reede, 6. september 2013


Erakoolid asendavad maal riigi omi !

 Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Seoses väiksemate koolide sulgemisega maapiirkondades on lapsevanemad asunud looma erakoole. Näiteks Võrumaal asutati möödunud aastal Pikakannu erakool, sel aastal alustab Sännas erakool ning Võrumaale kavandatakse waldorf-erakooli loomist. Kuidas suhtute erakoolide loomisse ning kas see on lahendus elu säilitamiseks maapiirkondades?
2. Koolivorm, mis seoses Eesti taasiseseisvumisega koolidest kadus, on hakanud viimasel ajal taas tagasi tulema. Tallinnas on mitmed koolid juba aastaid koolivormi kasutanud, Võrumaal võtab sel aastal koolivormi kasutusele Rõuge kool. Kas koolides peaks taas kasutusele võtma koolivormi ja miks?
 
Vastused ajalehe küsimustele:

1. Erakoolide loomine on igati tervitatav olukorras, tavakoolid lihtsalt kaovad. Pole enam kahtlust, et praegune valitsus ei suuda , kuid ma arvan ka, et eriti ei tahagi rahva harimisega tegelda. Poliitilisse- ja ärieliiti kuuluvate vanemate võsukesed pannakse pealinna parematesse koolidesse ja hiljem saadetakse välismaale kuulsatesse ülikoolidesse ennast hiilgavaks karjääriks ette valmistama. Ansipi, Ligi, Aaviksoo valitsus pole haritud eesti noort eelistuseks võtnud ja hästi haritud eesti rahvas nende eesmärgiks pole. Vähemlt seni pole seda märgata. Seepärast tuleb erakoolide algatamist igati toetada. Eks meie riik lähegi ju erameditsiini ja erahariduse suunas. Tuletõrje eksisteerib ka juba eraalgatuse korras. Sotsiaalhooldus samuti. Tekib küsimus, milleks väike rahvas peab kõrgeid makse maksma? Kuid sellele naljalt vastust ei saa. Kindlasti on erakoolid üheks lahenduseks maal koolihariduse säilitamisel.

2. Koolivormi tervitan kahe käega. Esiteks seob see ühe kooli õpilasi ja aitab kaasa ühtsustunde loomisel. Teiseks tasandab õpilaste vahelist ebavõrdsust, et üks saab käia väga kallites riietes, teine otsib kehakatet allahinnatud kaub poodidest. Olgu siis ühesugune vorm kõigile!. Lisaks aitab vormi ja vormimütsi kandmine kaasa kooli maine tõstmisele. Kui ikka Võru linna peal ilusas vormis lapsi minemas näed , küsid kohe- kust koolist siis nemad olla võivad? Ah jaa, see on see kuulus kool, kus ka vorm nii maitsekalt kujundatud. Eks selles koolis anta ka head haridust, kui juba vormi osaksid nii ilusa teha, arutleb tavaline Võrumaalane.

Arvan, et eks õpilaste enesetunne ole ka kõrgele tõstetud, kui ikka efektses vormis külavahele jalutama või linnaparki kohtingule lähed. Küsimus muidugi selles, et kas iga kool suudab silmapaistvat ja maitsekat vormi luua. Kui see õpilastele ei meeldi ja selga panema ei kutsu, siis on mäng ette kaotatud. Kindlasti peab koolivorm enne tellimist õpilaste ja õpetajate heakskiidu saama. Ma arvan, et enamik Eestimaa koole saab siiski koolivormiga edukalt hakkama.
Vastused ilmusid Võrumaa Teataja 5. septembri numbris


teisipäev, 3. september 2013


Minister Rõivas:
Võrulaste arstiabi parem kui mujal

Kui lugesin Võrumaa Teataja 20. juuli numbri juhtkirja ja Inno Tähismaa lugu „Haigla müük toob Võrru uue arstikeskuse,“ üllatas ka mind, et seoses Lõuna-Eesti haigla kavandatava müügiga on Võru linna kavas ehitada uus meditsiinikeskus. Otsustasin küsida otse ministrilt endalt, mis tema asjast arvab. Nii saatsingi sotsiaalminister Taavi Rõivasele küsimused võrulaste arstiabi tuleviku kohta.

Sain ministri käest oma küsimustele üsna pealiskaudsed vastused, et Lõuna-Eesti haigla müük parandab Võru rahva meditsiinilist teenindamist tulevikus veelgi. Toon ministri mõned vastused ära nende täispikkuses: „Ministeerium on teadlik ja toetab AS Lõuna-Eesti haigla ühinemist kõrgema järgu haigla Tartu Ülikooli Kliinikumiga selleks, et tagada Lõuna-Eesti haiglale vajalikud investeeringud ja et haigla saaks veelgi paremini teenindada kõiki Võru ja lähikonna inimesi. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti haigla vahelisel koostööl on pikaaegne traditsioon ja tulemusena on Võru maakonnas mitmed meditsiiniteenused juba praegu paremini esindatud kui mõnes teises Kagu-Eesti maakonnas. Näiteks toimib Meegomäel hästi hemodialüüsi keskus ja toimuvad mitmete erialaspetsialistide ambulatoorsed vastuvõtud, alates 01.09.2013 avatakse samas uus silmakabinet jne,“ vastas mulle minister oma kirjas.

Selgitasin ministrile, et kohalikke üllatas uudis uue arstikeskuse rajamisest Võrru, sest Eesti ühe suurema haigla kõrvale uue arstikeskuse rajamine tundub ebaotstarbekas olevat. Samas on juba Võru linnas  perearstikeskus endises polikliinikus olemas, lisaks veel kaks endist ravihoonet. Tema vastas mulle väga lakooniliselt: „Võru linna perearstidele kvaliteetsete tingimuste loomine on oluline nii arstide kui patsientide seisukohast.“

Vihjasin ministrile Võrumaa Teataja 20. juuli juhtkirja, kus küsitakse, et kas kohalikud linna- ja maakonna juhid on hulluks läinud, et ehitada juurde meditsiinikeskus linna, kus mitu haiglahoonet pooltühjana seisavad ja nimetab Võru linna tühjade haiglate keskuseks ja küsisin, kuidas ta hindab Eesti ühe suurema maakonnalehe seisukohti?

Toon minitri vastuse: “On kohatu nimetada haiglahooneid tühjaks. Lõuna Eesti Haigla omab hooneid vaid Meegomäel ja need hooned on hõivatud eriarstiabi, hooldusravi ja hooldekodu teenuse osutamisega. Kuna haiglakompleks asub Võru kesklinnast eemal, on mõistlik esmatasandi teenuste osutamine planeerida kesklinna.“

Teatavasti kasutatakse uue meditsiinikeskuse loomiseks Euroopa Liidu sihtotstarbelist raha, mis mõeldud arstiabi esmataseme arenguks kogu Eestis. Küsisin ministrilt, kas pole see ehk liigne raiskamine, kui valdades on suuri probleeme perearstide leidmisega ja kohapeal kinni hoidmisega, aga Võru kasutab raha uue hoone ehitamiseks linna, kus juba perearstikeskus olemas? Minister vastas: „Sotsiaalministeerium koos terviseametiga analüüsib põhjalikult ja selgitab välja, kuhu on vaja ehitada uued tervisekeskused ja kus saab renoveerida olemasolevad hooned.“

Tahtsin Taavi Rõivaselt kuulda ka tema arvamust Lõuna-Eesti haigla tuleviku ja selle profiili kohta pärast seda, kui ta on müüdud Tartu Ülikooli Kliinikumile? Millised teenused on kavas alles jätta, millised mitte? Seekord oli ministri vastus veel lakoonilisem kui varasemad: „Mulle teadaolevalt on haiglal plaan teenuste ringi laiendada ning kindlasti mitte kitsendada,“ vastas ta.

Uurisin noore ministri seisukohta, et kas Võru uue medistsiinikeskus ehitamise kava ei kinnita ammu õhus olnud kriitikat, et omaaegne polikliinikute sulgemine perearsti süsteemile üle minnes oli vale otsus? Praeguse ministri kaaslane Reformierakonnast Toomas Vilosius oli üks polikliinikute sulgemise programmi autoreist ja ellu viija. Nüüd näeme, et paljud perearstid töötavad arstipunktile mittekohastes ruumides ja arstikeskustele ollakse sunnitud esitama uusi karmimaid nõudeid? Sellele küsimusele jättis minister sisuliselt vastamata ja õigustas perearsti süsteemi, mitte ei käsitlenud polikliinikute sulgemist. Taavi Rõivas: „Perearsti süsteemile üleminek ei ole olnud kindlasti vale otsus, vastupidi see on ennast õigustanud nii patsientide usalduse kui ka ekspertide arvamuse alusel. Seda süsteemi tuleb jätkuvalt tugevdada ja leida uusi motivaatoreid hoidmaks häid arste perearstina tööl.“

 Lõpuks küsisin, et kui tuleb uus meditsiinikeskus Võrru, kas on siis kohalikele pere- ja hambaarstidele kavas kompenseerida kolimise- ja endiste kabinettide ülalpidamiseks tehtud kulud? Järgmised sõnad on näide eesti riigiametniku tüüpilisest vastusest kodaniku kirjale, millest mingit vastust sa kunagi ei leia: „Teatavasti sisaldub üldarstiabi ruumide rent Haigekassa poolt makstavas baasrahas. Vaadake sotsiaalministri 29.01.2007 määrust nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse  Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“.
Küsimustele üsna ükskõikseid vastuseid lugedes jääb mulje, et Taavi Rõivas võrulaste muret südamesse küll ei võta.

Artikkel ilmus Võrumaa Teatajas 23. augustil