid teeneid eestlaste ees, on välja kujunenud situatsioon muidugi äärmiselt piinlik. Vähemalt peaminister Andrus Ansip oleks pidanud initsiatiivi näitama ja oma endise parteikaaslase juubeli riiklikule tasemele tõstma. Peaminister võinuks seda teha. President Ilvesest ma ei räägi, sest tema tollaseid aegu Eestimaal nii hästi ei tunne ja eks nn. „endised“ tekita temas teatavat kõheduse tunnet.

Väljase poliitiline pagas on nii suur, et sünnipäeva võinuks vabalt teadusliku konverentsiga tähistada. Enamik tema kaasvõitlejaist on veel heas vormis, nagu ta isegi ja kõnelejaid teadusfoorumile jätkunuks. Kindlasti vääriks mees ka paksu raamatut, telesaadet, filmi. Aga meil kahjuks pole kombeks neid asju riigi poolt korraldada, kuigi antud juhul on tegemist selle riigi enda taastajaga. Ajaloolise tõe huvides märgin, et lisaks Maalehele tähistas sisuka artikliga Väljase juubelit ka ajaleht Kesknädal.

Olles ise kahekskümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses otse ajalooliste sündmuste keskel ja nähes paljude otsuste sündimist oma silmaga pealt, võin kinnitada, et Väljase rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis on raske üle hinnata. Oli hetki, kus kõik olenes vaid temast.
Kasvõi 1988. aasta 16. novembri iseseisvuse deklaratsiooni vastu võtmine Toompeal. Kuidas oleks võinud selle dokumendi hääletamine minna, kui istungit poleks juhatanud parteijuht Väljas isiklikult, kes ka deklaratsiooni poolt esimesena saalis käe tõstis.

Töötades neil päevil Ostankino televisiooni ja raadio korrespondendina, võin kinnitada, et tolleaegne Moskva arvestas vaid ühe inimese arvamusega Eestis. Selleks oli kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär. Sellest, mis Väljas arvas ja ütles, lähtus ka üleliiduline keskkomitee.

Mulle meenub üks pikk, ligi pooletunnine intervjuu Väljasega. See oli Ostankino eritellimus ja talle omistati väga suurt tähtsust, sest ta pidi jahutama teiste liiduvabariikide himu suveräänseks saada. Esinejale oli see erakordselt raske katsumus, sest iga sõna tuli hoolikalt valida ja seda teha veel vene keeles. Salvestasime materjali partei keskkomitees, praeguses välisministeeriumi majas. Ümberringi seisis hulk aparaadi töötajaid, kes kõik hinge kinni pidades hoidsid pöialt, et sõnad ometi sassi ei läheks. Ikkagi ju võõras keeles. Väljas tuli katsumusest hiilgavalt välja ja saime esinemise kätte esimesel katsel. Oma rahulikus kõnetoonis ütles kohalik kõrgeim parteitöötaja silma pilgutamata telekaamerasse, ehk siis 250 miljonilisele vaatajaskonnale otse välja, et Eesti tahab saada iseseisvaks. See videolint oli Moskvale šokk, kuid see lasti eetrisse.

Tänase päeva noorem põlvkond vaevalt, et mõistab, millega laulva revolutsiooni aegsed Eesti riigijuhid riskisid. Iga nende eestimeelne esinemine kujutas noateral käimist. Viimane kui sõna kanti julgeoleku poolt Moskvas ette. Kremli mõistes olid nad kõik riigi reeturid. Väljas, kui kõrgeim parteitegelane reetur number üks. Sõja seaduste järgi ootanuks neid maha laskmine, rahuaja kriminaalkoodeks nägi ette pikki vanglaastaid.  

Et meie laulev revolutsioon veretult kulges, on Väljasel suur roll. Oli ennekuulmatu, et partei esimene sekretär revolutsionääridega samal poolel seisab. Eestis nii juhtus. Ja see aitas meid kõvasti. Ilma esimese sekretäri nõusolekuta, naljalt miilitsat või eriüksusi rahva vastu ei saadetud.

Aega veel on. Ehk leidub mõnes meie esimese ešeloni tegijas riigimehelikkust näha Vaino Väljase tegelikku ajaloolist rolli  iseseisva riigi taassünnis. Ehk suudaks keegi ennast ületada ja ütleks selle kõva häälega välja. Keegi otsustajatest peaks seda tegema.


kolmapäev, 30. märts 2011

Aaviksoo: tõdegem, mittetõde pole tingimusteta halb.


Elagu! Pooltõdede ja valede maailm on meil kõrgel tasemel, valitsuse tasemel, heaks kiidetud. Kui nii, siis peame arvestama, et samade reeglite järgi nagu vastne haridusminister, käitub ka kogu meie riik. Tegelikult on ammu juba seda teinud, ainult et üles tunnistamist pole senini esitatud. Nüüd on ta kohal. Eks siis samade  reeglite järgi peame suhtuma uude koalitsioonileppesse, noorsoo ja vanuripoliitikasse. Kindlasti ka kaitsepoliitikasse. Eriti meie sõdurite osalemisse Afganistanis ja mujal, kuhu ookeani tagused peremehed meid kutsuvad.

Ega USA parem pole. Kas kunagi selgub tõde Iraagi okupatsiooni kohta. Kuhu kadusid sealsed keemiarelvad? Neid ei leitud, kuid just keemiarelva mindi ju hävitama. Muidugi leiti hoopis naftat ja muid rikkusi, mida nüüd ameeriklaste ning juutide firmad käsutavad.

Kui nõukogude väed Afganistani läksid, siis nimetas Moskva seda operatsiooni piiratud väekontingendi sisseviimiseks, kes pidid kaitsma kohalikku elanikkonda ja tagama riigi demokraatliku arengu. Nüüd räägib USA president täpselt sama sõnaraamatu järgi. Liibüas viibivat piiratud väekontingent, kelle ülesandeks pole mitte praeguse võimu kukutamine vaid kohaliku elanikkonna kaitse ja riigi demokraatliku arengu tagamine. Tõde oleks hoopis lihtsam välja öelda: nafta. Kuid Aaviksoo väidab, et pooltõde elanikkonna kaitsest on parem kui päristõde naftast.

Aga 11. september? Kas ükskord näidatakse teleekraanil kaksiktornidele sõja kuulutajaid. Ehk siis katastroofi tellijaid? Või nende fotosid, kes lennuki valele kursile suunasid? Või hoopis neid hulgalisi ohvreid, kes lennukis istusid. Kas nad on tuvastatud? Me ei tea ju tegelikult midagi. On ka hulk tõendeid, et tornid hoopis lõhati seestpoolt ja lennukil, mis moe pärast torni rammis, polnud aknaid. Et see polnudki reisilennuk vaid hoopis nukk.

Mida me tegelikult teame Estonia huku kohta? Peaaegu, et mitte kui midagi. Ehk vaid seda, et laevakere valati tsementi täis, et keegi sisse ei saaks. Miks oli tarvis seda teha? Keegi pole vastust andnud. Minister, kes asjaga tegeles, puhkes teleekraanil nutma. Seda nägin ma oma silmaga. Ülejäänu on kõik luule valdkonda kalduv.

Nüüd siis ütleb endine kaitseminister ja värske haridusminister, et kõik eelpool toodu peabki nii olema ja käib reeglite järgi, mis läänemaailmas heaks kiidetud. Eestis ka! Kole mõelda, et niisugune õilsa vale ja pooltõdede sõdur hakkab eesti lapsi õpetama. Millise põlvkonna me sellise hariduspoliitika najal üles kasvatame? Eestlase, kes mitte kunagi teile otse silma ei julge vaadata.         

laupäev, 26. märts 2011

Ansip ütleb, et raha pensionide tõusuks jätkub?


Seda on kena kuulda, et raha pensionitõusuks jätkub. Aga kas jätkub oravatel poliitilist tahet? Tahet elatusraha suurendada? Vaid mõni päev pärast valimisi öeldi valitsuse pressikonverntsil otse välja, et tõstetakse jah pensione, aga vaid 3-6% ja sedagi alles aasta pärast. Kui arvestada, et tänavu elatusraha ei kasva ja eelmisel aastal tõsteti seda kolm korda vähemas mahus, kui lubatud, siis tekib küsimus, millest vanarahvas elab. Hinnad on ju vahepeal tõsnud oma paarkümmend porotsenti, energiale isegi kolmandiku ja mõnede toiduainete osas kuni 80%.

Mina igatahes kahtlen, et valitsusjuhil oleks suur soov kallist raha pensionäride peale kulutada. Seni pole seda näha olnud. Kui valitsus nii käitub, nagu nädal tagasi istungil lubas, siis saavad vanemad inimesed järgmise aasta aprillis juurde vaid paarsada krooni! Aga sinnamaani on ju terve aasta oodata, kuid hinnad üha tõusevad.

Huvitav, et eakate poliitika on Reformierakonna ja IRL-i valitsemisprogrammis peaaegu olematu. Midagi konkreetset seal öeldud pole. Isegi mitte umbkaudseid numbreid pole välja toodud. Vaid väärika vananemise eest lubab järgmine valitsus seista.  

Täna peale Reformmierakonna volikogu rääkis Ansip, et praegused majanduse kasvunumbrid on head, kasvuprognoosid vaid tõusevad ning kui pensioniindeks suureneb, tõuseb järgmisel aastal ka pension. Pensionitõusu suurusega ta spekuleerima ei tahtnud hakata, ent raha taha tema sõnul kindlasti asi ei jää. Väga kahtlane, kui peaminister ütleb, et raha on küll, kuid ta ei oska öelda kui palju sellest vanarahva arvele võib kirjutada.

neljapäev, 24. märts 2011

Pensionärid said jälle petta!


Kuigi paljud vanema ealistest andsid hääle just Ansipile ja tema meeskonnale. Paistab, et pärast valimisi see enam ei loe. Hääled käes ja vanarahvas unustatud. Koalitsioonileppest on pensionärid lihtsalt kadunud. Seda vaatamata valimiskampaaniale, kus Ansip ei väsinud kordamast, et pensionärid ärgu tuleviku pärast muretsegu. Nüüd on muretsemiseks põhjust küllaga. Eakate poliitika on Reformierakonna ja IRL-i valitsemisprogrammis peaaegu olematu. 
Ma toon need kohad välja, mis mul koalitsioonileppest eakate kohta leida õnnestus:

Väärtustame riigi hea majandusarenguga kaasnevaid kõrgemaid sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid toetusi ja väärikat vananemist
Stabiilne pensionitõus:
a. pensionitõusu eelduseks on aruka ja konservatiivse majandus- ja rahanduspoliitika jätkamine, mis kindlustab majanduskasvu ning uued töökohad;
b. väärtustame sotsiaalselt aktiivset elu, mis tagab pensionile jäädes suuremad sissetulekud ning loob kõigile võimaluse töötada nii kaua kui ise soovitakse.
Eakatele suunatud teenuste arendamine: tagame eakatele paremad hooldusravi ja koduõenduse võimalused. Demograafilisest seisundist tulenevalt eelistame rahastada hooldusravi ennaktempos ning rajame igasse maakonda kaasaegsed hooldusravikeskused.

See on ka kõik. Vähemalt mina vanainimestele pühendatud punkte, rääkimata peatükkidest rohkem ei leidnud. Ja ometi andis suur osa eakaid oma hääle just valitsusliidu erakondadele. Lootuses, et pensione peagi tõstetakse. Vaid mõni päev pärast valimisi öeldi valitsuse pressikonverntsil otse välja, et tõstetakse jah pensione, aga vaid 3-6% ja sedagi alles aasta pärast. Kui arvestada, et tänavu elatusraha ei kasva ja eelmisel aastal tõsteti seda kolm korda vähemas mahus, kui lubatud, siis tekib küsimus, millest vanarahvas elab. Hinnad on ju vahepeal tõsusnud oma paarkümmend porotsenti, energiale isegi kolmandiku ja mõnede toiduainete osas kuni 80%.

Kui valitsus nüüd nii käitub, nagu nädal tagasi istungil lubas, siis saavad vanemad inimesed järgmise aasta aprillis juurde vaid paarsada krooni! Aga sinnamaani on ju terve aasta oodata. Kas pole kohutav? Kuidas ikka valimistel osatakse pensionäre petta!

    

teisipäev, 22. märts 2011

Rahvast petetakse edasi


Kuigi valimised juba möödas, käib rahvale puru silma ajamine täie hooga edasi. Rahandusminister Jürgen Ligi kiitis täna riigiraadios ennast taevani, et tal olevat õnnestunud Euroopa stabiilsusfondi kogu sissemakse suuruse kaubelda üheksa protsendini Eesti SKT-st. Teises raadiosaates „Buum“ seadis Tartu Ülikooli poliitökonoomia õppejõud Viljar Veebel valitsuse info kahtluse alla.

Veebli sõnutsi ütles rahandusminister Jürgen Ligi sama hingetõmbega, et kogu sissemakse suuruseks kaubeldi üheksa protsendini SKT-st, kuid kõnealune 148 miljonit ei ole isegi mitte üks protsent SKT-st. "See on alles esimene sissemakse, mis tuleb 2013. aasta alguseks reaalses rahas deponeerida," räägis Veebel. "See ei ole mitte maksimumpiir, vaid absoluutne miinimum, mille peame kohe andma."

Veebli sõnul on ülejäänud peaaegu üheksa protsenti äsja sõlmitud kokkuleppe kohaselt veel läbirääkimiste teema, kas see broneeritakse valitsuse varadest, mis on välismaal reservidena, või tuleb osa sellest veel reaalselt fondile üle anda või anda garantiidena. Kokku oleme lubanud fondi täna panna umbes 1/4 Eesti riigieelarvest ning Veebel täiendas, et seni on iga eurotsooni kohtumine koormisi ainult suurendanud.

Üllatav uudise rahva pimeduses hoidmisest ehk info varjamisest toob ära Tallinna Linnavalitsuse häälekandja Pealinn oma 20. märtsi numbris. Artiklis „Majandus lihtsalt põhjas“ kirjutab toimetaja Andrus Allika:

Igasuguseid edetabeleid võib teadagi mitut moodi võtta, kuid suhtumine ei tohiks sõltuda sellest, millist kohta pingerida parasjagu näitab – kuid head, siis lehvitame lippe, lööme trummi ja puhume pasunat, aga kui halba, siis püüame asja sootuks maha vaikida.
Rein Järvelill, Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik, saatis Delfi Rahva häälele juba enne Riigikogu valimisi kaastöö, millest selgus, et Eesti on Šveitsis asuva Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) konkurentsivõime edetabelis viimastel aastatel mitmete põhinäitajate osas kolinal kukkunud.

Delfi avaldas küll ülevaate, aga alles pärast valimisi, sest kuidas valijatele öelda, et hinnang Eesti majanduse üldisele seisundile kukkus kolme aastaga üheksandalt kohalt 52. kohale ehk edetabelisse võetud 58 arenenud riigi seas kuue viimase sekka, sisemajanduse olukord lausa viimaseks ja tööhõive eelviimaseks... Kuidas oleks valijad pärast selliste faktide teadmist saanud võtta tõsiselt valitsuserakondade juttu, et kõik on «kindlates kätes», Eesti vajab stabiilsust ja midagi pole vaja muuta. Stabiilsus on valitsusel õnnestunud saavutada paraku vaid massilise tööpuuduse osas.

Sisuliselt samast ooperist on ka viimase aja imeilus statistika ekspordi- ja majanduskasvu kohta. Täiesti mõistetav on Äripäeva «kuri kahtlus, et need numbrid annavad Eesti majandusest väära pildi». Majanduseksperdid Heido Vitsur ja Viktor Trasberg on juba varem Pealinna veergudel rääkinud – Äripäeva sõnul «suurest moonutusest» – üksikute suurte kitsas valdkonnas tegutsevate eksportijate nagu Ericsson Eesti majandusedu mõjust statistikale.

Kui meenutame nüüd, et IMD edetabelis oli Eesti siseturu majandus 2010. aasta tulemuste põhjal hinnatud viimase ehk 58. koha vääriliseks, siis pole ka põhjust imestada, miks mõne üksiku ettevõtte edu numbriliselt nii tugevalt võimendab Eesti majandus- ja tööstuskasvu – oleme lihtsalt nii põhjas! Sama võib öelda ka Äripäeva sõnadega: «Tuleb siiski üht kurba tõde tunnistada – sisetarbimine, millest sõltub enamus Eesti ettevõtetest ja maksumaksjatest, on endiselt varjusurmas».

Kas pole mitte piinlik lugeda, kuidas riigimehed ja meedia hullutavad üldsust libauudistega ja hoiavad tõest informatsiooni kinni. Ikka selleks, et näidata meie argielu paremana, kui ta tegelikult on. Kui kaua seda veel teha õnnetsub, on raske ära arvata. Valimiste eel võttis rahvas kõike meediast pakutut tõe pähe ja andis oma hääled neile, kes suuremat udu oskasid ajada.   

Lisaks toon ära ka Delfi uudise sisemajanduses seisu kohta:

Kehv sisemajandus ja nadi tööhõive kisuvad Eestit põhja
Delfi Majandus 21. märts 2011 08:43                       

Eesti riik on oma siseriikliku majanduse olukorra poolest 58 riigi võrdluses viimasel kohal, tööhõive poolest aga eelviimane.
"Globaalse konkurentsivõime dünaamika näitab selget trendi, et Ansipi ajal on see ikka allapoole liikunud. Samal ajal on Põhjamaad säilitanud oma koha esikümnes," kommenteeris olukorda Tartu ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg Pealinnale. "Kui vaatame Eesti majanduse arengut valitsuskoalitsiooni kontekstis, siis võrreldavas hinnas on meie SKT jõudnud allpoole 2005. aasta taset ehk 9022 miljonit eurot. Pärast kaheaastast tõusu aga järgnes kolm aastat kukkumist 2010. aastal oli meie SKT vaid 8 988 miljonit eurot ehk juba alla taset, mis oli siis, kui Ansip sai peaministriks. Ühe elaniku kohta arvestatuna oleme enam-vähem 2005. aasta tasemel – siis 6702 ja nüüd 6707 eurot. Tipphetkel 2007. aastal oli see näitaja 7949 eurot."
Šveitsis Lausanne’is asuv Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) võrdleb oma iga-aastases väljaandes World Compettitiveness Yearbook 58 tööstuslikult arenenuma riigi konkurentsivõimet kokku 327 kriteeriumi alusel, ning neist mitme osas on Eesti viimastel kohtadel. Üldarvestuses oli Eestis mullu 34.
Lisaks üldkohale on põhinäitajatena esile tõstetud majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuur. Ka nendes kategooriates on Eesti riik kukkunud edetabelis tahaotsa.
Valitsuse tõhususe osas on Eesti viie aastaga kukkunud 13. kohalt 24. kohale ning äritegevuse efektiivsuselt 26. kohalt 36. kohale. Põhinäitajatest on paranenud vaid infrastruktuuri positsioon – Eesti on tõusnud 33. kohalt 27-ks.

esmaspäev, 21. märts 2011

E-hääletamine. Kas korrektne ja seaduslik?



BNS 21. märts
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Paavo Pihelga esitatud valimiskaebuse rahuldamata. Pihelgas taotles riigikogu 2011. aasta valimistel elektrooniliselt antud häälte tühistamist, sest väidetavalt oli elektrooniline hääletamine korraldatud ebaturvaliselt.

Pihelgas väitis, et arvutiviirusega on võimalik mõjutada valija arvutit nii, et selle kaudu hääletades saadetakse vabariigi valimiskomisjoni serverisse ainult nendele kandidaatidele minevad hääled, kelle viirus on heaks kiitnud. Selle tõestamiseks viis Pihelgas katsealuste täiel teadmisel ja nõusolekul läbi eksperimendi. Seaduse järgi saab riigikohus hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada juhul, kui on tuvastatud valija õiguste rikkumine, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Selle pinnalt uuris kolleegium, kas ka Pihelga valimisõigust on rikutud.

Kui eeldada, et Pihelgas ka ise teadlikult nimetatud eksperimendist osa võttis, siis riigikohtu hinnangul tema valimisõigust ei ole rikutud. "Nimelt on hääletamisviisi valiku võimalusega isik, nakatades oma arvuti "viirusele ebameeldiva hääle" edastamist blokeeriva viirusega, end teadlikult pannud olukorda, kus tema elektrooniliselt antud hääl ei jõua vabariigi valimiskomisjonini," seisab otsuses.

Veel märkis kolleegium, et kuna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on tuvastatud rikkumine, ei saa riigikohus tulemusi kehtetuks tunnistada ka hüpoteetilise võimaluse pinnalt, et mõne hääletaja arvutis võis talle teadmata olla sarnane viirus.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Nii kõlas uudis. Vaevalt, et keegi lootis Riigikohtult teistsugust otsust või koguni Riigikogu valimistulemuste tühistamist. Isegi Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aastal, kui Palupera vallas täheldati valimissedelite ebakorrektset täitmist ja seda kinnitas ka Vabariigi Valimiskomisjon (VVK), ei tehtud vallas kordusvalimisi, mida laialt nõuti. Oleks liialt palju meie demokraatialt loota, et mõnda valimistulemust ei tunnistataks. Isegi kahe tunnist pausi 2011. aasta Riigikogu valimistulemuste eksponeerimisel televisiooni otsesaateis, mis räägib ilmselgelt suurest segadusest häälte lugemisel, ei peeta miskiks ja keegi seda enam ei uuri. Ometi on selge, et taolise tehnilise äparduse käigus võivad valimistulemused muutuda või neid on võimalus suvaliselt muuta.

Ma ei loodagi, et seda uurimist teostaks VVK, kes peaks sellega endale tuhka pähe raputama, või valitsus, kellele valimistulemus väga meeltmööda oli. Küll pean ma loogiliseks, et tõde, püüaks välja selgitatada meie uuriv ajakirjandus. Kuid paistab, et ka see lootus on ebareaalne. Selleks peaks meedia olema meil sõltumatu. Kuid kas ta on seda?

Lisan rahva arvamusena mõned mõned lugejate kommentaarid Delfi portaalist:     

Mati.A., 21.03.2011 18:38
Antud otsus näitab, et meie seadused koos seaduste tegijatega on läbinisti mädad, kus tehakse, mis iganes pähe tuleb, vaatamata faktidele. Pole ka midagi imestada, et töötav rahvas siit jalga laseb. Kel vähegi võimalik, lahkub siit tagasi vaatamata ja Ansip jääb üksi oma valitseva klikiga. Kuid ta pole ju üksi, tal on ju ka suur abiline, taevas, keda ta kogu aeg appi palub. Kuid tekkib küsimus, kas see taevas talle ka makse maksab, mida valitsus oma kukrusse kandib ja lihtsalt tuulde loobib? Mängige aga pealegi, härrased valgekraed, küll Kreeka varsti ka teie õue peale jõuab. Ka Eesti rahva kannatusel on piirid.
Noojaah, 21.03.2011 18:56
otsus on igati loogiline.
Kuna e-valimiste puhul ei ole võimalik tuvastada ei rikkumisi ega nende puudumist, siis sai otsus olla ainult selline.
Ka siis, kui 100% hääli läheb refile või keskile või tontteabkellele, saab vastus olla ainult samasugune. Ja ka siis, kui hääli on 110%. Valija õigusi pole ju rikutud.
läbinägija, 21.03.2011 18:57
Ega see ainuke apsakas pole. Mis tegelikult tehti sel ajal kui 6. märtsi õhtul arvutisüsteem rivist väljas oli? "Asjatundjad" sobrasid serveris, mida nad parandasid? Peale oravate ei usu maailmas keegi, et Ansip ausalt võitis.

pühapäev, 20. märts 2011

Maailmasõda on ju alanud!?


Ühel pool Liibüat rünnanud Prantsusmaa, USA, Suurbritannia,  Kanada ja Itaalia Liitlasväed ning teisel pool Venemaa koos Hiinaga. Ainult see sõda ei käi Euroopas, nagu II Maailmasõda vaid meist kaugel mandril. Seni vaatame meie teda vaid televisiooni kaudu. Kuid! Iraagi sõja algusest saadik ei ole liitlasväed ühegi kolmanda riigi vastu sedavõrd suurt sõjalist jõudu kasutanud.

Pühapäev 20. märts 2011, 08:29 Delfi uudis:
Liitlasväed pommitasid Tripolit ja Gaddafi punkrit, Liibüa teatab 48 hukkunust.
Liibüa armee Gaddafile lojaalsed väeosad vastasid rünnakutele pealinna kaitsvatest õhutõrjerelvadest, vahendas BNS uudisteagentuuri AFP.Liibüa riigitelevisiooni teatel sai laupäeva õhtul alanud lääneriikide õhulöökides surma vähemalt 48 ja vigastada 150 inimest; USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa on terve öö pommitanud Muammar Gaddafi režiimi rajatisi.Prantsusmaa sõjalennukid hävitasid laupäeval neli Liibüa valitsusvägede tanki ning USA ja Briti sõja- ning allveelaevadelt tulistati enam kui 20 erineva sihtkoha pihta kokku üle 110 Tomahawk-tüüpi tiibraketi. USA riikliku julgeolekunõukogu kõrge ametniku teatel on Liibüa valitsusvägede õhutõrjesüsteemid "tõsiselt rivist välja löödud".
Gaddafi vägede õhutõrjeliinide vastu suunatud operatsioonist võtab osa viieliikmeline koalitsioon, kuhu kuuluvad peale Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia ka Kanada ja Itaalia. Liitlased leppisid laupäeval Pariisis kriisitippkohtumisel kokku, kuidas jõustada ÜRO Julgeolekunõukogu neljapäeval vastu võetud resolutsioon Liibüa lennukeelutsooni kohta.
ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas neljapäeval kehtestada Liibüa kohal lennukeelutsoon ja võtta vägivalla peatamiseks tarvitusele "kõik vajalikud meetmed".
Hiina ja Venemaa võimud avaldasid kahetsust lääneriikide pommirünnakute suhtes Liibüale.
Hiina välisministeerium väljendas täna kahetsust liitlasvägede õhurünnakute pärast Liibüale ja märkis avalduses, et seisab rahvusvahelistes suhetes vastu igasugusele jõukasutamisele.

Siit ka küsimus, kas seda uut sõda oli tarvis? Mäletame Iraagi ründmist, mida õigustati USA luureandmetega, et Husseinil olevat olnud võimas ja ohtlik keemiarelv. Hussein poodi üles, kuid keemiarelva ei leitudki. Kuid asi oli tehtud ja Iraagi rikkust hakkasid laiali kandma Lääne suurfirmad.

Aga Jugoslaavia? Kososvo tehti mõnes piirkonnas maatasa. NATO väed pommitasid teda poolteist kuud järjest. Surma sai üle poole tuhande inimese. Ja pärast sõda anti linnade ülesehitamise tellimused põhiliselt USA ja teiste lääneriikide suurfirmadele, millised teenisid miljardilisi kasumeid. Selleks oli siis vaja sõda?

Lisan mõned Delfi lugejate kommentaarid:

Gaddafi ju kinnitas, et prantsuse president sai oma valimisrahad tema käest. Et võlgu mitte tagasi maksta, on kindlam võlausaldaja kasti lüüa.
Teisalt: mis lennuala on Gaddafi punker? ÜRO ju lubas vaid lennukeeldu kontrollida?
Kui Saddami puhul oli tegemist otseselt USA presidendi ja maailma petmisega (otsiti keemiapomme, mida jänkid ise lahkelt jaganud olid), siis Liibüa puhul provotseeriti ise ja nüüd minnakse lihtsalt jõuga peale.
Mõni. Pärast liitlaste pommitamisi on seal näljaseid märksa rohkem kui enne. Ja nafta hakkab kuuluma jänkidele. Tuletaks meelde, et ajal, kui meite esivanemad pidid rohuga "pühkima", tegelesid araablased juba astronoomiaga. Miks eelistame kasutada just "araabia", mitte "rooma" numbreid?
USA. Ameerika uusasukad hakkasid uut maailma väga armastama. Ainult need indiaanlased rikkusid pildi ära. Tulid seega maha nottida.Tänapäeval armastavad jänkid väga Iraaki, Afganistani. Nüüd ka Liibüat. Ainult et neid araablasi on seal väheke palju. Järelikult pommid appi.
Ma ise ei ole Koloneli poolt aga olen kategooriliselt vastu välisjõudude sekkumisele. Ajalugu on näidanud, et selline käitumine edu ei too. Ning pean seda sekkumist ka ebaseaduslikuks. Kui selline käitumine võetakse ette ühe riigi vastu, peab selle käitumise ette võtma ka teiste represseerivate ja diktaatorlike riikide vastu. Miskipärast arvan, et seda ei juhtu.
Kolonel ütles, et ta ei kavatsegi kuhugi kaduda. See, et Tripolit pommitatakse ei tähenda veel lõppu. Kui tuletame meelde, siis Kosovot pommitati NATO poolt u 72 päeva. Human Rightsi andmetel suri kuni 528, mis on knnitatud. Mida kauem Kolonel vastu peab, seda soodsam talle.

laupäev, 19. märts 2011

Pensione peaks tõstma. Erakorraliselt!


Alles üleeile kommenteerisin Ansipi valitsuse üllatuslikku avaldust, et pensioniindeks jääb sel aastal samaks, mis tähendab, et pensione ei tõsteta üldse. Reformierakonna massiivse valimiskampaania taustal, kus peaminister sisendas teleekraanil stoilise rahuga vanainimestest valijaile, et ärgu viimased muretsegu, nende tulevik on kaitstud, mõjub teade lausa irooniliselt. Hinnad kihutavad galoppis ülespoole, elukallidus tõuseb tundidega ja siis äkki kuuleme, et pensione ei kavatse sel aastal keegi kõrgemale nihutada. Eelmisel aastal tõusid nad lubatud 15% asemel vaid 5%, mis jäi hinnatõusule kõvasti alla.

Kuidas vanem põlvkond nüüd hakkama peaks saama? Seda Reformierakond ja IRL enam ei aruta. Uue kabineti moodustamiseks saadi hääled ju kätte. Suur hulk ka kergeusklikelt pensionäridelt.

Tegelikult tuleks sel aastal küll väikenegi pensionitõus ära vormistada. Leevendaks vanarahva jaoks pisutki hinnatõusu hädasid. Kuid loota sellele muidugi ei maksa. Rikaste valitsus vaeseid i mõista. Vaestele jäeti vaid rõõm rikkaid valida.  

Vastne Riigikogu liige Viktor Vassiljev ütles, et erakorraliselt suured hinnatõusud peaksid tooma ka erakorralise pensionitõusu. Sel nädalal avaldatud Eurostati uuringu kohaselt oli Eesti hinnatõus eurotsooni liikmesriikidest oma tempolt teisel kohal, jäädes alla vaid Rumeeniale.

Veebruaris saavutatud teine koht ei tule üllatusena.  Eesti on hinnatõusu rattas jooksnud juba liiga kaua, inimeste toimetulekule on saabumas kriitiline piir. Riik ise ju vaesemaid Euroopa Liidus.

Eriti suure löögi on saanud just eakad. Väga paljudel Eesti pensionäridel kulub enamik sissetulekust ära elementaarsele tarbimisele ja sugugi mitte seepärast, et tarbitaks liiga palju. Ei. Lihtsalt elu on liiga kallis. Toidukaup, toasoe, ravimid – luksuslikult kallis hädavajadus.

Parempoolsete valitsus on öelnud, et nemad maksupoliitikat ei muuda, kuid pensione lubasid igal juhul tõsta. Praegu on antud välja veksel pensionitõusuks 2012. aastal, kuid reaalne vajadus nõuaks küll mõningast tõstmist ka sel aastal.

reede, 18. märts 2011

Tasuta haridusele pole raha vaja!


Lugedes tänast uudist, milles oravad ei oska kuidagi tasuta hariduse rahastamiseks vahendeid leida, pole vaja imestada. See on Reformierakonna tüüpiline suhtumine väiksema sissetulekuga inimestesse. Riigil raha pole. Ei hariduse tarvis, ei pensionide tõstmiseks, ei töötuse vähendamiseks.

Toon uudise teksti:
Koalitsiooniläbirääkimisi pidavad Reformierakond ja Isamaa ning Res Publica Liit on töänaseks suuremas osas koalitsioonilepingu punktidest üksmeele leidnud, kuid kokkulepped emapensioni ja tasuta kõrghariduse osas veel puuduvad.
Peaministri ja Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul on kokkulepped võimalikud ka suurimaid vaidlusi tekitanud emapensioni ja tasuta kõrghariduse lubadustes ja läbirääkijad on neis küsimustes kokkulepetele lähedal. Ta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nende lubaduste osas põhilisi vaidlusi tekitanud rahalise katte leidmine, vahendab ERR Uudised.
"Meile on teada rahandusministeeriumi esialgne prognoos järgmiseks neljaks aastaks ja see kõneleb sellest, et eelarve on defitsiidis. Kui eelarve on defitsiidis, siis see tähendab seda, et mingeid lisavahendeid tulemas ei ole, läbi tuleb ajada nende vahenditega, mis prognoosis kirjas on. Kui tahta mingeid sotsiaalseid hüvesid suurendada, siis tuleb kusagilt midagi kokku tõmmata," nentis Ansip.

Kena küll, oravad! Kui ikka riigil raha pole, siis hoiame kokku hariduselt, sotsiaaltoetustelt, pensionidelt  ja tervishoiu rea pealt.

Mida arvab asjast rahvas? Tundub, et ta on pärast valimisi segaduses. Mida küll kõike kokku ei lubatud, aga näe raha neil ju pole. Kõik läheb oma taskusse. Ja kas nad üdse midagi tõsiselt üldse võtsid, kui lubasid?
Ainult üks kommentaar emapensioni kohta.

No ja emapalk, 18.03.2011 see on tore küll, kuid kuidas sa siin oled, kui kõik emad pole ... võrdsed. Üks on rikas, temal poleks tegelikult ju tarvis. Teine on vaene, kuid ...
Üks kasvatas koos mehega, teisel polnud meest ...
Mõni on halb ema ja pealegi vaene, teine on halb ema kuid väga rikas, mõni on hea ema ja väga rikas, mõni on hea ema ja vaene ... ja siin vahepeal on veel must miljon varianti. Mõnel on mehi olnd kui rattal kodaraid, lapsed tulevad meelde, kui pinsiiga käes.
Ja veel - millised lapsed keegi üles kasvatas? Mõni oli vaene, kasvatas väga tublid lapsed, teine oli rikas, kasvatas väga tublid lapsed, kolmas oli vaene ja lastest tulid vargad ja pätid, neljas oli rikas ja lastest tulid, ühest mõrtsukas, teisest normaalne. Mõnel oli kümme last, mõnel üks, kuid see üks on peaminister, kümnest neli töötavad väljamaal, kolm küsivad vallavalitsuselt abiraha, üks on vangis, kaks on enamvähem normaalsed inimesed ...
Siin on võimatu otsustada?
Mis mõte on maksta miljonäriprouale emapensioni, kuigi lapsed korralikud? Kuidas sa maksad vaesele naisele emapensioni, kui üks tema poegadest istub tapmise eest vangis, teine jõi ennast surnuks ja kolmas vahib väikeseid poisse?
Et nõmedad näited?
No tooge siis paremaid. Kumb on parem kas ministrist laps või edukast ettevõtjast laps? Mõlemad on head ja mõlemad mammad saavad emapensioni. Seejärel aga teeb edukas ettevõtja riigile 500 miljoni euroga käibemaksutünga ja minister müüb Nato saladuse maha ...


neljapäev, 17. märts 2011

Valimislubaduste täitmine algas!




Esimeseks ohvriks toodi nagu ikka pensionärid. Poolteist nädalat pärast valimispäeva teatas valitsus külmalt, et pensione tänavu ei tõsteta. Milline küünilisus, kas pole? Võinuks selle mõruda tõe teatavaks teha kaks nädalat tagasi, ehk siis näiteks 3. märtsil. Kolmest päevast oleks piisanud, et oravate edulugu tuhmunuks. Kuid ei! Ansip raius viimase telereklaamini välja, et ärgu pensionärid muretsegu, nende tulevik on pilvitu. Ja ongi. Ei mingeid muutusi.

Kõik nagu enne valimisi ja valimislubadusi. Hinnad tõusevad üha kiiremini ja vanarahvas jääb üha vaesemaks. Ometi oli Reformierakonna ehk peaministri parteil juba 2007. aasta valimiste päevil lehvimas loosung: Pensionid nelja aastaga kahekordseks! Mis aga välja tuli. Ka viiendal aastal ei kavatse keegi vanainimeste elatusraha tõsta. Aga paljud pensionärid olid seekord oravate valijad!



Toon kurva teate pensionäridele muutmata kujul, nii nagu ta agentuuridesse jõudis:.
Tänavu pensionid ei tõuse 17. märts 2011
Valitsus kinnitas täna riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,000, seega pensioni suurused seoses indekseerimisega tänavu ei muutu. Järgmiseks aastaks on oodata 3-6protsendilist pensionitõusu. Kinnitatud indeksi väärtust rakendatakse riiklike pensionide indekseerimisel
1. aprillil 2011, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Vastavalt tänavusele indekseerimisele on rahvapensioni määr endiselt 128,45 eurot, pensioni baasosa on 114,6575 ning aastahinne 4,343.
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat on 179,80 eurot, vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat on 244,95 eurot, vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat on 288,38 eurot ja vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat on 305,75 eurot.

Mõned kommentaarid lisaks:
Ansipi Valija, 17.03.2011 Mäletate kuidas austet pääminister oma koolitet värisevalt-nunnu häälega "oma valimisreklaamis" penskaritele lubas pensione tõsta.
Nüüd ta ilmselt üteleb, et küllap jõuab - aega veel neli aastat. Ja kui kunagi nelja aasta pärast, st viimasel valitsemiskuul iga päev tõsta pensioni üks euro/ päevas, siis on Ansipi valitsemise ajal tõstetud pensione 30 korda. Kolmkümmend KORDA, mis on Eesti kõikide aegade kiirem pensionitõus. Seega penskarid, rumalad olite, olime, et Ansipit uskusime - nigu Savisaartki ...
valetajale, 17.03.2011 Valitsusliidus on hakatud ääri-veeri rääkima ka pensionitõusu külmutamisest, mis lubaks miljardeid kroone mujale suunata.
«Reformierakond pole sellega kindlasti nõus. Pensionärid võivad olla rahulikud,» lausus Ansip. «Koalitsioonierakonnad peavad kinni kokkulepitust, et pensionid kahekordistuvad nelja aastaga.»
part24, 17.03.2011 Tõstame peeeeeensione, tõstame lapsetoeeeeeeetusi, teeme emapaaaaalka, loome töökoooooooohti, viieteist aastaga .... seeeeeeeeekkkkkaaaaa!
eesti mees, 17.03.2011 Ega siis kõike korraga tõsta saa - enne on vaja toidu, elektri ning muude kodukulude hinnad üles kruvida, samuti riigikogulaste sissetulekud, alles siis saab hakata lastega pereda ja pensionite peale mõtlema. ee loll rahvas, kes valis Reformi ja IRL tagasi valitsema, sureb lihtsalt varsti välja.

orav, 17.03.2011 kärvake maha invad ja penskarid. eesti on ainult rikastele ja edukatele, ise valisite oravad jälle juhatama, oravad tahavad ka elada, unustage ära oma indekseerimised.
asd3, 17.03.2011 keegi tõesti ootas tõusu ?
Baba-Jaga, 17.03.2011 Olge te neetud,Antsipi järjekordne inimeste petmine. Ja penskaritest sinisilmad vudisid valimispäeval Antsipit valima nii,et saite nüüd.
valetajale, 17.03.2011 12:57
Ja aasta oli siis 2008, seega järgmine aasta peab pensione kahekordistama. Ilmselt elukallidus tõuseb küll- pensionärile- üle 2 korra.
mami, 17.03.2011
Tegelikult saate kõik petta,kes TEDA VALISITE.
paras teile kõigile. Mina teda ei valinud ja olen nüüd üsna rahul,et tema valijatest penskarid hakkavad nüüd ärkama,st järgmisel aastal,millise türannil end hullutada lasksid.
Ega enne pensid ei tõuse,kui pole tõstetud kaudseid makse nagu aktsiisid ja muud maksud,mis otseselt välja ei paista. Hindade tõusurallile nad kätt ette ei pane,kuigi saaksid,
lollid mutid ei mõista,kuidas neil nahk üle kõrvade tõmmatakse.'
Kulbiga võetakse ära,teelusikaga antakse tagasi. Vaat nii teile tehaksegi pensionitõusu.
Ansip ju ilus poiss,ajab vanurite pead segi libekeelsete mullitamistega,suurte lubadustega.'
Noored ja tegusamad lasevad jalga,neid ansip pügada enam ei saa.
Vanakesed,hea kui plastist kirstud teile võimaldatakse.
Elagu suur juht ja tema partei nimega ANSIP
aga, 17.03.2011 mis vingute, Ansip ütles, et KUI majanduses seis PARANEB, SIIS tõstetakse pensione, aga ise võite arvata juba, et majanduse seis EI parane enne kui tulevad uued valimised ja vaja on jälle penskarite hääli... ei oleks iial uskunud, et meie ajal on veel kirjaoskamatuid inimesi olemas, eriti penskarite hulgas paistab on neid hulgem...
mina toetan MITTEtõstmist, sest vaatan meie maja penskareid, kes meie majale röögatu laenu peale võtsid, see tähendab, et raha on penskaritel palju, palju, palju... penskarid meie riigi põhja lasevad ükskord, mõistus neil lihtsalt ei tööta, isegi läbi rahakoti ei tule nendele mõistus koju
OMG, 17.03.2011
Olgem ikka täpsemad;kui 2007a Ansip pukki sai, siis lubas pensionitõusu 13%, 2008a aga jäi sellest tõusust järgi 5%. 2009-2010 oli tõus 0%. Veel enne valimisi, kui siin kommendaariumis seda Ansipi järjekordset lubadust lahati, kirjutasin mina,et ka 2011 läheb samas vaimus edasi, pensionitõusu ei tule, sest seda polnud eelarves ette nähtudki.
Noo, sain siis küll -,küll muud sõimu kaela,aga ega faktide vastu ikka saa.
Tuleb õppida ka seda dokumenti lugema nagu on riigi eelarve, küllaltki hariv paberipatsakas ja peegeldab nii mõndagi. Soovitavalt seda teha enne otsustavaid valimisi, muidu juhtub jälle nagu seekord.
vanaema, 17.03.2011 eelnevalt kirjutati,et töötavad pensionärid koju.Võtavad noorte eest töö ära.Ma tahaks näha missugune tibi tuleb minu asemel tänavale luuaga pühkima ja koeras...a kühvlile korjama?
andrjusha oravake, 17.03.2011 13:44
jääb üle veel uus seadus sotsiaalmaksu piirangute kohta kõrgepalgalistelt vastu võtta ja siis võime pensione hoopis vähendama hakata. Vaat, küll selle eest tuleb meie parteikassasse alles pappi.
jussile paistetanud penskaritest, 17.03.2011 13:45
Teadmiseks , et ebatervislik söömine tekitab kaalutöusu ja kui päevas ainult korra süüa, siis kaalulalgust ei toimu, sest organism on pidevas stressis.Need pensionärid on paksud stressist, murest ja haiguste pärast ( mis osaliselt tulenevad stressist) Mu oma ema elab üksi, saab täit pensioni aga omadega välja ei tule, kommunaalid on liiga suured pensionäri maksta. Lörbib nädalate viisi suppi ja kaal tõuseb. Annan talle iga kuu natukene raha juurde.Nii, et ära tule ütlema, et paksus on heast elust tingitud.
Küünilised mõlakad, 17.03.2011 Pensionärid kui sotsiaalne grupp peab vaikselt hääbuma ja välja surema. Pole pensionäre, pole probleeme!
2007 valimiste eel lubas Ansip lausa 5 kordset pensioni suurenemist, kuid ta mõtles eripensione.
Vanaonu, 17.03.2011 to: Vello, 17.03.2011 13:28 "Indekseerimise mõte pidi olema elukalliduse tõusu kompenseerimine!" Praegune valem (indeks sõltub 80% sotsmaksu laekumisest ja 20% THI'st) tekkis siis, kui rahvas avastas, et pension kasvab aeglasemalt kui keskmine palk. Tööhõive oli siis tipus ja palgad kasvasid 20% aastas. Praeguses situatsioonis see valem meile muidugi ei meeldi. Aga küllap oleks rahvalt palju nõuda, et ta tänasest kaugemale näeks.
lõpuks ometi, 17.03.2011 13:48
jõuab valijateni asjaolu,et kui oled saanud petta ühe korra,saad petta
ka teise korra jne. Hinnad tõusevad,inflatsioon suureneb,samas aga ainuüksi riigikogulaste kuluhüvitis on üle 3 korra suurem keskmisest kuupensionist.
Mis toimub? Auuuuu,pensionäride liit,kus te olete?
Al, 17.03.2011 13:56
Inflatsioon 7%,pensionitõus 3%,see teeb ju kokkuvõttes,et penskarid jäävad vaesemaks.Ahahaaa reformarid on ikka ägedad,tõstavad pensione.
pensionär, 17.03.2011 14:15
Lubadusi on jah igasuguseid jagatud ,aga olgem ausad,ega selle praeguse pensiga on ikka päris keeruline toime tulla kui ümberringi hinnad aina tõusevad.Aga riigil rahaprobleemi ei paista olevat.sest riigikogust lahkunuile makstakse 6.kuu palk ja ka neile kes edasi jäävad saavad 6.kuu palga pluss iga kuu jooksev palk.On ju kena elu nendel muidusööjatel!Pealegi näägutakse pidevalt pensionäri iga sandikopika üle.Aga abistamaks teisi arengumaid j.n.e miljonitega,siis on meil raha küllaga.Üldiselt väga vastikuks on muutunud see meie riik ja rahvavaenulik poliitika.
pensionär, 17.03.2011 14:19
AITÄHH, HÄRRA ANSIP!MIS TORE UUDIS KOHE PEALE VALIMISI!ÄKKI IKKA ERIPENIONE VÕIKS TÕSTA, MUIDU NÄLGIVAD VAESEKESED!
peeter lehm, 17.03.2011 14:21
See on ju kõva sõna---ma saan siis järgmine aasta 130 eek. juurde !!!
kallid oravate valijad!, 17.03.2011 14:24
Tuletan Teile meelde , et enne valimisi oli televiisoris reklaam , kus Ansip rääkis kuldses toolis istudes kirikuõpetaja häälel , kuidas reformierakond on võidelnud pensioni tõusu eest ja kuidas nad lubavad pensioni tõusu. Paljud pensionärid valisid Reformierakonna... Kuus päeva
................................................................................................................................. 

Millised oravate vastased kommentaarid, kas pole? Paistab, et rahvas nagu mõistaks seda pimesiku mängu. Kuid miks alles nüüd? Millest mõtlesid tarkpead kommentaatorid siis, kui hääle valimiskasti pillasid või arvutis peaministri erakonna kohale kliki tegid?

kolmapäev, 16. märts 2011

Miks vaesed valisid rikkaid?




Eks me imestame ise ka selle üle. Nüüd lisas Õhtuleht  loole värve juurde, tsiteerides sakslaste ajalehte Die Welt, kus imestatakse, et kuidas Eestis toetati valimistel majanduskriisi autoreid ja seejärel suurteks kokkuhoidjateks muutunud paremparteisid.

Ka mina imestan selle üle. Teinud Kagu-Eestis läbi massivse valimiskampaania, mille käigus kohtusin vähemalt viie tuhande valijaga, jäi mulje, et kogu rahvas oleks nagu peavoolu meedia poolt viirusega nakatatud. Tööpuudus, väike palk ja kõrged hinnad oleksid valimiskampaania ajaks justkui unustuse hõlma vajunud. Isegi pensionärid unustasid viletsa pensioni ja andsid hääle sellele, keda televisioon soovitas. Telereklaam läks nii agressiivseks, et vastu polnud jõudu seista. Kui ikka hommikust õhtuni erakanalid Reformi ja IRLi taevani kiidavad ja Edgarit maa sisse tambivad, siis läheb valijal väga raskeks omaenda mõtlemisele kindlaks jääda. Ja kui rahvusringhääling Mikserist päevast-päeva inglipoissi voolib, siis jääb maainimese valik päris kitsaks. Lisame siia E-hääletuse võltsimise võimaluse ja saamegi tulemuse, mille üle sakslased käsi laiutavad. Imestavad, sest nemad vist veel natuke mõtlevad.  

Meie sumokuulsus Baruto ütles Vikerraadios tähelepanuväärsed sõnad jaapanlaste kohta, kui temalt küsiti, et kuidas kohalik elanikkond teab, mida loodusõnnetuse ajal teha? Vastu oli umbes järgmine: jaapanlased teevad nii, nagu meedia ütleb. Kui öeldakse, et tuleb toiduaineid osta, siis ostetakse, kui meedia ütleb, et tarbekaupu tarvis osta, siis jaapanlased ka ostavad.

Mina küll ei taha, et eestlased taas nõnda sõnakuulelikuks muutuvad. 700 aastat olime ju. Vaid Jüriöö ülestõusu võime vastuhaku näiteks tuua. Vene aja lõpus ja Laulva revolutsiooni ajal saime pisut iseseisva mõtlemise oskust juurde, kuid nüüd kipub see taas kaduma. Väga kahju, kuid valimised seda tõestasid.
     

16. märtsi Õhtuleht: Saksa konservatiivses ajalehes Die Welt Eesti riigikoguvalimiste kohta ilmunud artikli järel on vaid üks lugejakommentaar: "Tõepoolest väga ebatavaline!"
Sedasama mõtet kannab ka kogu artikkel. "Majanduskriisist, kuni 14protsendilisest majanduslangusest, palgakärbetest ja suurest tööpuudusest hoolimata jäävad kokkuhoiukomissarid ametisse," kirjutab Saksa suurväljaanne peaminister Andrus Ansipi valitsuse tõenäolise püsimajäämise kohta ja küsib: "Kuidas on see võimalik?" Artikli autori Gerhard Gnaucki hinnangul oleks Eestis kasutatud kokkuhoiumeetmed teistes riikides põhjustanud pigem tänavalahinguid, kuid Eestis võitsid valitseva koalitsiooni parteid parlamendis hoopis kohti juurde. "Baltlased on suure taluvusvõimega endised nõukogude inimesed. Neil on seljataga raske minevik... Kindlustunne, vabadus ja rahvuslik sõltumatus on neile võib-olla tähtsamad kui kellelegi teisele Euroopa Liidus."
Saksa väljaanne näeb Eesti võimuparteide ees kahte lahendamist vajavat põhiülesannet. Esiteks oleks vaja peatada elanike väljaränne ja teiseks integreerida venelased Eesti ühiskonda. Die Welti andmeil on Eestist teistesse ELi riikidesse tööle läinud ligikaudu 100 000 inimest, mis on paraku hakanud kahjustama peresidemeid.

Lisan siia mõned mõtteavaldused 16. märtsi Õhtulehe kommentaariumist:
Arvamus, Jumal küll,kui õnnelikud me olime, kui saime kätte oma vabaduse.Aga kahjuks ei osanud ja oska me selle vabadusega midagi peale hakata. Juba algusest saadik on ülesehitamine longanud.See varakapitalism võttis ka arunatukese.Suur saamahimu ja kadedus ajas rahva marru.Meie seadusi on tehtud vigaselt.Ja muidugi suuresti tänu sellele,et valitsema pääsesid väga ebapädevad mitteaatelised inimesed mingite parteide varjus,kes on Eestimaa maha müünud ja oma inimesed kodunt minema ajanud ja siinolijad näljapajukile pannud. .Valimisseadus on esimene asi,mis tuleks muuta ja kiiresti,et oleks veel midagigi päästa.Aga meie siiajäänud rahvas on passiivne ja rumal.Ja seda rumalust oskavad rikkad ära kasutada.Aga on veel inimesi,kes tahaksid meie maad päästa.Üksikkandidaadid ja EIP ärge andke alla-ükskord me võidame niikuinii! Jõudu ja ühendage oma jõud!

Joonas, 13:26, 16. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Eesti edulugu põhines ju tohututel laenudel. Seda anti eraisikutele ilma igasuguse tagatiseta ja nüüd ollakse hädas. Kahjuks hakkasid paljud seda edulugu kasvanud SKT näol, mis tuli mitte tootmisest, vaid raha pööritamisest. Nende seas oli isegi elu hammasrataste vahele jäänuid. Kord küsiti prügikasti sisu sobravalt asotsiaalilt, keda ta valimistel valib. Vastus oli, reformierakonda. See on tõestisündinud lugu. Nii kaugele suudeti ajupesuga minna. Sellist valimiste tulemust ei suuda uskuda väga paljud inimesed ja mitte ainult Saksamaal. Pretsedenditu lugu. Ju oli oma panud ka e-valimistel ja et maal elavatelt vanuritelt võeti ära võimalus hääletada. Kasti kojukutsumiseks tuli esitada kirjalik avaldus. Kuidas see aga valimisjaoskonda jõuaks, sellele ei vastatud, kui külas pole ainsatki postkasti.

"Tüüpiline Eestlane" on veel ohmakam kui indiaanlane. Indiaanlane astub 10 x reha otsa ennem kui oma veast aru saab. Eestlane aga jääbki reha otsa astuma ja on veel selle üle ise ka õnnelik kah. See on ju lausa rahvuslik katastroof. Ehk teisisõnu ise vireleb puruvaesuses, maksab suurimaid makse ja on üldse vaeseim kodanil EL, aga valib ikka parteid kes selle kõik talle orgunninud on ja on ise selle juures ka õnnelik, ehk reporteri küsimusele vastates ( millist erakonda valisid ? ) lähevad "eestlesel" silmad särama ja rind kummi ja ta teatab uhkusega hääles, et ikka reformi valisin. Sellisest käitumisest ei saa aga mitte ükski selgelt mõtlev inimene aru, ükskõik mis rahvusest ta on. Selline arusaam lömitamisest on omane vaid "tüüpilisele eestlasele".

Minu arust on eestlased lihtsalt poliitika koha pealt väga ükskõiksed ja seepärast ka rumalad. Minu vanaema on kuri, et arstiabi on vilets ja sotsiaalset turvatunnet pole absoluutselt, aga valis ikka reformi, sest mingi mees sealt oli sümpaatne. Vähesed valijad analüüsivad erakondade tegevust. Valitakse inimesi, mitte erakondade poliitikat. Seega põhjus pole meie kannatlikkuses, vaid ükskõiksuses ja rumaluses. Nõuka aeg kasvatas meie kannatamise piiri, aga muutis meid ka väga ükskõikseks poliitika suhtes, sest seal polnud midagi tõsiselt võtta. Nüüd läheb edasi sama mentaliteet ja kaevame muudkui oma riigile ja endale ükskõiksusega auku.

teisipäev, 15. märts 2011

Kas valimistulemusi moonutati?




Tundub, et elektroonilise hääletamisega on asjad tõepoolest segased. Miks ma ei saa teada, mitu eletronhäält tuli mulle näiteks Võru-, Valga- ja Põlvamaalt, kus ma kandideerisin? Mis saab valimisjaoskonnas hääletada vaid ühe korra, kuid elektrooniliselt lugematu arv korda oma esialgset tulemust muuta? Kes kontrollib, kas kohtadelt Tallinna keskkomisjoni edastatud andmed vastavad ikka täpselt kohaliku valimistulemustele, või on neiu, kes andmeid interneti kaudu teele saatis, ehk „eksinud“. Agasid on palju. Lisan tänases Õhtulehes ilmunud õigusteadlase Ando Lepsi artikli, mis avab teema põhjalikult.  


Mastaapse valimispettuse oht

Ando Leps (õigusteaduse doktor, riigikogu VIII ja IX koosseisu liige)
15. märts 2011, 07:01.Riigikogu valimise seaduse § 44 sätestab võimaluse hääletada elektrooniliselt vabariigi valimiskomisjoni (VVK) veebilehel, kusjuures tingimus on lihtne ja täpne – valija hääletab ise.

Pärast samas paragrahvis toodud elektroonilise hääletamise protseduuride teostamist saab valija veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta. Kõik oleks nagu korras. Kuid sama paragrahvi p 6 kohaselt on valijal õigus oma elektrooniliselt antud häält ka muuta, mis tekitab palju segadust. Miks siis «tavahääletamise» korras ei ole niisugust võimalust ette nähtud? Kuid arvatavasti on just sellel sättel väga kaalukas osa tahtliku valimispettuse toimepanemise korral. Järelikult Eestis toimuvad valimised ei ole ühetaolised ning salajased ja ei vasta seega põhiseadusele.

E-hääletamise puudused

Esiteks. Kas elektrooniline hääletamine on ikka turvaline? Olulisim on siin arvatavasti e-hääletamise ründamisviis, mida VVK ei ole võimeline tuvastama. Just sellel põhjusel kuulutati ebaõnnestunuks USA kaitseministeeriumi SERVE-nimeline elektroonilise hääletamise süsteem. E-hääletuse turvalisuse probleemidele juhib tähelepanu 2010. aasta sügisel Oxfordis peetud konverentsi jaoks valminud Barbara Simonsi ettekanne, milles peetakse otsesõnu ebaturvaliseks Eesti e-hääletamise süsteemi! Meie naaberriikides Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal ei tunta parlamentide valimisel e-hääletust. Kas siis ka vana õiguskultuuriga riigid nagu Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt on nii primitiivsed, et nad ainult paberi peal valivad?

Kuid VVK eesotsas «eluaegse riigikogu kantselei juhataja» Heiki Sibulaga ega e-hääletamise projektijuht Tarvi Martens ei pidanud ohtusid oluliseks. Seepärast on TÜ üliõpilane Paavo Pihelgas saatnud 5. märtsil VVK ametliku kaebuse, milles ta argumenteeritult palub VVK kaaluda elektrooniliselt antud häälte tühistamist. 7. märtsil sai ta oma kaebusele Sibulalt võrdlemisi sisutühja vastuse. Miks VVK esimehe vastus oli sisutühi? Võib arvata, et tegelikult see kaebus näitas kätte e-hääletamise kitsaskohad ja lauspettuse võimalused. 8. märtsil Pihelgas saatis uue kaebuse VVKle, millise viimane saatis riigikohtule lahendamiseks, mis riigikohtu pressisekretäri ütluse kohaselt ei olnud möödunud reedel veel riigikohtusse laekunud. Riigikohus peab seitsme tööpäeva jooksul lahendama nimetatud kaebuse.

Kui väga lühidalt võtta kokku Pihelgase kaebuse sisu, siis selgub, et suhteliselt keskpäraste IT-võimetega noormehel oli väga lühikese aja ja väikese vaevaga võimalik kirjutada pahavara, mis blokeerib e-hääletamisel teatud (pahavara loojale või tellijale vastunäidustatud) riigikogu liikmekandidaadi poolt hääletamise ja kuvab hääletaja ekraanile valeteate e-hääletuse eduka toimumise kohta.

«Pealtnägija» saates esines Pihelgas enesekindlalt ja kaitses oma seisukohti argumenteeritult. Samal ajal e-hääletuse projektijuht Martens saate jooksul ainult naeratas, kuid siiski möönis e-hääletussüsteemi turvalisuse puudulikkust. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas VVK sai tellida tarkvaraettevõttelt sellist ebakindlat e-hääletussüsteemi riigikogu valimiste läbiviimiseks? Või tellitigi see kindla tagamõttega?

Milleks oli vaja reklaamipausi?

Teiseks. Riigikogu valimistulemused, mis avaldati 7. märtsil valimisringkondades häälte ülelugemisel, erinevad 6. märtsi hilisõhtul avaldatud valimistulemustest 0,6% ehk 6939 inimese võrra. 0,6% moodustab tervikust ehk 100% küll suhteliselt väikese suuruse, kuid selle najal on võimalus leida riigikogu valimistel käinute arv. Isegi vähe koolis käinutele on see arv üllatav – 6939: 0,006 on võrdne 1 156 500 inimesega?

Kolmandaks. Delfi korraldatud Facebooki hääletamisel, millest võttis osa 42 717 inimest ja ühe inimese poolt mitmekordne hääletamine on välistatud, oli kardinaalselt erinev nendest tulemustest, mida pakkusid välja kõikvõimalikud ennustajad. Toon sellekohased protsendid: IRL – 18,1, Reformierakond – 18,1, Eestimaa Rohelised – 3,8, Eesti Keskerakond – 27, SDE 15,3, Rahvaliit – 5,8, mõni teine erakond – 1,9 ja üksikkandidaat – 4,9.

Neljandaks. Millegipärast tekib tunne, et e-hääletamise 1,5tunnist «reklaamipausi» võis olla vaja «häälte uue tasakaalu» tekitamiseks, et tellija saaks just sellise tulemuse, mida ta soovis, kuna valimistulemused pidid ju näitama mingisugustki sisemist loogikat. Arusaamatust tekitas ka VVK juhi väide, et selle 1,5tunnise «reklaamipausi» ajal sisestati andmeid käsitsi?

Viiendaks. Enim e-hääli said A. Ansip – 5935, U. Paet – 3942, K. Pentus – 3827, praktiliselt tundmatu K. Kallas – 3017,

M. Laar – 2979, T. Rõivas – 2754, J. Parts – 2501, E. Savisaar – 2240, S. Mikser – 1878 ja K.-M. Vaher – 1791. Kui vaadata e-hääletuse ja tavahääletuse toetuse erinevust, siis tulemused on valitsuserakondade Reformierakonna ja IRLi kasuks, vastavalt +17,7% ja +14,5% ning Keskerakonna kahjuks (–47,5%). Samas on SDE puhul erinevus minimaalne (+3,4%).

Millise otsuse teeb riigikohus TÜ üliõpilase Pihelgase kaebuse alusel, mis puudutab lähitulevikus ülioluliselt Eesti riigi arenguid, selgub peagi riigikohtu sellekohasest otsusest


Kommentaarid:
Jaan, 07:36, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Õiglane oleks valimised uuesti korraldada, ilma e-hääletuseta ja häältelugemise juures peaksid igas valimisjaoskonnas olema vähemalt 5-6 partei esindajad.
enne, 08:59, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Kõigepealt see ei ole valimissüsteem, vaid hääletamissüsteem, milline ei vii mitte ainult stagnatsioonile nagu paljud mainivad, vaid koguni diktatuurile meie riigis.
mhh..., 09:55, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .valimissüsteem ei ole parteide kaitseks, riigi kaitseks, süsteemi kaitseks – valimissüsteem on selle kaitseks, et igal inimesel oleks võimalus otsustamisel kaasa rääkida. kes ei usalda e-hääletamist mingu kohale. igaühel on võimalus koha peal valida, e-valida ja – kujutage ette – valimata jätta. sealhulgas e-valimata.
juba tuttavate mobiilifotode vastu häälte müümisel aitab e-valimine ideaalselt. valid ära, teed pildi, saad raha... ja valid uuesti, teistmoodi, teed teise pildi, ja saad teiselt kandidaadilt raha. lõpuks valid nii nau ise tahad, ei tee pilti ega sa raha. ja pätid ongi karistatud.
09:58, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Asjalik ja õige artikkel.Kui oli mingigi võimalus valimistulemuste võltsimiseks,siis need tulemused tuleb kindlasti vaidlustada kohtus ja e-valimistulemused kehtetuks tunnistada,mingisugune kord ja seaduslikkus peab isegi siinses riigis kehtima!
Mitmed riigikodanikud on ka avalikus meedias väljendanud oma kahtlusi e-valimiste ja nende tulemuste suhtes,välja on toodud just e-valimiste ja tavavalimise suur protsentuaalne erinevus praeguste võimuparteide kasuks,samas sõltumatud küsitlused on näidanud enne valimisi teistsugusi tulemusi.See annab aluse e-valimiste vaidlustamiseks kohtus ja kordusvalimiste korraldamiseks nagu on demokraatlikule riigile kohane,meie kodanikukohus on seda riigilt nõuda,kui tahame elada õigusriigis.
Alar, 10:50, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Mastaapse pettuse oht on kõikjal, mitte ainult E-valimistel. Näiteks kui üks inimene ainuisikuliselt saab ainult ühest-kahest jaoskonnast rekordarvu hääli, on see kahtlane ja viitab mastaapsele valimispettusele. Kui selgub veel, et sama isiku poolt on hääletanud välisriigi kodanikud, kes on fiktiivselt registreeritud Eestisse, on see veel kahtlasem. Petta saab igatpidi ja ajakirjanikud võiks juba lõpetada selle silmnähtavalt kallutatud demagoogia.
Imelik, 10:54, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Kallas tundmatu kuju sai 2 kuuga nii palju hääli.Rääkis valijatega kohtumisest- kõige enam kohtus ta 500-800 valijaga.Pealegi vusserdas ta mingi jama ju ka kokku.Isegi Ansip viibutas sõrmega ja nüüd selline häälte saak praktiliselt tundmatule inimesele.Või on rahvas loll,et isa oli tore mees,eks siis tütar on ka????????
TMS hinnangul riigivõim on Eestis mittelegitiimne., 12:17, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar ."TMS hinnangul on viimaste valimiste korraldamise käigus saanud selgeks, et Eesti, mis pole juba mõnda aega olnud sisuliselt demokraatlik riik, pole seda enam ka formaalselt. TMS on seisukohal, et riigivõim on mittelegitiimne."
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4366&lang=est
Mari, 12:23, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .Mul tekib küsimus kus oli siis opositsioon , kui toimus valimisseadusse muudatuse tegemine , millega e- valimisel saab oma häältuse tulemust muuta,miks selle punkti ümber ei tehtud mingit kära ja kus oli õiguskantsler -see punkt ei ole ju eesti põhiseadusega kooskõlas! Ka eelmiste valimiste ajal toimusid häälte lugemisel mingid suured segadused. Ja see et kogu aeg on valimiskomisjoni esimeheks üks ja sama isik, igihaljas Sibul. See kõik tuletab meelde Masueelset olukorda kus juba paljud eksperdid,majandustegelased ennustasid pikemat aega suurt majanduslangust, meie Ansip aga andis laenu -buumile aina hoogu juurde lubades Eestile kohta esimese viie hulgas. Sama kordub e-valimistega kõik suured it-tehnoloogia riigid leiavad et e-valimine ei ole turvaline , meie aga jäärapäiselt püüame tõetada vastupidist. Igatahes jõudu TÜ üliõpilasele Paavo Pihelgasele , see e-valimine ei ärata usaldust.
ilmatark, 12:43, 15. märts, 2011Ebasobiv kommentaar .ei ole mingit põhjust enam kahelda,et valimistulemused on valitsevate parteide kasuks kallutatud e-häältega,mida on võimatu kontrollida ja millele ka täispanuse pani peaminister,kui ta deklareeris,et teeb kõik selleks,et võimule jääks sama koalitsioon.
Ise ma käisin valimsjaoskonnas,kuigi oleksin võinud kasutada mugavmat e-hääletamist.
Tean veel paljuid,kes samuti tegid,kuna umbusaldasid intuitiivselt.
NÜÜDSEKS TÕESTS ÜKS ASJAARMASTAJA NOOR TUDENG,ÜHTE TURVALISUSE AUKU,mis ei olnud teadmata ju meie IT.spetsidele ja kaheldamatult meie valitsejate ladvikule.
Arvan,et kui Riigikohus ei näe põhjust valimistulemuste tühistamiseks,mis nii saab ilmselt olemagi,siis läheb see protest edasikaebamisele Euroopasse ja jõuab kogu maailma niikuini.
Kogu meedia vaikib sellest,nagu see kombeks olnud alati,
mis ei ole kasulik ansiplaste algava diktatuuri kinnistumisele,
lootuses see summutada.
Häbi muidugi,sest kogu maailm imestab ja vangutab pead,kuidas on see võimalik?
Viisakusest ja reglendi pärast õnnitleti.
Milline krahh,kui selguks,et tegemist oli mastaapse valimispettusega.
Kahju,et meie rahvas ei julge tänavale protesteerima minna.
Kuna nii osavalt on inimgrupid omavahel riidu aetud,kes ühistmeelt ei leia.
Eestlased on omavahel riius,rääkimata muukeelsetest elik venekeelsetest,kes küll kodanikud,kuid kellest on jälle riigivaenlased tehtud,peaasi et rahvas omavahel tülitseks,sellist rahvast on kerge kuritarvitada kliki valitsusel.

esmaspäev, 14. märts 2011

Meeste madal haridustase?



Riigikogu spiiker Ene Ergma muretses valimispeol Delfile intervjuud andes noorte meeste madala haridustaseme pärast.“Me peame aru saama, et kui me ei loo kõrgemat haridustaset, ja eriti just noorte meeste seas, siis meil on ikka väga suured probleemid,” rääkis Ergma. Tema sõnul on see väga tõsine probleem. “Me peame maksimaalselt panema oma jõu selle peale, et meie lapsed saaksid aru, et haridus on selline väärtus, mida kogutakse terve elu.”

Mõte on ju õige. Kuid lubage IRLi juhtliikmelt küsida, kas nende erakonna poolt ellu kutsutud haridusreform teenib seda sama ülesannet? Reformi tulemusena tekib Eestis suur hulk põhikoole ja väike hulk maakodudest reeglina kaugel asuvaid gümnaasiume. Igasse maakonda 1-2 gümnaasiumi, kuhu mahub vaid murdosa põhikooli lõpetanuist. Enamik lihtrahva poegi ja tütreid gümnaasiumiga arvestada ei saa ja nemad peavad leppima kutsekooli lõputunnistusega, kuhu on märgitud pottsepa või freesija elukutse.   
Lisan oma loole mõned Delfi lugejate kommentaarid.

Raffas, 13.03.2011 16:52
NSVL - i ajal saadud haridus (ka Eestis) oli üx parimaid maailmas. 20 aastaga on kukutud 600 kohale, ja langus jätkub... Põhjusex onupojapoliitika ja üliwaene orjade keel, mis absoluutselt ei sobi ülikoolikeelex....

hea muliseda tal, 13.03.2011 16:53
Mille eest ma kooli lähen? Ma pean maksma majalaenu, lapse kasvatamine maksab...Mille eest ma ülikooli lähen? Ütle Ergma ah?

Qqlqr, 13.03.2011 16:53
Haridus on tore asi küll aga mida teha siis kui töökohti ikka napib kamaluga? Masuajal üle 15 000 kõrgharidusega töötu - miks siis? Fakt on see, et kui töötuid on sada tuhat ja tööd pakutakse ainult mõnele tuhandele siis isegi imekombel kui kõik töötud oleks juhtumisi korraga pikaealise kogemusega ehitajad, ajukirurgid, agronoomid, torumehed ja tuumafüüsikud (mis on ju absurd) siis ikkagi tööd jaguks ainult mõnele protsendile. Spetsialiste on alati kokkuvõttes vähem vaja kui lihttöölisi.

Näiteks kui 100 labidameest lahti lastakse kuna üks oskuslik kopajuht teeb ekskavaatoriga sama töö ära siis see ei tähenda, et kui ülejäänd 99 nüüd kopajuhiks õpiks siis neil automaatselt tööd oleks - niipalju kopajuhte lihtsalt pole tarvis. Hea küll, õpivad muud valdkonda aga mis saab siis kui see suur ring täis saab kus enamustes valdkondades teevad suure töö ära masinad mille juhtimiseks on vaja käputäis töölisi?

Igasugune efektiivsus tootmises ei ole suures plaanis majandust ergutav, sest needsamad inimesed kes midagi toodavad ka sedasasama toodetut tarbivad - masinad palka ei taha ja nö. ei tarbi ehk siis tootmine võib olla odav ja efektiivne aga kui pole kedagi kes seda odavalt toodetud toodet ostaks siis ei ole ka sellest efektiivsusest kasu.



oma vitsad peksavad..., 13.03.2011 16:54
Kas me suudame aru saada ühte niisugust asja, et Eesti meeste haridustase on väga madal ja kuidas me suudame seda muuta,” küsis Ergma IRLi valimispeol 6. märtsi õhtul Delfile intervjuud andes.

...siis tegudes IRL sellest aru ei saa..., jah, kui eelmise aasta suve hakul IRL eestvedamisel võeti vastu gümnaasiumiseadus, mis peale adminmeetmete midagi muud ei pakkunudki...ja Ergmaa hurraaa - tegime ära..., siis tegelikult tühikäik...ja populismiga kaetud..., millest õppurist mindi järjekordselt mööda, temale parimal viisil ja sisulise hariduse-teadmiste andmise korraldamisel, kordan, sisulise...

st gümnaasiumi lahutamine põhikoolist...ja kõik sellega, ning sedagi veel ilma rahalise katteta vastuvõetud seadus...ja kui samal ajal hariduse parima andmise nimel ei teinud IRL ühtegi arvestatavat käiku...

eelkõige IT ajastule kohase õpitarkvara väljaarendamine, tema rakendamine online E-kooli tarbeks, E-kool reaalselt teadmiste omandamisel, samaatraktiivselt ja tehniliselt ülesehitatud-programmeeritud, kui on seda online E-mängud...mitte hinnete vaatamisel, päeviku pidamisel, koolielu kajastamisel, mis kõik teisejärguline..., siis seda IRL ja tema haridusminister tänaseni mõistnud ei ole...

pr Ergma, ainult juhm teadmiste andmise ülesehitamine on raske töö, kus oskuslikult ülesehitatud aga rõõmuga lastele kätte tulev, positiivse emotsiooniga, huvil põhineval, veelkord, huvil põhineval ja maksimaalselt õpitarkvara ja online režiimis antud...sh mis tooks tippteadmised õppurile kätte kus iganes koolis, kas Tallinnas või Räpinas, kus teadmisi saab omandada ka külmade ajal, kui kool seisab, nagu ka haiguste ajal kodus olles jne, jne, ja selles on võti, mitte sunni-karistusmeetodil - keelan-käsen-trahvin ja primitiivne tahvel kriit tahvlilapp...ja seda IT ajastul...jne, jne, milleks Lukasel ainult mõistust jätkubki...
Jah, pr Ergma, olete pidurid noortele hariduse andmisel, eilse päeva kombel ja siis veel nutta taga, et noortel kehv haridus...st et hindate oma tööd miinustes...ja seda tulnuks öelda enne valimisi-ülestunnistus, ja siis saanuks valija ka vääriliselt seda hinnata-mahahääletada IRL ja teie haridusminister...

pühapäev, 13. märts 2011

Jätke Edgar ometi rahule!


Kas tõesti on vaja üks inimene hävitada? Peaaegu kõik, kes Edgari vastu üles astuvad ja tänaseks tema vaenlasteks hakanud, on tegelikult tänu Savisaarele end teostada saanud ja poliitilise karjääri teinud. Olen seda paljude aastate jooksul ise ja üsna täpselt näinud. Ma
saan aru, et Savisaarel, nagu igal inimesel on omad puudused, kuid ma ei mõista, miks teda niimoodi vihata tarvis on.

Kas poleks härrasmehelikum võistelda Savisaarega valimistel saadud häälte hulgaga? Olge temast üle populaarsusega, töövõimega, uute ideedega. Aga see on raske. 23 000 häält riigikogu valimistel! Selge, et teised seda ei saavuta. Ega neid uusi mõtteid pole ka kusagilt võtta. Nii ollaksegi kade. Ja muudkui kukutatakse Savisaart. Ehk aitab juba?         

Lisan ühe kommentaari ja Delfi uudisloo, lähiajal Edgari vastu kavatsetava uue rünnaku kohta.

Vaene hüsteerias reformierakond!, 12.03.2011 18:59
Ausalt nagu kurjad koerad kallal. Päris häbi hakkab kuidas inimest ruineeritakse. Soovin et nendele, kes seda korraldavad, saatus tasuks kätte ja korralikult. Hullem kui vene aeg palju, hull nagu inkvisitsiooniaeg. See on ikka juba paranoilisus, see on selle eest, et rahvas tabas reformierakonna e-hääletuse valede pealt. Masendav!

Urmo Soonvald www.DELFI.ee 12. märts 2011 13:30                       
Kui riigikogu uus koosseis on selgunud ja sellest tulenevalt on Tallinna linnavolikogus Keskerakonna fraktsioonis paar uut nime, asutakse Delfi andmetel Edgar Savisaart kukutama.

"Omavahel öeldes klaaritakse kõigepealt Tallinna volikogu koosseis ära, paljud lähevad riigikokku ja tulevad sealt tagasi. Siis ilmselt tegutsetakse," kinnitas Delfile allikas IRList. IRL on ka erakonnaks, kelle eestvedamisel paleepööret Tallinnas planeeritakse.

Tallinna volikogus on 79 kohta, millest kuulub Keskerakonnale 44, Reformierakonnale 14, IRLile 13 ja SDEle 8.

Kui Ain Seppik ja Evelyn Sepp naasevad Tallinna volikogusse, võib otsustaval hääletusel Keskerakonna ülekaal jääda minimaalseks.

"Panus on tehtud neljale Keskerakonna liikmele, kelle kohalike valimiste kampaania rahastajaks oli üks ärimees, kel on ka IRLiga väga head suhted," kinnitatai Delfile.

Delfi teada tehti esimene katse eelpool mainitud keskerakondlased teise leeri saada juba mõnda aega enne riigikogu valimisi, kuid siis leidus erakonna sees jõud, kes hoidis ülehüppamise ära. Riigikogu uus koosseis alustab paari nädala jooksul.


reede, 11. märts 2011

Valgas hääletatakse täna linnapead!

Täna keskpäeval hääletatakse Valga Raekojas uut linnapead. Kes selleks saab, on raske öelda. Igal juhul tundub, et Valga valitsemises tuleb muutusi ja puhub uusi tuuli. Avalikkus on muudatusi toetanud. Näiteks ajalehe Valgamaalane kommentaariumis on toetust laialt jagatud. Praegu jätab väga soovida linna heakord, transport, töötuse probleemiga tegelemine, hariduselu korraldmine.    

Umbusaldusavaldus algatati möödunud reedel 19. veebruaril. Selle  andis sisse Valga Linnavolikogu Keskfraktsioon. Umbusaldus anti linnavalitsuse, sisuliselt aga Reformierakondlasest linnapea Ivar Undi aadressil. Linnapeale heidetakse ette ebasobivat juhtimisstiili, mitte arvestamist  keskerakondlastest koalitsiooni kaaslastega, tegemata jätmisi linna hariduselu arendamisel.

Õli lisas tulle vabariigi aastapäevale pühendatud perepäeval esinenud Valga reformierakondlasest aselinnapea Enno Kase, kes laskus oma kõnes, nagu kohalik ajaleht väljendas, valimispropaganda tasemele. Kase kritiseeris kõvasti koalitsioonikaaslastest keskerakondlaste tegemisi. Pidulikul sündmusel viibinute arvates oli sellise räige kõne esitamiseks valinud aselinnapea vale koha, sest perepäeva eesmärgiks oli just sallivuse ja üksteisesse inimliku suhtumise väärtustamine. Aselinnapea kõne nimetati valimisrünnakuks Keskerakonna vastu. 

neljapäev, 10. märts 2011

Savisaare lahkumist enam ei nõuta!?


Tähelepanu väärne muudatus on juhtunud nii Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kui teiste paremtippude kõnepruugis. Suve lõpust peale, eriti Lasnamäe kiriku rahastamise skandaalist alates, on järekindlalt nõutud Edgar Savisaare lahkumist Keskerakonna esimehe kohalt. Mõjuagent ei sobivat nii suurt parteid juhtima. Üleeile, ehk Naistepäeva hommikul tegi Ninasarvik kavala käigu ja koos sellega ninanipsu kõikidele tema hurjutajaile. Savisaar ütles otse välja, et nii suure õnne korral, kui Reformierakond peaks opositsiooni mängitama, on tema nõus tagasi astuma.

Toon avalduse teksti:
8. märts 2011.
Savisaar: Reformi jätmine opositsiooni minu taha ei jää

Delfis teatab sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser, et Reformierakonna opositsiooni jätmine eeldab muutusi Keskerakonna juhtkonnas. Seoses sellega kinnitab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: “kui eesmärk on nii ahvatlev, nagu Reformierakonna jätmine opositsiooni, siis minu taha see kindlasti ei jää.”
 “Muidugi see eeldab, et Keskerakonnal oleks võimalik uues võimuliidus tõepoolest realiseerida oma valijate huvisid. Meie ei võitle kolme või viie inimese ministriportfellide pärast, aga kindlasti on meile tähtsad need põhimõtteid, mida valimistel sai inimestele lubatud,” ütles Savisaar.
 „Ma ei tea, kas sotsid nõuavad veel mingeid muutusi Keskerakonna juhtkonnas või piisab neile Savisaare skalbist, aga mina ei hakka kindlasti selles küsimuses nendega sõdima,“ rõhutas Savisaar.
 Lisaks pani Savisaar imeks Ain Seppiku väidet, et valimistulemusi  nagunii Keskerakonna sees ei arutatavat. „Neid on analüüsitud alati peale valimisi ja seda tehakse ka sel korral. Ma ei saa üldse aru, millest Seppiku hirm, et temale selles asjas sõnaõigust ei anta,“ imestas Savisaar.

Pärast avalduse levitamist avalikkuse ees juhtus ime.  Enam ei nõua keegi Edgari lahkumist erakonna esimehe kohalt. Isegi Ansip mitte! Selle asemel hakkas oravate juht ja tema järel kõik teised kaasahüüdjad nõudma Keskerakonna juhtkonnalt „välisraha küsimise“ hukka mõistmist. Uskumatu!!

Kuidas saab hukka mõista seda, mida senini pole olemas? Ei ole ju Eesti riik, tema kaitsepolitsei, politsei ega kohus kinnitanud raha küsimise fakti. Nii nagu pole tänaseni tõestatud 1995. aasta lindiskandaali lindistamist. Tänaseni pole ühtegi kassetti ega linti avalikkusele näidatud. Pole ka Moskva raha küsimise fakti tõestatud, rääkimata raha saamise faktist.

Huvitav, missugune on järgmine nõue Savisaarele? Selleks, nagu nad ütlevad, et teised saaksid Keskerakonnaga koostööd teha. Muide, lindiskandaali ajal oli sama nõue. Siis Savisaar astus tagasi, aga koostööd keegi selle eest ei pakkunud. Küll on tänaseks teada, et „lindiskandaali“ lavastamise põhjus peitus hoopis muus, kui väidetavas lindistamises endas. Nimelt: Savisaar oli äsja saanud siseministriks! Aga see ei saanud ülejäänud võimuseltskonnale kuidagi meeldida. Kuidas võib lasta Savisaart kõiksugu salatoimikute ja arhiivide kallale? Ei tohi ju! Nii nagu praegu. Ei saa ju lubada, et Edgar kritiseeriks parempoliitika „saavutusi“ ohjeldamatult edasi ja ütleks konkurentidele tõde näkku. Selleks on ta liiga tugev. Aga tugevaid pole ju tarvis!! Nad tuleb maha võtta?