Rahva raugastumine paneb löögi alla riigi tervishoiu - muretseb noorepoolne analüütik ühe ajalehe jaanuarikuu viimases numbris. Kuid, milleks siis tervishoid kui vanaks ei tohi elada?
Üldiselt on see lausa kohutav, kuidas me vanemast põlvkonnast räägime. Nad koormavad eelarvet, võtavad noortelt töökohti ära, hoiavad eluaset kinni, küsivad paremat pensioni. Nüüd tahaks hüüda küll kogu eesti rahvale, sellele vähem kui miljonilisele rahvakillule. Pidage kinni, valige sõnu! On ju äraütlemata tore, et me vanemaks elame. Ehk jääme siis alles siia Läänemere kaldale. Kui vanemaks elame ja noori ka peale tuleb, siis saab ju meid rohkem. Rõõmustagem! Ka Teie, alati tõsine ja raha pärast mures finantsminister Ligi.
Vanaks saame kõik, kuid pikemat elu soovime ka kõik. Aastatuhandeid on inimkond unistanud saja aastaseks elamisest. Nüüd, kui see aeg kätte jõudnud, oleme ehmunud, et mis nende aastatega teha. Et noored ei jõua vanu ära toita. Mina aga ütlen teile: ei toida siin ükski noor vanu niisama. Kõik vanad olid kord noored, tegid kogu pika elu tööd ja kasvatasid oma raha eest tänaseid noori üles. Pensioniraha, mis vanadele makstakse, on nende endi teenitud, maksudena riigikassasse tallele pandud ja nüüd paluks lahkesti see võlg vanadele peo peale maksta. Nii lihtne see eluring ongi.
Tänaste noorte mure olgu uute võimaluste ostsimine, kuidas riiki rikkamaks teha. Seni oleme suures jaos elanud Vene ajast saadud varanduse laiaks löömises. Nüüd tuleb hakata ise väärtusi looma. Selleks uuele põlvkonnale edu! Vanadusest tundkem aga rõõmu. Vanu inimesi austage, nii nagu muinaseestlased oma hallipäist külavanemat kummardasid. Vana on noorest alati targem, kuigi see kohe välja ei paista. Aastatega kogutud elutarkus ongi tarkus. Mida kauem elame, seda targemeks saame, mida targemaks saame, seda vanemaks õpime elama. Analüütik, pidage seda meeles!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar