Tallinna tööbörss kinnitas eile veelkord, kui palju on tööotsijaid ja kui masendav see probleem on. Tarvitses vaid kohale tulnute silmadesse vaadata, et mõista seda põhjatut kurbust ja lootusetust, mis töötute peredes koha sisse võtnud. Ainuüksi linna pakutavatele sotsiaalsetele töökohtadele esitati ligi 1500 sooviavaldust.
Raepressi andmeil tõi Tallinna Lauluväljakul toimunud tööbörs päeva jooksul kokku rohkem kui 2000 tööd otsivat inimest ja neist enamus täitsid taotlusankeedi linna pakutavale sotsiaalsele töökohale.
Suur huvi oli ka erasektoris pakutavate töökohtade vastu. Tööbörsil oli pakkumisel ühtekokku 550 töökohta, neist 350 sotsiaalset töökohta ja ligi 200 töökohta erasektoris. Kokku oli erasektorist tööbörsil väljas 19 ettevõtet.
Nagu ikka oli suur taotluste arv linna pakutavatele sotsiaalsetele töökohtadele, neist suuremat huvi tunti eeskätt reisisaatja ja koristaja ametikohtadele. Loodetust mõnevõrra vähem oli aga kanditaate tervishoiutöötajaks ning võõrkeele oskustega kõnekeskuse teenindajaks.
Ka töötute klubidesse registreeris end linnaosade esindajate juures arvukalt huvilisi.
See oli siis reaalsus. Aga kui riigikogu saalis küsid sotsiaalminister Pevkuri või peaminister Ansipi käest töötute kohta, kuuled vaid üldistavaid sõnu, et olukord paraneb, et töötute arv väheneb. Lausa piinlik on kuulda, kuidas need mehed viskavad nalja Tallinna sotsiaalsete töökohtade üle. Lausa valus kuulata, kuidas reisisaatjaid parlamendi kõnepuldis pilatakse.
Aga nagu uudistest loeme, en need samad sotsialsed töökohad väga hinnas. Kahju, et tööandjate erakonna mehed ei suuda tööta jäänute muresid mõista. Vähe sellest. Ise nad tööd pakkuda ei suuda, kuid Tallinna pingutusi kritiseerivad. Ettevõtjaid kiidetakse meil küll taevani, kuid minu meelest on eestlaste seas asjalikke ja ausaid ettevõtjaid üsna vähe. Aga võibolla nii vaid tundub mulle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar