Riigikogu eelmise (XI) koosseisu liikmena võin kinnitada, et majanduskriisi puhkedes juhtisid nii Keskfraktsioon, Rahvaliit kui Sotsiaaldemokraadid Ansipi valitsuse tähelepanu, valedele meetmetele, millised valitsus lõpuks kasutusele võttis. Lõpuks seepärast, et valitsus venitas kriisi tunnistamisega umbes kaheksa kuud. Ansip kiitis veel mitmel korral kriisi ajal, et just niisuguses kriisis ta elada tahakski.
Korduvalt sai talle meelde tuletatud, et meie langus on suurem, kui statistika näitab. Korduvalt sai meelde tuletatud, et ennekõike peame hakkama tegelema uute töökohtade loomisega. Selle asemel tegeles valitsus tööpuuduse statistika sihikindla moonutamisega, jättes arvestamata pikka aega töötud olnud tööotsijate arvu ja tööturult välja langenud inimeste hulka. Veel sai koalitsioonile järjest meelde tuletatud vaeste arvu kasvu ja sissetulekute vahe suurenemist rikkaima ja vaesemate elanikkonna kihtide vahel. Kahjuks ükski opositsiooni ettepanek saalist kaugemale ei jõudnud. Ei aidanud ka ööistungite korraldamine. Ikka kuulsime peaministrilt vaid ühte: Eesti on Euroopa kiiremini arenevate riikide seas. Täna loeme aga IMFi pressiteadet, mis põrmustab valitsuskoalitsiooni vale ja nimetab lõputut juttu Eesti edust-müüdiks. Toon väljavõtte Delfi portaalis avaldatud uudisest.
IMF: Eesti edukas väljumine kriisist on müüt (104)
rahvahaal.delfi.ee04. aprill 2011
Oma viimases ettekandes lükkas IMF ümber müüdi, justkui oleks Eesti riik väljunud majanduskriisist edukalt ja meie valitsus oleks justkui ajanud edukat majanduspoliitikat. IMF nimetab seda poliitikat täielikuks läbikukkumiseks.
Eeskujuks tuuakse hoopis Poolat, Ungarit ja Slovakkiat. Ei saa nimetada edukaks majanduspoliitikat, mille tulemusena toimus 17,5% majanduslangus. See on Euroliidus tagantpoolt teine koht. Läbikukkumisest räägivad ka teised arvud: töötute arv neljakordistus viimase kahe aastaga ületades 100 000 piiri. Ametlikult küll töötus langeb, aga kõik teavad, et see langus saavutatakse tänu osade nimede kustutamisele töötukassa nimekirjadest. Viimase nelja aastaga on kolmekordistunud elanike arv, kes elavad allpool vaesusepiiri, ulatudes 20% elanikkonnast.
Meie ministrid räägivad väikesest välisvõlast ja peaaegu puudujääkideta eelarvest ehk kõige effektiivsemast majandusmudelist terves Euroopas, aga midagi siin ei klapi. Kui uskuda valitsust, siis peaks eluärg järjest paranema. Paraku näitab tegelikkus, et töötus kasvab ja elanikkond vaesub. See on täielik paradoks.
Kui lugeda Nobeli majanduspreemia laureaati Paul Krugmanit, kes kirjutab New York Timesile, siis hakkab mõistatus lahenema. Krugman leiab, et enamus Euroopa riike hakkasid majanduse jahenedes, töötuse kasvades ja riigi sissetulekute kahanemisel võitlema eelarve puudujäägiga. Tõsteti makse ja vähendati riiklikke väljaminekuid. Valitsused lootsid, et väike eelarve puudujääk tõstab usaldust nende riikide majandusse. Paraku selline manööver ei toiminud. Näiteks võib tuua Iirimaa, kes kasutas samu meetodeid. Tulemuseks oli riigivõlakirjade intresside kahekordistumine aastast 2009. See tähendab, et investorite usaldus iiri majanduse suhtes langes sama palju. Samas tõusis töötus riigis kuni 13,5%.
Krugman leiab, et eelkõige peab võitlema töötusega ja looma uusi töökohti. See avaldab investoritele palju sügavamat muljet, kui väike eelarve puudujääk. Paraku ei taha uus Eesti valitsus seda nõu järgida. Valitsuse eesmärgiks on ikka kärpida eelarvet ja vähendada puudujääki. Selline suund viib Eesti mitte esimese viie rikkaima riigi hulka, vaid hoopis viimaste sekka. Justkui oleks vaadatud, mis juhtus Argentiinas ja Indoneesias ning nüüd otsustatakse seda järgida. Tark õpib teiste vigadest ja neid vigu on Euroopas piisavalt tehtud. Rumal aga ei õpi enda omadestki.
Kokkuvõtteks: kõik, mis rääkis parlamendi opositsioon osutus tõeks ja Ansipi jutud meie suurest edust vaid müüdiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar