Töövõime õnnetu reform!

Võrumaa Teataja küsimused:

1. Millised tunded teid valdasid, kui saite teada, et sotsiaalministeeriumi poolt kiidetud töövõimereform on nii vigane, et seda ei saa veel täide viia ning 60 %-ulatuses sellega seotud seadusi tuleb ümber teha?
2. Mida (ja kas?) tegid töövõimereformi ette valmistanud ametnikud Teie hinnangul valesti? Kas Teie hinnangul kaasati piisavalt erivajadustega inimesi?
3. Kuidas nüüd tehtud vigu parandada, et reformist ikka asja saaks?

Vastused: 

1. Mind valdasid samasugused tunded, nagu enamiku viimaste aastate uute seaduste vastuvõtmise puhul. Ma olin valmis selleks, et seadus kuhugi ei kõlba. Selle kinnituseks toon lõigu omaenda poolt eelmise aasta augustis kirjutatud ja mitmes maakonna lehes ilmunud artiklist „Milleks seadus, mis ei meeldi.“ Tsitaat: „Reformiga kiirustamiseks anti Stenbocki majast kõva käsk. Olgu kähku tehtud! Mis sest, et ei opositsioon ega avalikkus seda kiirustamist kuidagi ei toeta. Pimedate, kurtide, reuma- ja liigesehaigete ning vaimupuudega inimeste protestikirju ja miitinguid Toompea lossi ees, poleks nagu olnudki! Millega haige inimese tööle võtmist ettevõtjale kompenseeritakse, pole ka teada.

Valitsus teab vaid üht: haigeid ja pensionäre on meil liiga palju. Lähevad lähevad riigile kalliks maksma.“

Sellest kiirustamisest tulidki need vead, mis nüüd parandada tuleb. See endise sotsiaalministri Taavi Rõivase enda poolt paljus valmis kirjutatud seadus ei kõlba kuhugi. See sai selgeks seaduse menetlemise esimestest päevadest peale. 

 

2. Ametnikud ei saanud lõpuni aru, mis neil teha tuleb. Oli vaid üks kriteerium: haigete ja vigaste peale riigi raha kulutamist tuleb piirata. 100 000 invaliidi on liiga palju, pooled saatke tööle. Kuid, kus need töökohad võetakse, peaminister vastata ei suutnud. Kas kaasati piisavalt erivajadustega inimesi? Loomulikult mitte. Miks muidu korraldasid raskest haigusest vaevatud haiged mitmeid suuri pikette Tallinnas ja Tartus.

Puuetega inimestele see seadus praegusel kujul ei meeldinud mitte üldse. Eriti protestiti töövõime määramise uue korra vastu, mida pidid hakkama tegema mitte arstid, vaid töötukassa liikmed. Võib-olla lugejad mäletavad aasta taguseid traagilisi kaadreid telejaamade uudistest, kus erivajadustega inimeste protestimiitingul Toompea lossi ees ebaõnnestunud seadusest pesuehtsa teerulliga üle sõideti.   

3. Sellest reformist ei saa kunagi asja. Kust leiavad tööd haiged, kes ise hommikul endale riideidki selga saa? Kes hakkab neid tööle viima, seal toitma ja tualetti aitama? Kes hakkab neid koju tooma ja voodisse aitama? Kus võetakse need abilised või tugiisikud? Kes selle kinni maksab?

Surnult sündinud seadus. Küll saab valitsus kätte Euroopa fondide suure raha, mis reformiks ette nähtud. Vastutust seaduse saatuse eest kannavad Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid.