esmaspäev, 7. veebruar 2011

Valijad oskavad üllatada

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr. 702


Mida kõike huvitavat valijatega kohtumistel kuuled! „Tead, ma tahan Sinu käest andeks paluda,“ astus Valgamaa Tõlliste vallas üks naisterahvas mulle juurde ja surus minu käe kõvasti oma peopessa. „Ma tegin Sulle ülekohut, kui esimesel kohtumisel rahva ees ette heitsin, et Tallinnast meie kanti kandideerima tuled. Et, mis sinust asja, paned nagunii minema. Aga sa kae, oledki meie sekka jäänud.“

Tean seda naist küll. Ta käib meie koosolekutel tihti. Mäletan sedagi, kuidas alguse aastail, kui esimest korda Võru-, Valga- ja Põlvamaale kandideerima saabusin, mõned tõepoolest kõvasti imestasid, et põline linnamees Tallinnast nii kaugele julges tulla. Seesama mind kõnetanud naisterahvas kaasa arvatud. Kohtumised Kagu-Eesti valimisringkonnas Nr. 11 algasid mul 2002. aasta talvel, pisut enne Jõulupühi. Kestavad siiani. Oma kolm korda kuus ikka. Valimiskampaania ajal, nagu praegu, aga iga päev.

Muidu on need valijatega kohtumised, mille üle ajakirjandus lõpmata palju nalja visanud, üsna tõsised ja asjalikud. Probleemid kahjuks aga ikka ühed ja samad. Kus leida tööd, kust saada paremat palka, kas pensionid lõpuks hakkavad tõusma ja kas lähikonna gümnaasium  jääb ikka alles?  Kahjuks saame enamikele küsimustel vastata ikka vaid eitavalt. Tööd pole, palk ja pension madalad, gümnaasium pannaksegi kinni. Muidugi ei jäta ma lisamata, et kui minu valmisnimekiri- ja erakond võidavad, siis teeme mitmed asjad teisiti, kui praegu. Rahvas kuulab ära, suuremat arutama enam ei hakkagi ja läheb laiali. Arvan, et natuke lootust saavad nad meie jutust siiski juurde ja hääletavad 6. märtsil Eestimaa parema tuleviku poolt.

Põlva linnas sain veel ühe üllatuse. „Kas teate, et tänu Teile, hr. Lenk, sain omale naise?“ viskas üks nii kolmkümne ringis sihvakas meesterahvas küsimuse õhku. Tohhoo! Kuidas siis nii? Mismoodi siis mina.“Väga lihtsalt. Naine ütles, et tuleb siis, kui kaine mehe saab. Et, näe Lenk pakub oma valimisloosungis igale naisele karsket meest. Mina lähen ainult sellele, kes ei joo. Ja näete, pole ma kolm ja pool aastat alkoholi suu sisse võtnud. Nii, et aitähh hea naise eest!“

Umbes nii ta rääkis. Andis aadressi ja telefoni ka, et tulgu ma külla. Lubasin minna ja perest veel artikli ajalehte panna. Ütle siis veel, et kandidaadi lubadused midagi ei loe. „2007. aasta valimistel oli mul tõepoolest loosung, mis läks ka erakonna valimisplatvormi: Igale naisele kaine mees!   

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar