pühapäev, 24. juuli 2011

KeskerakonnaKagu-Eesti liidrid toetavad Savisaare jätkamist

Tänakogunesid Ester Tuiksoo kodutalus, Lehessaare talus Põlvamaal Keskerakonna Kaguja Lõuna-Eesti liidrid, parlamendisaadikud, suurettevõtjad ja omavalitsusjuhid.

Kohalviibis ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes analüüsis Eesti poliitilistolukorda ning erakondade sisekliimat ja selle vastukaja ajakirjanduses.Diskussiooni käigus leiti, et ükski senine muutus erakondades pole nende mõjupoliitilisel maastikul suurendanud, pigem vastupidi – võitnud pole mittemuutunud partei, vaid ainult Reformierakond. Seetõttu tunnustas Savisaar JüriRatast ning pidas teda tulevikus üheks võimalikuks Keskerakonna juhiks, kuidsamas kinnitas, et kavatseb järgmisel Keskerakonna kongressil esimehenajätkata, kui erakond teda usalab.

Kohtumiselarenes vaba arutelu erinevatel teemadel ning selle lõpul otsustasid kõikkohalolnud toetada Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena.

Kohalviibisid:
EsterTuiksoo – Riigikogu liige
AnneliViitkin – Keskerakonna Võrumaa piirkonna aseesimees, endine Võru linnapea
TarmoTamm – Riigikogu liige
HeimarLenk – Riigikogu liige
GeorgPelisaar – Põlva linnapea
AlarNääme – Keskerakonna Valgamaa piirkonna esimees
ArnoKakk – Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatuse liige, ettevõtja
ToomasPaur – Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator
IngeHirmo – Keskerakonna Räpina osakonna esimees
ErkiOidermaa – suurtalunik
KalmerKägo – ettevõtja
EndelUppin – Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator
MaieNiit – ettevõtja
VelloLukk – Keskerakonna Jõgevamaa piiekonna aseesimees
AleksandrSuvorov – Keskerakonna Tartumaa piirkonna aseesimees, Meeksi vallavanem
AivarSulg – põllumajandusettevõtja

teisipäev, 19. juuli 2011

Prindi | Saada sõbrale
Heimar Lenk
1/1
Heimar Lenk

foto:Erakogu
foto
http://f.postimees.ee/f/2008/12/29/110824t20h1df0.jpg
http://f.postimees.ee/f/2008/12/29/110824t41haf83.jpg
Heimar Lenk
Erakogu

Mis saab meie erakondadest?

(11)
19.07.2011 00:00
Heimar Lenk, Riigikogu liige (Keskerakond)
Savisaar on Mardi sigaduste kõrval moosivaras, võrdleb üks Delfi internetiportaali kommentaator Savisaart ja Laari. Nestor ja Mikser teineteisega enam suurt ei suhtle, lisab Kuku Raadio.
Kas Laar teadis, et IRLi suurkogul heidetakse vanad Isamaaliidu juhatuse liikmed üle parda, et Raudne, Reinsalu, Palts värbavad uusliikmeid nagu setu revolutsionääre, kes bussides kohale tuuakse ja vanad «kampsunid» juhatusest välja hääletavad, küsib meediamogul Hans H. Luik.

Jüri Ratas lubab Keskerakonna isolatsioonist välja tuua ja Inara Luigas Savisaart enam ei toetaks. Kullaärimees Meelis Atonen pole sugugi kindel, et oravad ka järgmised valimised võidaks.

Need on vaid mõned nopped viimaste päevade ajakirjandusest, mis kõik annavad ärevaid signaale erakondade tuleviku kohta. Tundub, et mitmed parteid on pooldumise äärel, igaühes neist kujunemas mitu tiiba. Rahulolematus praeguse juhtimisega pureb kõiki ja valusasti.

Ütlen kohe ära, et mõne uue mõjuvõimsa poliitilise jõu tekkimiseks mina mingit perspektiivi ei näe. Esiteks pole värskeid ja noori säravaid liidreid silmapiiril. Teiseks ei ole seda raha, millega tuhandete liikmetega rahvaliikumist luua, kellegi taskust praegu paistmas. Kolmandaks tundub, et lähiajal ei suuda küll keegi eestlasi ühendavat ideed leida.

Niisiis jääb üle vaid praegusi erakondi tugevdada ja neid tegusana hoida. See aga tähendab lähiaastateks ägedat sisevõitlust.

Esimesena peab selguse looma Keskerakond, sest tema kongress tuleb juba 27. augustil. Kas Edgar Savisaar või Jüri Ratas? Sellest on tehtud meedias kongressi põhiküsimus.

Isiklikult pean tähtsamaks keskpartei programmi ja meeste maailmavaadet. Viimase osas langeb Ratase oma Savisaarega kokku. Noorem kandidaat osutaks vaid peatähelepanu erakonna elu sisekorraldusele ja kontaktide loomisele teiste parteide ning meediaga. Praegune juht jätkaks kindlasti tugevat sotsiaalpoliitikat ja kesklassi enesekindluse kasvatamist.

Kumb võidab kongressil valimised? Siiani on valdav enamik piirkondi teatanud avalikult Savisaare toetamisest. Varasemate aastate kogemus kinnitab, et piirkondadest valitud delegatsioonid jäävad lubadustele kindlaks ka suurkogu saalis. Parim tulemus oleks, et vaatamata valimistulemusele jätkuks kahe juhtkandidaadi sõprus ja tihe koostöö ka pärast kongressi.

Sellele looks eelduse keskerakondlaste tagasihoidlikkus oma valiku eksponeerimisel ajakirjanduses. Minu meelest pole kena hüüda täiest kõrist ja päevast päeva, et mina valin Edgari, aga mina Jüri. Kindlasti huvitaks avalikkust rohkem kandidaatide valimisplatvormid kui konkreetse setu või saarlase poliitiline armastusavaldus.

Ärgem unustagem, et kaalul on rohkem kui võim ja raha. Kaalukausil on Eesti tulevik. 1831 delegaadiga kongress on võimas jõud. Eesti suurim, ligi 13 000 liikmega Keskerakond hakkab lähiaastail mängima olulist rolli parempoolsete põhja lastud majandusega Eesti päästmisel. Keskklassi elukvaliteet halveneb päevadega, hinnad tõusevad tundidega ja rahva rahulolematus jõuab peagi Stenbocki majani välja.

Tuletagem meelde tohutuid pikette Toompeal Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee müügi vastu. Tollane valitsusjuht Laar nimetas neid massimeeleavaldusi küll lumpeni kogunemisteks, kuid õige varsti võttis seesama lumpen peaministri tema kohalt maha.

Isamaaliitlane Tõnis Lukas rõhutas hiljaaegu, et erakondade eesmärgid on muutunud pisikeseks ja rahaliselt mõõdetavaks, suured aated on kadunud. Ehk tõestab Keskerakonna kongress, et suured eesmärgid Eesti edu saavutamiseks on alles jäänud ja eestlaste halb komme üksteisele ära teha aateid surmata ei suuda.

pühapäev, 17. juuli 2011

"Kaalul on rohkem kui võim ja raha. Kaalukausil on Eesti tulevik" (142)
www.DELFI.ee
"Kaalul on rohkem kui võim ja raha. Kaalukausil on Eesti tulevik"
    Riigikogulane Heimar Lenk otsustas selgitada oma varasemas Delfi artiklis välja öeldud seisukohta Keskerakonna esimehe valimiste osas.
"Mõned Delfi kommentaatorid panid pahaks, et miks ma ei valinud poolt, kui vastasin portaali küsimustele Keskerakonna sisekliima kohta. Et kas Savisaar või Ratas. Vastasin siiralt, et toetan mõlemaid. Kumbki neist tugev poliitik, mõlemal šanss erakonna sisevalimised võita. Tean kahte meest juba palju aastaid ja võin nende kohta vaid kiidusõnu öelda.
Kui sõnu spordivallast laenata, siis Savisaar kuulub kindlasti raskekaallaste seltskonda. Hetkel vist ainuke Eesti poliitik, kellest ka saja aasta pärast räägitakse. Nii, et toetan neid mõlemaid.

Keda valiksin? Keegi pole ju küsinud, kelle poolt keskpartei üks või teine liige kongressil oma hääle annaks. Vaevalt, et seda ka avalikkusele enne suurkogu päeva ka teada antaks. Sellist kommet meil siiamaani pole olnud, et valimiseelistusi laiale ilmale välja hüütaks. Ja tänu taevale. Mis siis välja tuleks, kui enne parlamendi valimisi hakkaks Delfisse massiliselt saabuma kodanike avaldusi nende valimiseelistuste kohta. Piisab, kui mõni ajaleht ausalt välja ütles, et Keskerakonda ta ei toeta või riigiraadio enne europarlamendi valimisi noort Tarandit jumaldama kukkus.

Tundub, et ka seekord võiks igamehe arvamus Savisaare või Ratase talendi hindamisel kongressi päevaks jääda ja valimisotsus sündigu südametunnistuse hääle järgi. Ehk aitaks sellest küll, kui vaid erakonna piirkonnad oma kandidaatide eelistuse meedias välja käiks. See mahuks hea tooni raamidesse. Üksikisikute lemmik jäägu ikka salajase hääletuse pärusmaaks.

Kindlasti huvitaks avalikkust rohkem kandidaatide valimisplatvormid, kui konkreetse setu või saarlase poliitiline armastusavaldus. Ärgem unustagem, et kaalul on rohkem kui võim ja raha. Kaalukausil on Eesti tulevik. 1831 delegaadiga kongress on võimas jõud. Eesti suurim, ligi 13 000 liikmega Keskerakond hakkab lähiaastail mängima olulist rolli parempoolsete poolt põhja lastud majandusega Eesti päästmisel. Keskklassi elukvaliteet halveneb päevadega, hinnad tõusevad tundidega ja rahva rahulolematus jõuab peagi Stenbocki majani välja. Tuletagem meelde tohutuid pikette Toompeal Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee müügi vastu. Tollane valitsusjuht Laar nimetas neid massimeeleavaldusi küll lumpeni kogunemisteks, kuid õige varsti võttis seesama lumpen peaministri tema kohalt maha."
 

neljapäev, 14. juuli 2011

Lenk Ratase kandideerimisest: priima!

Lenk Ratase kandideerimisest: priima! (40)
www.DELFI.ee
Lenk Ratase kandideerimisest: priima!
Enda sõnul nii Edgar Savisaart kui ka Jüri Ratast Keskerakonna esimehena toetav keskfraktsiooni liige Heimar Lenk ütles, et Keskerakond näitab kahe esimehe kandidaadiga kongressile minnes teistele erakondadele eeskuju.
"Priima! Lõpuks ometi läheb üks erakond juhi valimistele mitme tõsiseltvõetava kandidaadiga. See on tekitanud poliitilise sensatsiooni," ütles Lenk Delfile.
"Pole ju harjunud. Ansip kandideerib alati üksi, Laaril pole kunagi õiget vastaskandidaati olnud. Isegi presidendiks pakuti vaid ühte nime. Rohelised läksid sisevalimistega päris lõhki ja on hävingu äärele jõudnud. Keskerakond aga näitab eeskuju ja läheb kongressile kahe kandidaadiga, kellest kumbki arvestatav tegija ja võiduvõimalused mõlemal. Vahva, kas pole!" hõiskas Lenk, kelle sõnul on läbi selle Eesti poliitiline kultuur hakanud kosuma ja näitab uusi elumärke.


Reklaam



Maailmavaateliselt pole Savisaarel ja Ratasel erinevusi
"Ma toetan mõlemat. Tunnen neid hästi ja tean, et maailmavaateliselt pole neil märkimisväärseid erinevusi. Kui, siis vaid detailides," sõnas Lenk.
Mõlemad mehed seisavad Lengi sõnul keskklassi huvide eest ja on sotsiaalse turumajanduse, mitte vohava röövkapitalismi pooldajad. "Partei sisepoliitikas näeks Ratas aktiivsemat omavahelist suhtlemist, valimisnimekirjade koostamist erakonna sisevalimistel, piirkondade töö ergutamist. Õiged mõtted, mis juba ammu päevakorras seisnud. Samas on Savisaarel vastu panna aastakümnetega saadud hindamatu kogemus suurt erakonda suures poliitikas hoida," võrdses Lenk.
Lenk lisas, et oma manifestis soovib Ratas arendada soojemaid suhteid teiste erakondade ja meediaga. "Ma arvan, et see tal ka õnnestub. Omaette küsimus, millise hinnaga. Samas tundub, et protsess kulgeks sinnapoole ka elu enda sunnil."
Lenki sõnul soosib lähiaja poliitiline maastik just sotsiaalselt mõtlevate jõudude võimsat esile tulemist. Seega Keskerakona isolatsioonist rääkimine tundub tema hinnangul naiivse liialdusena.

pühapäev, 3. juuli 2011

Kunigas Peko on kodus käimas!

„Vanemuine“ talle kannelt küll ei laenanud, pill on setodel endil käepärast, kuid jumalast kuninga võttis lauluisa nimeline teater vääriselt vastu. Kaheksa etendust toob Värska laululavale kokku vist oma kümme tuhat vaatajat ja Peko sõnum, et igast mehest võib kuningas saada, külvatakse kaugele üle suvise Eestimaa.

Lavastaja Ain Mäeotsa seekordne vabaõhu lavastus ületab kindlasti tavalise suvetüki mõõtmed. Iidse Võhandu maaliline kallas muudetakse, Kauksi Ülle stsenaariumi järgi, kümnekonna päeva jooksul setode võimsa rahvusliku eneseavalduse paigaks. Tipphetkil on on puuriitadest kujundatud laval ühtekokku seitsekümmend osatäitjat. Lava üldpilt kujuneb massistseenide hetkil vapustavaks ajalooareeniks, millele rockansambel Zetod oma müstilise helipildi taustaks kleebib.

Vaataja leiab end muinasjutuliselt metsalagendikult, kus kohati lausa võimatu mõista, millisesse sajandisse ta kutsuti. Kord oleme üheskoos taevase jumala Essu juures, kes tunduks vahel nagu päris oma mees olevat, kuid kes mingil kokkuleppel pole nõus Peko ema ja isa või vanema poja surma tagasi pöörama. Nutt ei aita, kõik, kel aeg kätte jõudnud, võtab ta endaga kaasa.

Siis jälle satub vaataja tüütavasse tänapäeva, kus talle orjastavaid krediitkaarte, väikelaene ja liisinguid meenutatakse. Peko tuletab ennast ka siin meelde: iga mees peab ka täna ise oma kuningas olema.

Nagu viimaste aegade lavastustustes kombeks, näeme ka Värskas punaväelastest küüditajaid. Kuid nii nagu vene vägilase Ilja Murometsi päevil, õnnestub ka nüüd Jeesusel Pekot tagasi hoida, et mitte võõra väe vastu sõtta minna. Väike rahvas peab alles jääma. Kas mitte president Päts sama meelt olnud?

Uskumatu, et ehe ajalugu, kui ta kord ehk niisugusena ka olnud, asub Põlvast poole tunnise autosõidu kaugusel. Vanemuise lavastus on kordumatu. Vaevalt, et teda filmina kavatsetakse, sest Taarka kogemus teeb ettevaatlikuks. Pealegi ei suudaks video mõjuda nii, nagu Värska kased Võhandu taha loojuva päikese taustal oskavad. Eriti siis, kui udu jõe kohale tõusmas. Tundub, et veel hetk ja Peko kaob temasse. 10 juulil see nii sünnibki. Siis on viimane etendus. Peko tõmbab soni silmadele ja asub tagasiteele Petseri kloostri suunas.