teisipäev, 1. veebruar 2011

Ilvese asemel presidendiks Rait Maruste?

2.veebruari Kesknädala lugejad on avalikus ruumis vist esimesed, kes saavad vihje tulevase presidendi kandidatuuri kohta. Kõik võib veel juhtuda ja eelistused muutuda, kuid hetkel tundub uue riigipea nimi kindel olevat. 
Reformierakonna presidendikandidaat pole ammu enam president Ilves. Selleks on hoopis õigusteaduse kandidaat, dotsent, Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik ja Reformierakonna nimekirjas Tartus Riigikokku kandideeriv Rait Maruste. Nii väitis Nõmme Raadio otsesaates õigusteadlane Ando Leps. Toetudes hästi informeeritud allikaile, ütles ta, et kandidaat on heaks kiidetud nii peaminister Andrus Ansipi kui kõrge euroametniku Siim Kallase poolt. Just viimase poolt olevat tulnud ettepanek.
Leps nimetab Marustet president Lennart Meri inimeseks. Tema edutas Maruste, kui Tartu Riikliku Ülikooli dotsendi, omal ajal taasiseseisvunud Eesti esimeseks Riigikohtu esimeheks, kuigi Maruste polnud selleks ajaks ühtegi päeva õigussüsteemis töötanud ega omanud kohtunikutöö praktilisi kogemusi. Lepsi sõnul palunud just Meri riigikohtunik Marustet säästa Siim Kallast tema kurikuulsas 10 miljoni dollari afääris, et viimane mingil juhul süüdi ei jääks.
Lepsi mäletamist mööda oli Maruste nõukogude ajal Eesti kompartei Tartu Linnakomitee ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna partorg. 1953. aastal sündinud  ja 1977. aastal Tartu Ülikooli juuradiplomi saanud Maruste olevat Reformierakonnale kõige parem president, sest välismaalt pärinevate ehk nn. väliseestlaste või -lätlaste aeg on poliitikas läbi. Ameeriklased ei tee neile enam Balti riikides panust. Maruste kandidaat olevat USAle ja Saksamaale igati meelepärane. Samuti Venemaale. Lepsi arvates ei kannata Venemaa Ilvest põhjusel, et viimane rikkus ära venelaste kavatsuse Vene-Saksa gaasijuhe meie rannikuvetest läbi tuua. Selle tõttu kulus ehitusele hoopis rohkem aega ja raha. Teine põhjus, miks ameeriklastele Ilves enam ei istu, olevat Lepsi sõnul Pronkssõduri maha võtmine, millele ameerika välispoliitika ringkonnad vastu seisid. Veel võib üheks põhjuseks tuua venekeelse gümnaasiumihariduse piiramist Eestis, millele Ilves pole vastu seisnud, kuid mis venelastele ega nende ameerika kolleegidele väga ei meeldi. Lisaks veel tõsiasi, et Ilvese haridus ja keelte oskus jääb Maruste omale  kõvasti alla. Eriti on Ilvese miinuseks vene keele oskamatus. Lisaks veel tõsisasi, et lääneriikides eelistatakse riigipeadena eranditult juura haridusega inimesi.  


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar