Minu meelest on see nii. Timo Soini ja tema Põlissoomlased näitasid, et isegi vaoshoitud ja rikkalt elavad soomlased enam Euroopa Liidu laristava poliitikaga rahul ei ole. Mulle tundub, et see pisik võib nakatada ka Eestit, kus seni on Euroopa Liidust vaid ülivõrdes räägitud.
Kas põlissoomlased saavad valitsusse, või mitte, polegi nii oluline. Tähtis on hoopis nende ajalooline valimisvõit, kui sümbol. Kes oleks võinud arvata, et Euroliidu valitsemise stiiliga puhkeb esimene parlamentaarne vastuolu sellises rahulikus Põhjamaas, kui Soomes! Mitte, et inimesed oleks tänaval, nagu Lõunas. Ei. Rahulik vastasseis tekkis hoopis valimistel. Arvan, et see paneb Europarlamendi ja Euroopa Nõukogu tõsiselt asjade üle selles liidus järele mõtlema. Niisugust praalivat juhtimiskorda ei saa enam jätkata.
Soomlased on oma sõna öelnud. Pole vist mõtet kahelda, et nende eeskujule leidub järgijaid. Kindlasti on ka eestlastele jõudnud jälle kätte aeg põhjanaabritelt mõõtu võtta.„Soome pole ainuke riik, kus hakatakse aru saama, et põhja lüpsmine pole maailma lõpuni võimalik. Meil on kaheksa miljardi suurune garantii. Ja siis öeldi, et kas tuleb veel topelt juurde. Ei või tulla, Soome raha ei või lõuna hõlma vahele toppida,” ütles Timo Soini. Tema sõnul on Euroopas tekkinud mure selle üle, et Soome takistab nüüd Euroopa koostööd, põhjendamata. "Tuleks hoopis keskenduda sellele, mis toimub Soomes ja miks," ütles ta. Tõepoolest! See on küsimus, miks soomlased nii massiliselt uue üritaja poolt hääletasid. Saada 5 koha asemel uude parlamenti 39 kohta on ikka enneolematu tulemus, mille autoriks on soome rahvas.
Kas pole see koht, mis paneks lõpuks ka eesti valijad mõtlema.
Suurimaks erakonnaks Soome parlamendis tõuseb pärast täna peetud valimisi Koonderakond. Teise koha suutsid viimaste nädalate lõpuspurdiga saavutada sotsiaaldemokraadid ning kolmandaks jäi valimiste suurtõusja Põlissoomlased.
Koonderakond kogus 20,4-protsendilise toetuse ning sai Soome parlamenti Eduskunta’sse 44 kohta (-6 kohta võrreldes 2007. aasta valimistega). Sotsiaaldemokraatide toetus oli 19,1 protsenti ning nad said 42 kohta (-3), Põlissoomlaste toetus oli täpselt 19 protsenti, kohti parlamendis 39 (+34).
Järgnesid suurim langeja Keskerakond 15,8-protsendilise toetuse ja 35 kohaga (-16), Vasakliit 8,1 protsendi ning 14 kohaga (-3), rohelised 7,2 protsendi ja 10 kohaga (-5) ning Rootsi Rahvapartei 4,3 protsendi ja 9 kohaga (0).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar