Tulevik kuulub eakaile!

 Kui veel mõni aasta tagasi võis lennukas pealkiri mõne mehe muigama panna, siis täna on asi naljast kaugel. Statistikaameti andmeil oli  2011. aastal meie meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Eelmisel aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem ja see ongi tõstnud oodatavat eluiga aastaga tervelt seitse kuud. Kui asi samas tempos edasi läheb, siis juba kümne aasta pärast kasvab naiste oodatav eluiga Eestis 87 aastani ja nii iga kümnendiga ikka kiires tempos edasi. See tähendab, et vanemaealisi ja elukogenud inimesi tuleb üha juurde.

Kuigi nüüd mõni noorem võib protestima hakata, et mis me selle vanade ühiskonnaga peale hakkame, siis tuletaksin meelde, et õige varsti kuulub ta sellese kogukonda ka ise. Iga verinoor inimene, kes oma esimesel kohal tööle hakkab, alustab samast esimesest tööpäevast maksude kaudu koguma ka endale vanaduse tarvis pensionifondi.  Kuigi noored vanadusest rääkida ei taha, on kõige suurem Eesti huvirühm just need noored ja keskealised 622 000 inimest, kes maksavad kuust kuusse raha pensionikassasse, et oma vanadust kindlustada. Seega elurõõmsaks vanaduspõlveks valmistume me kogu oma elu.

Tänavu annab sellesse üllasse üritusse oma osa ka üleeuroopaline aktiivsena vananemise aasta. Maailma tervishoiu organisatsiooni määratluse kohaselt on see  protsess, millega püütakse leida paremaid võimalusi, et säilitada vanema inimese tervis, tema osalus ühiskonnaelus ja turvalisus. Et tõsta vananevate inimeste elu kvaliteeti. Aktiivsena vananemine võimaldab inimestel kasutada oma füüsilise, ühiskondliku ja vaimse heaolu võimalusi kogu elu jooksul ja osaleda oma päevade lõpuni tegusalt ühiskonna elus, saades riigilt vastu piisavat kaitset, turvalisust ja hoolitsust.

Iidne tarkus, et vanad on ühiskonna rikkus, jõudis tagasi Euroopasse. Selgub, et pärast 60. eluaastat on inimesel veel väga palju teha. Tema mõistus on enamasti erk ning kultuurne ühiskond hindab järjest rohkem seda panust, mida vanemad inimesed on võimelised andma. Aktiivselt vananemine tähendab vananedes elust mitte vähema, vaid just rohkema ammutamist. Seda, kas siis kusagil tööl käies, või oma kodus ja ühiskondlikus elus hoogsalt kaasa lüües.

Eestis oleme aktiivsena vananemisest vähe rääkinud, sest meil on põhimureks alles Euroopa ühed nigelamad pensionid ja vilets sotsiaalhooldussüsteem. Kuid tööturg juba valmistub vanade vastu võtmiseks, sest väljarände tulemusena  väheneb noorte töömeeste osakaal meil kiiresti. Seega olgem valmis hallipäiste meistritega kohtumiseks! Läänes on see aeg juba käes. Vaadake CNN või BBC telekanalite kommentaatoreid. Ikka pisut hõreneva soengu, paksude prillide ning väga soliidse väljanägemisega mehed. Nii umbes seitsmekümne lähedased. Kuid ega nooremaid saa ju ekraanil tõsiselt võtta ning nende arvamust uskuda. Elutarkust ja-kogemust veel vähe.

See, et eluiga kasvab, peaks valmistama rõõmu kõigile. Mäletate lapsepõlvest muinasjutte, kus inimene igavesest elust ja surematusest unistas! See aeg hakkab nüüd ka meil tasapisi kätte jõudma. Õige varsti unustatakse ka Eesti need  tobedad jutud, et näe vanad noortel töökohtade peal ees või, et noored on sunnitud vanemaile pensioni maksma. Nii nagu praegused noored koguvad endale ise pensioniraha, nii tegi seda ka tänane pensionäride põlvkond. Nii, et võlgu ei jää keegi. Seega ei ole tegu mitte ainult aktiivse, vaid targa ja vastutustundliku vananemise aastaga.

Hästi pika eluea aga võib-olla ka surematuse saavutamist ennustavad teadlased umbes saja aasta pärast. Kui lugeda Interneti portaalide teadusnurki, siis selleks ajaks on välja arendatud äärmiselt intelligentsed inimlapsed, kel tihe side arvutimaailmaga ja kelle eluiga pikendab inimolendi pidev geneetiline muundamine. Armastus jääb, kuid selleks, et saada ainult terveid lapsi, püüavad naised tulevikus rasestuda pigem kunstviljastuse kui mehe abil. Pika eluea kindlustab aga üleüldine elektrooniline surematuse tehnoloogia, mis kõigile mõistliku hinnaga vabalt kättesaadav on. Kas pole mitte põnev astuda julgete mõtete maailma? Head eakate päeva, kõigile!