Mitte vananev, vaid noortevaene ühiskond!
Kui piinlik kuulata, kui kurdetakse, et ühiskond vananeb.
See on vale seisukoht. Mitte vanu pole palju, vaid noori on vähe!
Praegune põlvkond ehk need, kes me elus
oleme, peaksime rõõmust hõiskama. Mitte keegi mõtlevaist surelikest pole elanud
kauem, kui antud päevi meile tänastele. Tuhandeid aastaid inimkonda saatnud
unistus elada saja aastaseks, on täitunud. Loodus on need aastad meile
annetanud ja meie asi oleks kingitusega hästi ringi käia. Kuid mida teeb inimene,
see ülimalt tänamatu olevus?
Selle asemel, et
rõõmust hõisata, tõstab ta käed taeva poole ja halab, et inimkond vananeb. Ta
ei tea, et vanadus võib olla palju nauditavam, kui seda eeldab. Euroopa on
vananev ühiskond, oigavad noored riigijuhid, kes suures raha põletamise tuhinas
on tuulde lasknud ka vahendid pensionäride ülal pidamiseks. Ja veel nooremad
nutavad ajalehes, kuidas vanad nende töökohti kinni hoiavad. Unustades, et need
samad vanad ohverdasid oma paremad aastad praeguste noorte mähkmete vahetamisele.
Unustades, et nüüd oleks uue põlvkonna asi töökohti juurde luua, mitte eakate
käest neid ära tirida. Tahan öelda, et pikem eluiga tabas Euroopa pealinnu
ootamatusena ja ettevalmistused helgemaks eluks jäid tegemata. Kõrvad jäid
lukku teadlaste hinnangule, et tihtipeale on inimesed on seda õnnelikumad, mida
vanemaks nad saavad ning head aastad saabuvad paljudele sageli alles 70-ndates
eluaastates.
Kaasaegne lääne ühiskond on võttis pikemalt
järele mõtlemiseta omaks nooruse ülistamise hulluse. Ka meie tundsime uhkust
Euroopa noorima peaministri üle. Tänutäheks saime eestlaste jaoks Euroopa ühed
väiksemad pensionid. Hiinlased andsid noorusele piiramatu vabaduse ja oleks
kultuurirevolutsiooni käigus viie tuhande aasta vanuse kultuuri peaaegu, et hävitanud.
Siim Kallas oleks olnud parem peaminister kui Taavi Rõivas. Sellepärast, et
pikast elust on tal rikkalikum kogemus käepärast. Eesti rahva kaua kestmisest
pole ma praeguse presidendi suust suurt midagi kuulnud. Kuid eluküpse Arnold
Rüütli jaoks oli see kõikidest kõige tähtsam teema.
Eestlaste ja nende riigi jätkumise
põhiküsimusteks on saamas kaks: eestlaste ja venelaste ning noorte ja vanemate
vahelised head suhted. Vaid ühiskond, mis loodud kõigile, on suuteline kaua
jätkuma. Töövõime seaduse eelnõu on küll vilets, kuid soov kõrvale jäänuid ellu
tagasi kutsuda, annab lootust. Sama kehtib pensionäride hõivamise kohta.
Kuuekümnesed sobivad hiilgavalt nõuandjaks kohaliku omavalitsuse juures,
tööstusettevõtte vahetusvanema asetäitjaks või pangatelleriks. Mina näiteks
kuulaks hallipäise teenindaja nõuandeid erilise tähelepanuga. Vanemad töötaksid
sõbralikult koos noortega, kuid poole lühema tööajaga. Nende palganõuded
oleksid mõõdukad ja tööandjale vastuvõetavamad. Seoses lastele valimisõiguse
andmise poleemikaga soovitatakse kohalikele volikogudele noorte oma kõrvale
teha. Kuid miks mitte vanade nõukoda? Elukogenud inimesed oskaksid
vallavolikogule hiilgavalt head nõu anda. Kuidas see vanade eestlaste juures
oligi? Ikka hallipäine valiti külavanemaks!
Pensioniea jäik tõstmine tuleks asendada
nn. libiseva graafikuga. Igaüks läheks
pensionile siis, kui ta seda vajalikuks peab ja tervis nõuab. Riigile
oleks see kasulik, sest enamik tahab ju edasi töötada ja lisaraha teenida. Jutt
sellest, et eakad on ühiskonnale koormaks, tuleb lõpetada. Ei ole veel ükski
noor pidanud pensionäri üleval. Kõik see
raha, mis pensionideks makstakse on vanainimestel nooruses iseenda poolt välja
töötatud ja maksude näol ette ära makstud. Kõrgesse ikka jõudnuna küsib ta
riigilt lihtsalt võla tagasi.
Toompeal lugematuid turismigruppe vaadates
imestan, kui head välismaa eakad välja näevad. Puha valgetes ülikondades ja
kirevates kostüümides. Eluterved ning iseteadlike nägudega. Riigikogu maja
vaatavad suure austusega. Oma kogemustest teavad, et parlamendist oleneb
seenioride hea käekäik. Seepärast suhtuvad pika demokraatiaga maade pensionärid
valimistesse äärmise tõsidusega. Hääle saab vaid see poliitik, kes vanade eest
seista oskab.
Tasapidi hakkab see teadlikkus ka meie
eakaile kohale jõudma. 400 000 pensionäri on jõud, mis suudab igale
võimule pürgijale selgeks teha, et vanadus on väärtus, mida peab austama. See
on varandus, mille üle riik peaks uhkust tundma. Teada on ju iidne tõde, et
mida kauem elavad tema inimesed, seda küpsem on ühiskond!
...konstruktiivne & tuumakas mõtisklus...
VastaKustuta