Alkoholism! Eestlaste neetud haigus.

 

Põlvamaa ajalehe Koit küsimused:

Kuidas teile tundub, kas Eestis on alkoholisõltlastega tegelemine - ennetustöö, ravi piisavalt tulemuslik?
Kas poleks viimane aeg teha seadusemuudatusi selleks, et taas saaks kroonilisi alkosõltlasi sundviinaravile saata või siis määrata neile puue? Mida arvate? Liiga karm?

Vastused: 

Pole mõtet pead jaanalinnu kombel liiva sisse peita ja seepärast tuleb kahjuks tunnistada, et meil riigi tasandil alkoholismi ennetustöö peaaegu, et puudub. Nimetage mõni viimaste aastate suurem kampaania joomise vastu? Justkui ei meenugi. Vaid vahel mõned sotsiaalministeeriumile lähedal seisvate reklaamiagentuuride plakatid tänaval, mõni üksik raadio- või telereklaam, et ära mine purjus peaga ujuma! See on ka kõik, mis riik teeb. Viina- ja siidritootjate reklaame on lugematu arv kordi rohkem. Ma arvan, et suhtega umbes 1:100 vastu.

Lausa šokeeriv, milliste üleleheliste reklaamidega tulid nädalapäevad tagasi välja ka nn. kvaliteetajalehed. Hästi ilus pilt, kuidas šokolaadipruuniks päevitanud noormees ja neiu teineteist rannas embavad – suur õlleklaas käes ja selle vari mõlema noore inimese kõhule päikese eest valge koha jätnud. Tõesti ligitõmbav pilt! Kuid, kas on meil vaja noori lausa kutsuda alkoholi tarbima? Ja samas on rannas joomine keelatud!

Keskerakond on Riigikogus oma paarkümmend korda esitanud alkoholi reklaami piiramise seaduseelnõusid, kuid eranditult kõik on nad jäänud vastu võtmata. Reformierakonna ja IRLi põhjendus on olnud alati üks ja seesama: ei tohi piirata äri- ja ettevõtluse vabadust! Et viinafirmad on Toompea koridorides kuuldu järgi ka ühed agaramad valitsusparteide rahastajad valimistel, siis ei muutugi olukord enne seda, kui muutub kogu poliitiline kliima Eestis.

Praegu on riigi suhtumine selline, et alkoholism on inimese enda tekitatud haigus. Selle suhtumise tulemus on kurb ja haigekassa kulutab meeletult raha joomise tagajärgede ravimisele, sest alkoholism võib põhjustada üle 60 raske haiguse ja sageli ka invaliidistumist.

Kas kroonilisi alkohoolikuid viinaravile saata? Nii ja naa! Et inimese enda pöördumisel ravile, läheb tal haiglapäev maksma vähemalt 65 eurot, siis suurem osa loobub ravist. Sundravi puhul jälle, kui joodik ise terveks saada ei soovi, jääb tulemus nigelaks. Siiski kaldun ma viimase kasuks otsustama.

Kuid kõik algab joomise põhjustest. Kui meie ühiskonnas jääb veel kaua kestma olukord, kus tööd ei jätku, töö eest vaid sandikopikaid makstakse, riik inimest ei austa ja rikastuda lastakse vaid ühel kitsal sulide seltskonnal, siis jääb alkoholism veel üsna pikaks ajaks eestlaste neetud haiguseks.

Ilmus ajalehe Koit 27. juuli numbris