Nii tuleb välja, kui analüüsida Euroopa Liidu liidrite reageeringuid Kreeka võimaliku referendumi tulekusse. „Enneolematu,“ hüüavad poliitikud ja ka mõned analüütikud. Tegelikult pole mitte midagi enneolematut. Kõik on olnud ja just ka Kreekas. Ainult me kipume unustama, kuidas juhiti Vana Kreekat. Kus siis demokraatia hääl helisema hakkas?
Nagu juba koolis õppisime oli Ateena demokraatia varaseim tuntud demokraatia üldse. Ateena demokraatia 5. sajand enne Kristust oli unikaalne eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek ehk – ekleesia, mis käis koos umbes 40 korda aastas. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. Nemad otsustasid tähtsamaid riigiasju ning ekleesia hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesajanõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 maakonna esindajast, põhiliselt nõuandev organ.
Miks me siis nüüd rahvast nii väga kardame? Aga minu mulje on küll selline jäänud, et Brüssel kardab rahvaste arvamust väga.
Tuletame meelde Lissaboni ehk reformilepingut, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis eelmisi lepinguid eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
On üsna iseloomulik, et kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Ka Eestis. Arvatavasti lihtsalt ei usaldata oma rahvast, kes võib ka Euroopa peavoolule vastu hääletada. Vaid Iirimaal tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008. aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2. oktoobril 2009 ja siis kiideti lepe 67% häältega heaks. Mäletame, milline üliaktiivne rahva ehk valijate mõjutamine käis. 10. oktoobril 2009 kirjutas lepingule alla Poola president Lech Kaczynski. Viimasena ratifitseeris lepingu Tšehhi, kelle president Vaclav Klaus soovis lepingut enne allakirjutamist täiendada lisaklausliga sudeedisakslaste varaliste nõuete osas. 3. novembril kirjutas ta lepingule siiski alla. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Liidu presidendi ja Euroopa Liidu välisministri ametikohad.
Meenutan eeltoodut eesmärgiga rõhutada Euroopa Liidu juhtkonna püüdu teha otsuseid ilma rahva arvamust ära kuulamata. Nüüd äratas meid Kreeka. Pole mingit põhjust pahaks panna Kreeka üldsuse reageeringuile, sest eelnevad otsused on kõik tehtud ilma rahva käest nõu küsimata. Heita Kreekale ette nende elukorraldust, laenamise lembust ja raiskamist on tagant järele tegevus, mis tavaliselt mõtetuks kujuneb. Brüssel oleks pidanud seda kõike arvestama enne Kreeka vastuvõtmist Euroopa Liitu. Nüüd dikteerib see sama Kreeka meie käitumist ja talle sekundeerivad Hiina ning Venemaa, kelle poole Euroopa Liit käsi pikas kummardab, et ehk õnnestuks abiraha välja lunida.
31. oktoober 2011 20:57
Kreeka valitsus paneb Euroopa Liidu uusima abipaketi rahvahääletusele, ütles peaminister Georgios Papandreou esmaspäeva õhtul.
"Me usume oma kodanikesse, usume nende hinnangusse, usume nende otsusesse," rääkis ta erakonnakaaslastest parlamendiliikmetele, vahendab BNS.
Enamik kreeklasi suhtub negatiivselt eelmisel neljapäeval Euroopa Liidu tippkohtumisel saavutatud kokkuleppesse, mis muu hulgas vähendab Kreeka võlga, sest arvatakse, et see kahjustab riigi suveräänsust, selgus laupäeval avaldatud küsitlustulemustest.
Uuring tehti kohe pärast tippkohtumist, kus lepiti kokku ka Kreeka uues 130 miljardi euro suuruses abipaketis. Ilmneb, et 60 protsendi kreeklaste arvates on kokkuleppel negatiivne või tõenäoliselt negatiivne mõju.
Kreeka referendum ähvardab euroala uue kriisiga
Delfi Majandus
01. november 2011 11:16
Kreeka peaministri George Papandreou ootamatu teade, et ta kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna, riskib euroalal uue kriisilaine vallandada.
Läinud nädalal leppisid euroala liidrid kokku, et Kreeka saab uue 130 miljardi euro suuruse abipaket ning et 50% Kreeka avaliku sektori võlakoormast läheb mahakandmisele. Kreekal tuli selle eest aga nõustude uue kärpekavaga, mis on riigis vallandanud uue ägeda protsestilaine. Papandreou põhjendas otsust sellega, et vajab laiemat poliitilist toetust, vahendas aripaev.ee.
„Kõlab nagu püüaks keegi kokkulepitust kõrvale vingerdada,“ ütles Saksamaa koalitsioonipartneri Vabade Demokraatide fraktsiooni juht parlamendis Rainer Brüderle. „Teha saab vaid üht: valmistuda võimalikuks Kreeka pankrotiks. Kui Kreeka tingimusi ei täida, jõuab kätte ajahetk, mil raha rohkem juurde ei anta,“ vahendas agentuur Reuters.
Nobelist ennustab euroliidu kokkuvarisemist
01. november 2011 18:19
Nobeli majandusauhinna laureaat Paul Krugman ennustab New York Timesis euroliidu kokkuvarisemist.
Ta prognoosib, et kreeklased ütlevad rahvahääletusel "ei" ja et Itaalia võlakirjade intress on juba tasemel, mis viib välja pankrotti, vahendab BNS.
"Ja kui kõik üheaegselt püüavad säästa, siis on uus majanduslangus peaaegu kindel ning see süvendab Euroopa probleeme veelgi," väidab ta.
Krugman püüab ette näha, millega Euroopa draama lõpeb. Ta ennustab, et Itaalia võlakirjaintresside tõus sunnib inimesi pankadest raha välja võtma, kuna kardetakse, et ka Itaalia võib rahaliidust lahkuda.
See viib pankade sulgemiseni ja kui see on juhtunud, otsustab Itaalia eurost loobuda liiri kasuks. Siis tuleb Prantsusmaa kord, kirjutab nobelist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar