kolmapäev, 1. veebruar 2012

Jälle saadetakse inimesi kuuse alla!

Täna teatati, et aasta jooksul läheb haamri alla umbes 2300 kodu. Jube! 

Raha ja pankade võim on räige ning halastamatu. Kui võlga ära maksta ei suuda, võetakse kodu käest ja mine, kus sa hing tahad. Sellise külma talvega ei päästa ka kuuse alla minek. Aidata suudavad kas sõbrad, sugulased või kodutute varjupaigad, kes ööseks sooja pakuvad aga hommikul taas tänavale ajavad.
 
Olen ise kahekordne sundüürnik ja tean, mida tähendab kodu kaotamine. Sind lihtsalt visatakse tänavale. Mitte kohe, aga nii mõne kuu pärast. Sinu elu on lõhutud ja kuigi suudad ehk aastatega end pisut koguda, jäävad armid kuni surmani. 2300 äravõetud kodu tähendab tragöödiat vähemalt 23 000 inimesele. Aga kümne aasta kohta teeb see 230 000 õnnetut!

Sinust saab tragöödia ja stressi allikas nii pere liikmetele, kui sinu tuttavaile, sugulastele kui töökaaslastele. Viimaste jaoks oled sa kahekordne luuser, sest kui kodu juba läheb, tähendab töö kadus sul juba varem. Sa oled nüüd töötu ja kodutu. Mida öelda lastele? Keskerakond tahtis paaril korral alustada riigikogus seaduse kehtestamisega, mis kaitseks võlakriisi sattunud perekondi, kuid valitsus seda ettepanekut ei toetanud.

Aga mäletate, kuidas samas koosseisus valitsus, sama keskpank, sama finantsinspektsioon ei teinud teist nägugi, kui meedia ja reklaamibürood noori kodude loomiseks laenama meelitasid. Et kogu maailma elavat võlgades, et võla maksmist saab alati edasi lükata, et võlgu pole mõtet karta. Elada tuleb täna ja homsele pole veel mõtet mõelda. Oli meil selline propaganda. Kes ei usu, lapaku vanu ajalehti.        



Lisan Delfi portaalist võetud tänase materjali kaotatud kodude ja lõhutud elude kohta:

Kohtutäiturid: aasta jooksul läheb haamri alla 2300 kodu

Delfi Majandus
01. veebruar 2012 13:10

Kui aastal 2006 läks kohtutäiturite kontrolli all müüki ja enampakkumistele 198 hüpoteegiga tagatud nõuet, siis alates 2009. aastast on see näitaja püsinud 2200-2300 juures. Sundmüüki jõudnud kinnisvara hulk on seega kolme aastaga enam kui kümnekordistunud.
 
Küll on viimastel aastatel pidevalt paranenud õnnestunud müügitehingute hulk, ulatudes mullu umbes kahe kolmandikuni menetlusse võetud nõuete arvust, teatas kohtutäiturite ametiliit.

 „Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on kohtutäiturite kaudu sundmüüki mineva kinnisvara hulk aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, saavutades mõningase stabiilse taseme 2009. aastal. Olles toona tõusnud enam kui 2200 varamüügini, on see suurusjärk praeguseni püsinud,“ lausus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak.

„Majanduse kasvades ilmselt kohtutäituritele suunatud hüpoteekidega tagatud nõuete arv hakkab vähenema. Seega on need numbrid ikkagi otseselt seotud inimeste elu-oluga.“

2011. aastal teostati Eesti kinnisvaraturul kokku 32 496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,545 miljardit eurot.

Kohtutäiturite poolt lõpetati rahuldamisega samal perioodil 1583 hüpoteegiga tagatud nõuet statistilises koguväärtuses 168 miljonit eurot. Ehk siis kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel sõlmiti 4,8% mainitud aasta kinnisvaratehingutest.
 
2010. aastal tegid täiturid siinsel kinnisvaraturul 3,2% tehingutest ning 2009. aastal 2,7% tehingutest.

Rahaliselt täiturite vahendusel teostatud tehingute väärtust mõõta on keerulisem ning menetlusse võetud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamise summa on pigem statistiline kui reaalne näitaja. Rahaliselt on võlausaldajad tõenäoliselt saanud ca 30-50% sellest, mis on statistikas kirjas.

Keskmiselt tuleb vara müügiks korraldada pidevalt hinda langetades 5-6 enampakkumist.

Seega võiks moodustada kohtutäiturite korraldatud enampakkumiste tulemusel teostatud kinnisvaratehingute rahaline maht 2011. aastal hinnanguliselt nii 5-6% koguturust.

„Enampakkumise puhul on üks olulisi küsimusi arestimise juures hinna määramine. Seadus ütleb, et kui võlgnik ja sissenõudja hinna suhtes kokku lepivad, siis on see hind selline. Kui nad aga kokkulepet ei saavuta, määrab hinna kohtutäitur. See peaks olema antud hetke turuhind. Arestimisaktis märgitud hinnaga algab esimene enampakkumine,“ selgitas Kadak.

Reeglina kohtutäiturite juures Kadaku sõnul keegi turuhinnaga ostma ei kipu. Sellel on omad põhjused, mis peituvad riskides. Kohtutäitur müüb asja koos võlgnikuga. Ja kui võlgnik välja ei lähe, on see ostja jaoks täiendav aja- ja närvikulu. On vaja teostada väljatõstmine ja kui on sõlmitud rendi- või üürilepingud, peab ostja kohtu poole pöörduma. „Kui asja ei õnnestu müüa selle hinnaga, siis võib kohtutäitur asja alla hinnata, kuni saab asja müüdud. Kui järgmine aasta tuleb juurde elektrooniline enampakkumine, võib olla läheb müük kiiremini ja huvilisi on rohkem.“

Viimastel aastatel on tõusnud õnnestunud kinnisvaratehingute arv. Menetlusse võetud hüpoteegiga tagatud nõue lõpetati 2011. aastal rahuldamisega 67% juhtudes ning 2010. aastal 43% juhtudest. 2008. aastal oli vastav näitaja 27% ning 2009 vastavalt 33%.

Kadak lisas, et enampakkumistel osalevad erinevad ostuhuvilised – on neid, kes ostavad endale oma tarbeks, neid, kes ostavad kinnisvara investeeringuteks ning neid, kes ostavad selleks, et vaheltkasuga kunagi edasi müüa. „Praegu on tekkinud juurde huvilisi, kes tahavad oma vabad vahendid kinnisvarasse panna – seda seoses ažiotaažiga euro ümber.

Eestis on kokku 47 kohtutäiturit, kes kõik on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed. Eesti kohtutäituritel täitus mullu 10 aastat tegevust iseseisvalt vaba elukutse vormis. Kohtutäituri ametipositsioon on Eesti õigusruumis võrreldav notari, advokaadi või pankrotihalduri omaga.








2 kommentaari:

  1. Valitsust juhivad ajukääbikud, kel on roosad prillid!!! Ära anna alla, proovi veel seista inimeste eest!kaua see jama kestab???

    VastaKustuta
  2. Vaevalt, et valitsus ajukääbikutest koosneb. Lihtsalt saadakse kõigest omamoodi ja maailmavaateliselt aru. Aga jama võib kesta kaua-kaua.

    VastaKustuta