Eesti vajab muutusi!

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr. 702

Meil ei jätku tööd. Meil on vähe raha. Me ei pääse arsti juurde enne, kui oleme nädalaid järjekorras seisnud. Kuude kaupa tuleb oodata lasteaia kohti. Kodule lähedasse kooli on last raske panna. Haigeks jäädes ei julge me koju jääda, äkki lastakse lahti. Noored emad ootavad viimase minutini, enne kui julgevad tööandjale teatada, et varsti on laps sündimas ja ema paluks beebipuhkust.

Meie riik ei suuda vanemat põlve ülal pidada, ei suuda noortele emadele normaalseid toetusi maksta, ei suuda tervishoidu rahastada, ei suuda noortele tasuta kõrgharidust anda? Kas pole mitte palju küsimusi? Kas pole mitte nii, et kui riigil raha pole, siis tähendab see, et seda riiki valitsetakse valesti.

Rahvas nuriseb ammu, et midagi on Eesti riigis valesti. Ehk prooviks edaspidi paremini. Näiteks pärast valimisi alustaks valgelt lehelt. Aga selleks on tarvis Toompeale uus võim valida. Vahest aitab Reformierakonna ja IRLi kaksikvõimust, mis meid kriisi viis. Kakskümmend taasiseseisvuse aastat räägime vaid majandusest, eelarve täitmisest, eurole üleminekust. Viimase oleme nüüd saanud.

Ülejäänus oleme saavutanud aga Euroopa kiirema majanduslangusega, väiksema tootlikkusega ja ühe suurema tööpuudusega riigi tiitli. Rahaline ebavõrdsus kõige rikkama ja vaesema elanikkonna vahel ületab normaalse riigi näitaja. Hinnad on meil Euroopa ühed kõrgemad, palgad ja pensionid aga madalamad, arsti järjekorrad pikemad. Nii ei soovigi paljud ettevõtlikud eestlased kodumaal elada. Kes jäävad, suuremat perekonda ei planeeri, sest pere ülalpidamine on isegi keskmise palga saajaile üsna raske ülesanne.

Kõige hullem, mis viimase aja uurimustest ja ka Eesti inimvara raportist selgub, on eestlaste passiivsus toimuva suhtes ja usu puudumine elu paranemisse. Röövkapitalism, majanduslik kihistumine, töökoha kaotuse hirm ja koos sellega sissetuleku langemise oht on pannud tänapäeva noored pered laste saamist kainelt kalkuleerima. Lisaks hirmutavad kümnete aastate pikkused pangalaenud ühise eluaseme soetamisel. 46% eestimaalasi leiab, et töö ja pereelu ühitamine on neile üle jõu käiv perspektiiv. Nii jäävadki tugevad pered olemata ja lapsed sündimata.

Eesti vajab muutusi! Nii enam edasi minna ei saa. Praegust viisi ka tulevikus riiki juhtides jääme üha vaesemaks ja meie endi arv kahaneb üha. Ärgem unustagem, et täna, 2011. aasta veebrurais, elab Eestis eestlasi vaid 930 000!