teisipäev, 30. august 2011

Kas poliitilist eliiti hävitatakes teadlikult?



Hiljuti meedias avalikustatud Wikileaksi materjale lugedes taoline mulje jääb.
30. augustil  refereeris ajakirjandus senis salajast dokumenti, milles USA saatkond Tallinnas ütleb järgmist: "Isegi peavooluerakondadesse kuuluvad vene keelt rääkivad poliitikud näevad kohalike vene erakondade nõrkuse taga valitsuse vandenõud.“ Tsitaadi autoriks on Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Eestis Karen Decker ja see pärineb 2008. aasta juulis tehtud ettekandest, mille Wikileaks nüüd avalikustas.


Reformierakondlane Sergei Ivanov süüdistas 2007. aastal kaitsepolitseid selles, et 90. alguses hävitas see teadlikult vene eliiti. "Sergei Ivanov, koalitsiooni juhterakonna Reformierakonna etnilisest venelasest liige, süüdistas, et varastel 90. aastatel KAPO eesmärgipäraselt "hävitas" Vene eliiti hirmust, et Venemaa kasutab neid mõju saavutamiseks," seisab USA saatkonna dokumendis.
 

Kui nüüd vähegi pea tööle panna ja paralleele tõmmata, võib ameeriklaste toodud analüüsi abil seletada ka mastaabset kampaaniat Eesti Keskerakonna ja tema esimehe Edgar Savisaare vastu. See kestab juba teist aastakümmet ja viiakse põhiliselt ellu peavoolu meedia kaasabil. Ei möödu vist ühtegi päeva, et mõni internetiportaal või ajaleht ei tooks ära mõnda negatiivset uudist või arvamusavaldust keskmeeste ja nende esimehe tegevuse kohta. Aegajalt kutsutakse ellu mõni suurem operatsioon nagu lindi-või kirikuraha skandaal, mis peanuks parteijuhi autoriteedi lõplikult murdma. Siiani pole seda suudetud, sest ei lindistamise ega raha küsimise fakte pole avalikkusele suudetud esitada. Küll on läinud korda kahjustada erakonna mainet.
 

Parafraseerides ettekannet vene eliidi hävitamisest võime tulevikus ehk lugeda analoogset välismaale saadetud raportit ka keskerakonna tasalülitamise mehhanismi kohta: isegi peavooluerakondadesse kuuluvad poliitikud näevad Eesti Keskerakonna kui riigi suurima opositsioonijõu poliitiliselt areenilt tõrjumise taga valitsuse vandenõud.




esmaspäev, 29. august 2011

Meil on üks laps!


Sõnavõtt Eesti Keskerakonna XIII kongressil Tallinnas Nokia kontserdimajas 2011. aasta 27.augustil
 
Lupeetud erakonna- ja mõttekaaslased!

Meil on üks ühine laps! Ta on praegugi paljudel käevahel või põlvedel. See lapsuke on meie kõigi ajaleht - Kesknädal. Oleme teda hellalt hoidnud juba kaksteist aastat. Mäletan täpselt seda päeva 1999. aasta 18. augustil kui Urmi Reindega, kes tänaseni lehte toimetab, Kesknädala esimest numbrit heldimusega käes hoidsime.

Nüüd aga kuulen ma üksikuid hääli, kes lehe kinni tahaks panna. Miks? Aga sellepärast, et Kesknädal kirjutab õigust. Sealt loed seda, millest teised lehed ei kirjuta. See on ajaleht mõtlevale inimesele: loe ja mõtle on lehe moto. Kuid tundub, et mõnele erakonna mõtlevad liikmed ei meeldi. Neile jätkub suurest meediast, mis ei väsi Keskerakonda, tema poliitikat ja esimeest ründamast.

Kui vaadata tagasi paarile kuule, mis kongressile eelnesid, siis lihtsalt ei suutnud enam kõiki neid halbustavalt lahmivaid lugusid Keskerakonna ja Savisaare vastu ära lugeda. Samamoodi ei jõudnud enam Ratase perekonna kiitust, Seppiku, Laaneti kangelastegusid peast läbi lasta. Seda kõike oli niivõrd palju. Täpselt sama nagu Arnold Rüütli ja Toomas Ilvese valimisdebati ajal, kui Rüütel tehti lehtedes maatasa, Ilves tõsteti taevasse. Kuid kui kohtuti ühises telesaates, selgus, et Arnold oli mäekõrguselt Toomas - Henrikust üle. Ka nüüd Keskerakonna sisevalimiste päevil näeme, kui kallutatud on Eesti ajakirjandus.

Miks ma seda räägin? Aga sellepärast, et Kesknädalt on meile hädasti tarvis ja teda on vaja toetada ning arendada. Just sellisena, nagu ta meil praegu on. Paber-väljaandena ja omas heas klassikalises kujunduses koos huvitava sisuga. Muidugi peab kõrval olema hea veebiväljaaane, kuid üksi sellest jääb väheseks.

Ma ei mõista, miks Mart Viisitamm järsku ajalehe vastu välja astub? Kunagi tegime lehte koos ja kõik oli kenasti. Tuletan kolleegile meelde, et ka oma armastatud abikaasa Hilvi leidis ta meie sõbralikust toimetuse kollektiivist ja viis ta siis suvepealinna Pärnusse.

Kallid kaaslased! Hoidkem Kesknädalt! Teistel erakondadel nii tugevat lehte ei ole.

Tahtsin lõpetuseks värske lehega lehvitada, aga Urmi arvas, et pole vaja. Et nii on varemgi olnud. Tehkem siis seekord vastupidi. Kõiks siin saalis, võtkem Kesknädala ja tema sõsarajalehe Seitse Päeva kätte ning lehvitagem pea kohal kõvasti. Nii, et kõik näeksid ja fotograafid jäädvustaksid, kuivõrd me oma lehte hoiame ja armastame. Elagu Kesknädal! Elagu Keskerakond!





 

neljapäev, 25. august 2011

Rahvas, hoidkem raha kokku!

Tahaks kallile eesti rahvale, eriti aga noortele veelkord meelde tuletada, et majanduslikult rasked ajad on tulemas. Hinnad kasvavad kohutava kiirusega, elu kvaliteet langeb, stabiilsusele ühiskonnas pole eriti loota.

See tähendab, et igaühel peaks olema kasvõi väikenegi tagavara raha käepärast olema. Kas siis pangas, või veel parem, nagu kullafirma Tavidi juht hr. Tamming korduvalt soovitanud, oma kodus ja kindlas kohas.

Noored! Ärge raisake kohe kogu palka ära, vaid pange pisutki tagavaraks! Mõistan, et see on raske, sest palgad väga madalad, kuid siiski. Nii kolme kuu varu tuleks tingimata proovida soetada. Jätke mõni asi ostmata, jätke mõni pudel joomata, jätke paar kontserti vahele, jätke üks sõit sõitmata!  

Muremõtted tõi pähe Swedbanki tänane teade eestlaste suurte rahaliste kohustuste ehk siis võlgade kohta. Kui ikka riskihindamise kalkulaatori tulemused näitavad, et enam kui pooltel vastanutest ületavad kohustused olemasolevaid varasid ning vähem kui veerand omab vähemalt kuue kuu jagu sissetulekute sääste, siis on asi päris hull. Eriti kui kuuleme, et ligi 70 protsendil rahvast neelavad kulud kogu sissetuleku.

Saan aru, et mulle heidetakse ette, mis sul viga rääkida, kui palk kindel. Nõus, kuid ikkagi kutsun üles säästma ja veelkord säästma. Kunagi ei tea ette, mis sinuga, ka noorel inimesel, võib juhtuda või millal tervis streikima hakkab. Selles puhuks peaks kapis pesu vahel väikegi raha peidus olema.

Maailmapraktikast lähtudes ja arvestades, et igal inimesel võiks olla vähemalt ühe aasta sissetuleku suurune turvakapital pere kaitse tagamiseks, ületavad meie arvutuste kohaselt kohustused varasid ligi kahekordselt, ütles Swedbanki esindaja Mihkel Mandre. Minu meelest on see üks hull näitaja ja kinnitab, kuidas me ikka veel laialt võlgu elame? Turvakapitali puudujääk Eestis on panga teatel kokku ligi 6 miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot. Ennekuulmatu number! Nüüd peaks kõigil küll selge olema, kui vildakad on muinasjutud Eesti majandusedust. Mis kasu makromajanduse kasvust, kui inimene sellest suurt midagi ei võida.

Veelkord, kallis rahvas, hoidem kokku! Nii omavahel suheldes kui rahakoti raudu piiludes. Mõelgem pikalt, enne kui Euro kotist välja võtate või arvutis järjekordse ülekande teete!



Lisan Delfi tänase teate.

Swedbanki riskihindamise kalkulaatori tulemused näitavad, et enam kui pooltel vastanutest ületavad kohustused olemasolevaid varasid ning vähem kui veerand omab vähemalt kuue kuu jagu sissetulekute sääste.

Vastanutest 68 protsendil neelavad praegused kulud kogu sissetuleku, mistõttu ei ole neil täna võimalik oma lähedaste turvalise tuleviku kindlustamisse täiendavalt panustada. Samas mõistab enamus vastajatest säästmise, investeerimise ja kindlustamise tähtsust. Pea 94 protsenti soovib pakkuda oma lähedastele rahalist kindlustunnet ka siis, kui vastaja ise enam nende eest hoolitseda ei saa, teatas pank.

Swedbank Life Insurance äriarenduse juht Mihkel Mandre sõnul joonistub riskide hindamise kalkulaatori vastustest välja tõsiasi, et turvakapital, mis võiks igal perel ootamatuteks olukordadeks olemas olla, on piisaval määral olemas siiani kahjuks vaid vähestel.

Turvakapitali puudujääk on nähtav ka suuremas mastaabis. „Varadega võrreldes on Eesti elanike kohustused täna suuremad. Kui lähtuda maailmapraktikast ja arvestada, et igal inimesel võiks olla vähemalt ühe aasta sissetuleku suurune turvakapital pere kaitse tagamiseks, ületavad meie arvutuste kohaselt kohustused varasid ligi kahekordselt,“ selgitab Mandre. Swedbank Life Insurance SE andmetel moodustab turvakapitali puudujääk Eestis täna kokku ligi 6 miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot.

Mandre sõnul saab turvakapitali puudujääki vähendada mitmel viisil. „Raha säästmine on igal juhul vajalik, kuid selle kõrval on ka teisi lahendusi. Näiteks ei teadvustada Eestis veel piisavalt, et elukindlustus on üks kättesaadavamaid lahendusi, kuidas koheselt tagada vajalik turvakapital suuremate ootamatuste puhuks. Näiteks, kui panna igas kuus kõrvale kümme eurot, kulub inimesel 10 000 euro kogumiseks 83 aastat. Kümme eurot kuus tuleks maksta ka lepingu eest, mis tagaks aga elukindlustuskaitse summas 10 000 eurot alates esimesest päevast. Finantskaitse lepinguid saab nüüd mugavalt sõlmida ka otse Swedbanki internetipangas.“ lisab ta.

Juunis käivitas Swedbank oma internetipangas ja Facebooki lehel riskikalkulaatori, mille abil on tänaseks oma riske ja lähedaste finantsturvalisust hinnanud juba üle 2500 inimese.