Euroopa Ühendriikidest oleks eestlastele kasu!

Meie kohalik valitsemise kultuur on sedavõrd käest läinud, et vaevalt helgele tulevikule loota võime. Parlamendi maine on maha tambitud, ametnikud avalikkuse ees täis lastud ja valitsuse tegevuse üle peab rahvas vaid peent naeru. Peale rahandusministri ülbuste, et rahvas ei saa Euroopa asjadest aru ja Riigikogu ei oska üldse Euroliidu arengu kohta seisukohta võtta, polegi viimasel ajal valitsusest midagi kuulda.

 Meenutan Ligi väljaütlemisi möödunud nädalal: Euroopa Liidu probleem on selles, et ei suudeta üle olla avalikust arvamusest. „See on see probleem,“ kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi oma sõnu ja lisas öeldule värve juurde. „Ma defineerin seda pornona, kui nõutakse, et viimane kui inimene saaks kõigest aru...“

Kui asjad nii on, et valitsus ei pea rahvast ega parlamenti miskiks, siis pole ju ka loota, et see võim rahvast teenida sooviks. Nii olemegi oma viletsa palga, olematu pensioni ja piinlikult väikeste sotsiaaltoetustega jäänud Euroopa punaseks laternaks. Minu meelest oleks üsna kena, kui Euroopa keskvõim koonduks, loodaks ühine suur riik, kus kehtiks ka ühised seadused. Tahaksime meiegi Euroopa keskmist palka saada, Euroopa pensioni loota ja Euroopa arstiabi saada. Ühisriigis ehk seda saaksime. Seega, toetagem Euroopa Ühendriike!

  Lisan Indrek Neiveldi artikli Õhtulehest, mis räägib täpselt samal teemal.

Indrek Neivelt: Euroopal tuleks luua ühine pension (46)

Toimetas Kristin Aasma

 23. juuli 2012, 16:50

Rahandustegelane Indrek Neivelt peab eurotsooni probleemiks sisemist tasakaalustamatust, mis tähendab, et nn ääremaades on raha puudu ja keskuses jääb raha üle. Tema arvates peaksid Euroopa rikkad tuumikriigid ja ääremaad jagama ühiselt tulusid ja kulusid, mille üheks väljenduseks oleks nn Euroopa pensioni loomine.

„"Ääremaadeks" on Kreeka, Portugal, Küpros ja "keskuseks" Saksamaa, Holland, Prantsusmaa," kirjutab Indrek Neivelt oma blogis. „Hispaania ja Itaalia jäävad kusagile vahepeale ehk siis nende riikide põhjapoolsed osad on justnagu keskus ja lõunapoolsed ääremaa."

Neivelt arutleb, et keskustesse kogunevad kallimad töökohad, ääremaadest toimub aga inimeste äravool keskustesse ning kuna keskuses tehakse kallimat tööd kui ääremaal, elab keskus paremini osaliselt ka ääremaade arvelt, sest seal on inimesed valmis töötama väiksemate kuludega.

„Kui järele mõelda on nii ka Eestis," jätkab Neivelt. „Tallinn tõmbab teistest piirkondadest inimesi ja annab neile kallimaid töökohti."

Samas on Tallinna kõrvale tekkinud teisi keskusi, sest piirid on avatud. Mujal Euroopas või maailmas töötaja Eestis makse ei maksa. „Probleemi ei ole, kui väljaspool töötab paar protsenti töövõimelisest elanikkonnast. Aga kui väljaspool töötajaid on juba 10 või isegi 20 protsenti, on praegune süsteem väga vildakas," kirjutab Neivelt.

 Neivelti sõnul on Euroopa Liit oma kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumisega majanduslikus mõttes üha rohkem riigi moodi ning seepärast on vajalik ka suurem sisemiste ressursside ümberjaotamine.

„Euroopa Liidu abirahad ei peaks olema mitte ainult a la kiviaedade ja Mäo ristmike rajamiseks, vaid sealt tuleb osaliselt katta ka sotsiaalkulutused. Arvestades tööjõu vaba liikumist tuleks lisaks sisse viia ka nn. Euroopa pension," kirjutab Neivelt. „Kõigil peaks näiteks olema nn. Euroopa pension ja kohalik pension jne. See oleks ühest küljest õiglasem, aga teisest küljest ka ratsionaalsem, sest praegu läheb rahade ümberjaotamisel väga palju ressurssi projektide kirjutamisele."

 Neivelt arvab, et Kreeka kirumise ja enda eelarve tasakaalu kiitmise asemel tuleks meil koos teiste ääremaadega seljad kokku panna ning selgitada, et tänane olukord ei ole jätkusuutlik ja ääremaade tühjakstõmbamine ei saa kaua kesta.

Samal teemal

 18.05.2012Neivelt: Eestist voolab raha välja (11)

 13.12.2011Indrek Neivelt: pensioniraha kogumine on mõttetus! (57)