Mida ütleb president?
Kui eile (10.08) poleks ilmunud
Toomas-Hendrik Ilvese usutlust ajalehele „Sonntags Zeitung“, milles ta heidab
Šveitsile ette loobumist Vene vastastest sanktsioonidest, oleks ma juba
arvanud, et meie riigipea on puhkusele läinud. Pärast juuli alguses laulupeol
peetud kõne ja riigipea mobiiliga selfimist, pole Kadriorust suuremaid elumärke
tulnud. Ka Twitteri säutsudest pole midagi olulist kuulda olnud. Küll on aga
viimastel päevadel maailm ja Eesti oluliselt muutunud.
Ida-Ukraina relvakonflikt separatistide ja
Kiievi armee vahel võib iga hetk lahvatada suureks Euroopa sõjaks. Piima- ja
lihasõda on Euroopas juba puhkenud. Ka Eesti loomakasvatajad on jõudnud
esimesed rasked sõnad lendu lasta ja loodavad kõrgemate riigimeeste seisukohti kuulda.
Põllumajandusminister Ivari Padar lubas ümarlaua teisipäevaks kokku kutsuda.
Läti peaminister Laimdota Straujuma katkestas puhkuse ja pidas kiirkoosoleku
põllumeestega juba nädalavahetusel.
Eesti valitsuse juht Taavi Rõivas ja
riigipea Toomas-Hendrik Ilves aga vaikivad. Miks nii? Maarahvas lausa januneb
kõrgemate meeste ütlemisi kuulda. On ju selge, et nii mõnegi talu või tööstuse
tulevik on löögi alla sattunud. Leedus toodetud piimast läks umbes kolmveerand
Venemaale ja nüüd on leedulastest piimatöösturid
juba ka esimestele Eesti piimatootjaile teatanud, et ärgu homme piimaautot
oodaku. Maal on kujunemas erakordselt tõsine olukord. Protsent üldise ekspordi
langust tähendab miljoneid eurosid riigile, kuid ühe ettevõtte võib ta ka
hävitada.
Seni on lisaks põlluministrile aumehelikult
käitunud riigikogu maaelu komisjoni esimees
Kalvi Kõva. Venemaa vastusanktsioonide kohta ütles ta
rahvusringhäälingule antud intervjuus otse ja häbenemata, et nende mõju saab olema
väga suur. „Otsus mõjutab kogu maailma, sest algab turgude ümberjagamine,“
märkis ta ja lisas, et seda kõike, mis juhtuma hakkab, on võimatu prognoosida,
sest ümber orienteerumine uutele turgudele on väga raske.
„Iga nädala ja kuuga läheb elu
keerulisemaks,“ kirjutas oma blogis peaministri majandusnõunik Maris Lauri.
Eesti ettevõtjaile ei olnud ka tema muud öelda, soovitada uusi turgusid otsida.
„Tuleb otsida teisi võimalusi: uued tooted, uued turud. Samuti tuleb päris
paljudel õppida oma kaupu ja teenuseid müüma, parandada ettevõtte juhtimist ja
tegevuste planeerimist,“ ütles ta. Pisut lohutavad sõnad, kuid neid oleks
soovinud kuulda peaministri enda suust, mitte nõuniku ajaveebist lugeda.
Ühe suurema piimatootja, OÜ „Estonia“
juhatuse esimees Jaanus Marrandi hüüdis alles eelmisel nädalal Ärilehes, et
tema küll Oliver Kruudale, kes Venemaale kohandatud sanktsioonid hukka
mõistis, piima müüma ei hakka, nüüd aga
soovib piimameestele riigipoolset toetust saada. Ajalugu on täis irooniat ja
täna oleks vist kõik meie piimatootjad valmis Kruudale kogu oma piima kohale
tooma ja ära andma.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
soovitab toidukaupade tootjail valmis olla hullemaks. "Tõenäoliselt
Venemaa nende sanktsioonidega ei piirdu. Sellega tuleks ettevõtjatel kindlasti
arvestada," märkis ta. Nagu teame soomlaste „Valio“ kontsern juba sulges
oma tehase Helsingi lähedal ja saatis palgata puhkusele 800 töölist. Õnneks
päästis firma, mille toodangust 80% Venemaale läks, tema kaks suurt tehast just
sellel samal Venemaal. Seal paikneva tööstuse kohta embargo ei kehti ja „Valio“
on ennast juba ümber häälestamas kohalikule vene toorpiimale.
Eesti
majandus saab paratamatult tekkinud olukorrast tagasilöögi. Sellega on
nõustunud kõik seni oma arvamust avaldanud eksperdid. „Loomulikult on igati
üllas üleskutse, et eestlased tarbiksid rohkem Eesti toodangut, kuid see ei
lahenda tekkinud olukorda, sest eelkõige vajame uusi eksporditurgusid,“ rõhutas
riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa Delfile antud intervjuus.
Mitmed
ajakirjanikud ja majandusspetsialistid on juba juhtinud tähelepanu sellele,
kuidas Eesti valitsus pole piisava tõsidusega sanktsioonidele reageerinud ning
teada andnud, kuidas kavatsetakse Eesti ettevõtjaid võimalike raskuste korral
toetada. Seepärast peaks nii riigipea Toomas-Hendrik Ilves, kui peaminister
Taavi Rõivas ning värske väliskaubanduse minister Anne Sulling oma ametkondade
jõud ühendama ja kiiresti asuma meetmete kallale, millega kohalikku
toidutootmist aidata.
Mõne
teadjamehe arvamus, et venelased tulistasid sanktsioonidaga endale jalga, ei
pea paika. Viimast uudiste kohaselt on Argentiina, Brasiilia ning rida Aasia
riike oma majandust kiires korras ümber korraldamas, et Vene turult raha
lõigata. Brasiilias arvatakse isegi, et tänu venelaste hiiglaslikele
lihatellimustele, mis toovad kaasa
töökohtade arvu kiire kasvu, suudab
president Dilma Rousseff peatsetel valimistel juba esimeses
voorus oma riigipea koha kindlat säilitada. „Rahvas, kes saab tööd ja palka,
toetab ka oma juhte,“ ütles ta.
Venemaal aga tõusid toidutööstuse
ettevõtete aktsiad kohe esimesel päeval kuni 40%. Euronewsi ekraanilt aga
vaatavad vastu Vene talumeeste juubeldavad näod. Suured kaubandusketid, mis
alles nädala eest kohaliku kauba ülbelt tagasi lükkasid, on nüüd sunnitud ka
Tambovi kartuli ja Saraatovi kaalika tänutundega vastu võtma ja letti panema.