reede, 22. mai 2015



Töövõime õnnetu reform!

Võrumaa Teataja küsimused:

1. Millised tunded teid valdasid, kui saite teada, et sotsiaalministeeriumi poolt kiidetud töövõimereform on nii vigane, et seda ei saa veel täide viia ning 60 %-ulatuses sellega seotud seadusi tuleb ümber teha?
2. Mida (ja kas?) tegid töövõimereformi ette valmistanud ametnikud Teie hinnangul valesti? Kas Teie hinnangul kaasati piisavalt erivajadustega inimesi?
3. Kuidas nüüd tehtud vigu parandada, et reformist ikka asja saaks?

Vastused: 

1. Mind valdasid samasugused tunded, nagu enamiku viimaste aastate uute seaduste vastuvõtmise puhul. Ma olin valmis selleks, et seadus kuhugi ei kõlba. Selle kinnituseks toon lõigu omaenda poolt eelmise aasta augustis kirjutatud ja mitmes maakonna lehes ilmunud artiklist „Milleks seadus, mis ei meeldi.“ Tsitaat: „Reformiga kiirustamiseks anti Stenbocki majast kõva käsk. Olgu kähku tehtud! Mis sest, et ei opositsioon ega avalikkus seda kiirustamist kuidagi ei toeta. Pimedate, kurtide, reuma- ja liigesehaigete ning vaimupuudega inimeste protestikirju ja miitinguid Toompea lossi ees, poleks nagu olnudki! Millega haige inimese tööle võtmist ettevõtjale kompenseeritakse, pole ka teada.

Valitsus teab vaid üht: haigeid ja pensionäre on meil liiga palju. Lähevad lähevad riigile kalliks maksma.“
Sellest kiirustamisest tulidki need vead, mis nüüd parandada tuleb. See endise sotsiaalministri Taavi Rõivase enda poolt paljus valmis kirjutatud seadus ei kõlba kuhugi. See sai selgeks seaduse menetlemise esimestest päevadest peale. 
 
2. Ametnikud ei saanud lõpuni aru, mis neil teha tuleb. Oli vaid üks kriteerium: haigete ja vigaste peale riigi raha kulutamist tuleb piirata. 100 000 invaliidi on liiga palju, pooled saatke tööle. Kuid, kus need töökohad võetakse, peaminister vastata ei suutnud. Kas kaasati piisavalt erivajadustega inimesi? Loomulikult mitte. Miks muidu korraldasid raskest haigusest vaevatud haiged mitmeid suuri pikette Tallinnas ja Tartus.

Puuetega inimestele see seadus praegusel kujul ei meeldinud mitte üldse. Eriti protestiti töövõime määramise uue korra vastu, mida pidid hakkama tegema mitte arstid, vaid töötukassa liikmed. Võib-olla lugejad mäletavad aasta taguseid traagilisi kaadreid telejaamade uudistest, kus erivajadustega inimeste protestimiitingul Toompea lossi ees ebaõnnestunud seadusest pesuehtsa teerulliga üle sõideti.   

3. Sellest reformist ei saa kunagi asja. Kust leiavad tööd haiged, kes ise hommikul endale riideidki selga saa? Kes hakkab neid tööle viima, seal toitma ja tualetti aitama? Kes hakkab neid koju tooma ja voodisse aitama? Kus võetakse need abilised või tugiisikud? Kes selle kinni maksab?

Surnult sündinud seadus. Küll saab valitsus kätte Euroopa fondide suure raha, mis reformiks ette nähtud. Vastutust seaduse saatuse eest kannavad Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid.  


teisipäev, 19. mai 2015



Laadale püüan ikka jõuda!

Võrumaa Teataja küsis:
1. Kas ja milliseid laatu olete alanud hooajal juba külastanud ning milliseid kavatsete külastada ja miks?
2. Mida sooviksite laadalt osta?

Vastused:
1. Olen püüdnud külastada Lõuna-Eesti laadapäevi ikka ja alati, kui vaid aeg seda lubab. Neid on viimastel aastatel väga palju olnud. Valga, Võru ja Vastseliina laadad on saanud juba päris kohustuslikuks. Põlvamaal on justnagu vähem neid olnud, kuid sealkandis on jälle hästi palju suvelavastusi. Hurda seltsi ja Lutsu küla teatrite omad ja veel Leevaku ja nii edasi.
Suveürituste kalender on mul ammu risitikesi täis kirjutaud ja katsun ikka igale poole jõuda. Raske isegi öelda, mis mind laadal rohkem tõmbab, kas suhtlemine rahvaga ja kultuuriprogramm või ostmise mõnu. Esimesed eelistused kaaluvad vist teise üles. Sel aastal valimisi pole ja seepärast jääb konkreetne valimisipropaganda nüüd ära. On ehk rahulikum.

Muidu ikka meelitati sind küll rohelisse, küll punasesse telki. Et vali ikka meid! Eks ma ise ka käisin eelmise aasta laatadel ringi, pakk Kesknädala ajalehti kaenlas ja oma pildiga bukletid peos. Sel aastal saab ehk ilma läbi. Kuigi veel ei tea, äkki löövad kired lõkkele ja pistan ikka peotäie omanimelisi sulepäid taskusse. Rahvas võtab neid meeleldi. Aga esialgu elame edasi, mõtleme pisut asja üle järele ja eks siis laadal paistab, mis teeme! Mulle meeldiks väga, kui igal laadal oleks üks  väike vaba plats tribüüniga, kus igaüks võiks välja hüüda oma arvamuse. Näiteks Taavi Rõivase valitsuse ja aktsiiside tõusu kohta. Oma Hyde Park!

2. Erilise eesmärgiga midagi osta, pole ma laadale kunagi läinud. Kuid eks mõne suitsukala, vorstirõnga ja pudeli kodus tehtud märjukest võtan ikka kaasa. Rohkem, kui suveniiri pähe ostan paar asja. Nii öelda laadapaiga kohaliku maitse iseloomustamiseks. Et kodused saaks ka proovida, millist sorti vorstirohtu kohalikud soolika sisse ajanud on.  

Vastused ilmusid 14.05.15. Võrumaa teatajas