esmaspäev, 21. veebruar 2011

Matustel ei tantsita!


Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr. 702


Meie rahvuskultuuris pole seda kommet olnud. Hea, et peaminister Ansip samal meelel. Ta ütles, et ei tea, mida arvab Kadriorg, aga tema jätaks tantsu ära. Mõni tund hiljem tulid Toomas ja Evelin sama mõttega välja. Eks nad siis hommikul Andrusega asjas kokku leppinud. Et tants jääb ära! Vastuvõtust ei loobuta, sest kallid kleidid peavad ju kaamera ette saama. Tegelikult oleks võinud ka vastuvõtust loobuda. Aga olgu pealegi. Kostüümid maksavad palju, peab demonstreerima.    

Presidendiball on ideeliselt ammu devalveerunud. Enam pole oluline, missuguste teenete eest Eesti Vabariigi ees keegi kohale on kutsutud, vaid missugune on kutsutu või ta kaaslanna tualett ja kui hästi või koomiliselt keegi ballil tantsib. Ja loomulikult „peamine”: missugune on seekord presidendiproua kleit?

Need pole minu sõnad. Kirjaneitsi Kertu Rakke arvab nii. Mina võin lisada vaid, et ei kümne lapse surm Haapsalus, ei Estonia katastroof, ei Kurkse uppunud sõdurid suutnud pidurdada glamuurset vastuvõttu Kadriorus. Kuid oli ka aeg, mil pingviinide paraad oleks peaaegu pidamata jäänud. Siis kui Arnold ja Ingrid Rüütel Kadriorus resideerusid. Tol perioodil kukkus meedia Kadriorgu ründama, et pingviinide paraad on aja ära elanud. Tuleb see maitselagu üritus lõpetada. Peaaegu olekski nii läinud.

Kuid tarvitses vaid uuel presidendipaaril lossis end sisse seada, kui meedia vana rünnaku unustas. Vastuvõtt on tore, see seob rahvast ja ta on meie iseseisvuse sümbol, ei väsi press kordamast. Seda kuni tänaseni. Isegi kümne haige lapse surm tules ei suuda avalikkuse arvamust muuta. Seda arvamust, mida ei kujunda mitte rahvas ise vaid mõjukad ajakirjanduse väljaanded. Nii on tarvis, mis sest, et lapsi pole enam meie seas. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar