Eestlaste ostujõud on häbematult madal!

Toon oma mõttekaaslaste tarvis ära väljavõtte möödunud esmaspäevasest Riigikogu istungist, kus arupärimistele vastas peaminister Andrus Ansip. Esitasin talle küsimuse, miks eesti elanike ostujõud nii madal on? Mike me Euroopa Liidu vaesemate hulka kuulume, kuigi meie majanduspoliitika on ju valitsuse sõnul Euroopa parim. Kui on aega, süvenegem küsimustesse ja peaministri vastusesse ja minu vastulausesse.

Riigikogu istung 28. mai 2012:

Esimees Ene Ergma

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 16. aprillil sel aastal esitatud arupärimine Eesti elanike madala ostujõu kohta. Kõnepuldis on juba kolleeg Heimar Lenk. Palun!
 

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! See arupärimine, mis on küll nüüd hästi vana juba, ta tuli nii hilja saali, on tehtud juba aprilli alguses ja puudutab üht uurimust, mis oli veebruarikuus. See puudutab Eesti elanike madalat ostujõudu, ühesõnaga, vaesust Eestimaal. Ma loen ainult algusest mõne lause ette. Isamaa ja Res Publica Liidu ja Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmi esimeses lauses väidetakse, et valitsusliidu eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Samas näeme, et viimased uuringud ja konkreetselt 30. veebruaril 2012 avaldatud BBC koostatud ILO andmetele tuginev tabel näitavad Eesti elanike ostujõudu pidevalt langemas, see on jäänud maha paljudest teistest riikidest. Samal ajal rahandusminister Jürgen Ligi andis viimase aja uuringutele väga hävitava ja kriitilise hinnangu. Paraku annavad sarnase tulemuse nagu välismaised uurimused, härra peaminister, Eesti Statistikaameti andmed. Reaalpalk on viimastel aastatel 11 kvartalit järjest meil langenud ja midagi pole teha. Samal ajal sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelmisel aastal Eesti leibkonna eelarvest 45%, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa arenenud riikides. Siin on terve rida küsimusi, millest viimane kõlab niimoodi: härra peaminister, kuidas edeneb Eesti viimine Euroopa viie kõige rikkama riigi hulka? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Heimar Lenk! Härra peaminister, palun kõnepulti!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus: "Miks valitsusliidu programmi juba esimeses lauses toodud eesmärk pole Teie juhitavale valitsusele jõukohane ehk Eesti elanike elatustase ei ole tõusnud?" Vastus. Eesti 2011. aasta majanduskasv oli Euroopa Liidu kiireim ning koos sellega kasvas töötajate keskmine palk 5,4%. Veelgi rohkem kasvas elanike palgatulu, sest ka tööhõive suurenes 6,7%. Nii keskmise palga kui palgatulu kasvu prognoosib Rahandusministeerium ka selleks aastaks ning järgnevatel aastatel peaks kasvutempo kiirenema. Nii näiteks jõudis keskmine brutopalk käesoleva aasta esimeses kvartalis 847 euroni, mis on 6,9% kõrgem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. See loob võimaluse pensionitõusuks ning üldise elatustaseme parenemiseks. Tänu tulevikuväljavaadete paranemisele ja kindlustunde tõusule on juba kaks aastat kasvanud elanike tarbimisjulgus. Eratarbimine kasvas eelmisel aastal Eestis 4,4%, nii et võib öelda küll, et vähemalt keskmiselt mullu Eesti elanike elatustase tõusis ja teeb seda prognooside järgi ka sellel ja järgnevatel aastatel. Sama ei saa sugugi öelda kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohta, sest Euroopa Komisjoni viimase prognoosi kohaselt nii eurotsoonis kui Euroopa Liidus tervikuna eratarbimine sellel aastal langeb.

Teine küsimus: "Millised on ILO andmete puudused, et need meie rahandusministrile ei sobi, ning kuidas Teie antud uuringut kommenteeriksite?" Vastus. Statistilistel andmetel on väärtust vaid siis, kui on tagatud nende võrreldavus ajas ja ruumis. Palgastatistika rahvusvaheliselt võrreldavaks tegemine nõuab mahukat analüütilist tööd ning seetõttu on võrreldavate palgaandmete kättesaadavus piiratud. Keeruliseks teevad olukorra maksusüsteemide, tööseadusandluse ja töö tasustamise meetodite erinevused. Näiteks Eurostat, mis on Euroopa Liidu riikide osas kindlasti kõige kompetentsem statistika allikas, ei avalda palgastatistikat põhjusel, et need arvud ei oleks omavahel võrreldavad ning nende vastutustundetu avaldamine põhjustaks ülemäärast segadust. Lisaks tuleb võrdlemisel arvestada hinnatasemete erinevust, mis lisab keerukust veelgi. Antud juhul pärinevad palgaandmed küll ILO-st, kes on need saanud liikmesriikide statistikaametitelt, kuid hinnataseme erinevustega korrigeeris neid andmeid BBC. ILO enda seisukoht sellise teisenduse usaldusväärsuse osas on samuti skeptiline. ILO vanemanalüütik Patrick Besler on Eesti Rahvusringhäälingule otsesõnu öelnud, ma tsiteerin: "ILO ei ole seisukohal, et riikide andmed on otseselt võrreldavad, kuna palkade arvestamine riikides võib olla erinev."

Kindlam viis riikide jõukust võrrelda on kasutada ostujõuga korrigeeritud sisemajanduse kogutoodangut ühe elaniku kohta. Viimased ametlikud andmed jõukuse kohta Eurostati infosüsteemis on 2010. aasta kohta ning nende järgi moodustas Eesti SKT elaniku kohta 64% Euroopa Liidu keskmisest. Samast tabelist on näha, et Bosnia tase on 31%, Makedoonia 36%, Türgi 49%, Horvaatia 61% Euroopa Liidu keskmisest. Nii Ungari 65% kui Poola 63% on Eestiga umbes samal tasemel, kuid Ungarile ennustatakse selleks aastaks uut majanduslangust. Kuna Eesti majanduskasv oli 2011. aastal konkurentsitult Euroopa Liidu kiireim, siis on meie suhteline positsioon ülejäänud Euroopa Liidu riikidega võrreldes tänaseks veelgi paranenud.

Oluline on ka vaadata, kui suur osa inimesi saab osa ühiskonnas loodud hüvedest. Kui Horvaatia tööpuudus 2011. aastal oli kõrgem, 13,5%, Eesti oma oli 12,5%,  ning Türgi, Poola ja Ungari natuke madalamad, olid need siiski üsna võrreldaval tasemel. Bosnia ja Makedoonia tööpuudus - 2010. aastal Eurostati andmetel vastavalt 27,2% ja 32% - on aga väga kaugel tasemest, mille üle võiks rahulolu väljendada.

Kolmas küsimus: "Milliste praktiliste meetmetega on valitsus suutnud tõsta viimase kolme aasta jooksul Eesti inimeste elatustaset? Millistel ühiskonnagruppidel on see tõusnud?"  Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks, mis toob kaasa heaolu suurenemise ja reaalse konvergentsi arenenud riikidega. Stabiilse majandusarengu eeltingimuseks on makromajandusliku stabiisluse ja paindlikkuse tagamine, mis toetab sise- ja välistasakaalu. Eesti reaalse konvergentsi tempo on olnud kiire ja oleme jõudsalt lähenenud Euroopa Liidu keskmisele. Uued töökohad ja kõrgemad palgad peavad eelkõige tulema ikka arengust erasektoris. Valitsuse ülesanne on luua soodne keskkond majandusarenguks, tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikkus.

Praktilistest meetmetest majandusarengu teostamisel ja inimeste heaolu tõstmisel tuleb esile tõsta järgmist. Riigieelarve on koostatud vastutustundlikult, eelarved ei ole kajastanud soove, mille koormat meie riigi rahandus välja ei kannataks. Riik jätkab majanduskasvu potentsiaali tõstmiseks investeeringute mahu suurendamist, mis toob kaasa ka tööhõive kasvu. Riik panustab teadus- ja arendustegevusse, 2012. aastal on riigi panus sellesse sektorisse ligikaudu 1% sisemajanduse kogutoodangust. Riik panustab töötute tööleaitamisse, eesmärgiks on seatud eelkõige pikaajalise tööpuuduse vähendamine ja suurem osalemine elukestvas õppes. Keskkonna paremaks hoidmiseks ja säästmiseks suunatud raha tähendab panust rohelisse majandusse, mis omakorda tähendab töökohti, mille tulemusel väheneb saastamine, suureneb energia ja ressursside säästlikum kasutamine. Riik aitab parandada paljulapseliste perede elutingimusi. Valitsuse oluline inimeste elatustaset toetav samm oli pensionitõus 2009. aasta sügava majanduslanguse ja riigi maksutulude vähenemise kontekstis. Unarusse pole jäetud ka pensione. Hoolimata raskest eelarveseisust leiti kriisi haripunktis, 2009. aastal, mäletate, võimalus pensionitõusuks. Käesoleva aasta aprillis oli keskmine vanaduspension ligi 14,5% suurem 2008. aastaga võrreldes. Tarbijahinnaindeks on samal perioodil kasvanud 12%. Juba rakendatud tööhõivele suunatud abinõudest tahan esile tõsta näiteks aktiivsete tööturumeetmete rahastamise suurenemise 2009. aasta 0,21%-lt 2011. aasta 0,34%-ni SKT-st. Tööturukoolituse eelarve kasvas 2011. aastal võrreldes eelmise aastaga veidi üle kolme korra ja tööpraktika rahastamine üle 50%. Pikaajaliste töötute töölerakendamise eesmärgil suurendati tööharituse eelarvet 2011. aastal 2,5 korda. Tulumaksuseaduse muutmisega välistati alates 1. jaanuarist 2012. tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena.

Neljas küsimus: "Millal jõuab Eesti inimeste ostujõud 2008. aasta IV kvartali tasemele?" Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ületab Eesti keskmine reaalpalk 2008. aasta taset 2015. aastal. Lisaks tuleks arvestada, et 2008. aasta IV kvartali palgad olid tänu eelnenud buumile veel tasemel, mis osutus meie majandusele selgelt üle jõu käivaks nii sisemiste kui välimiste tegurite tõttu, ehk nagu me teame, eraisikud elasid suuresti üle jõu.

Viies küsimus: "Kuidas edeneb Eesti viimine Euroopa viie rikkaima riigi hulka?" Vastus. Eesti suhteline elatustase on järjekindlalt paranemas. Kui aastal 2000 oli Eesti ostujõudu arvestav SKT elaniku kohta vaid 45% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2010. aastal 65%. Olen kindel, et Eesti elatustase kasvab ka edaspidi Euroopa keskmisest kiiremini. Näiteks Euroopa Komisjoni viimane kevadprognoos peab Eestit järgmisel aastal kõige kiiremini kasvavaks Euroopa Liidu liikmesriigiks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Heimar Lengi.

Heimar Lenk

Aitäh! Ma paluksin kaheksa minutit.

Esimees Ene Ergma
Kaheksa minutit.

Heimar Lenk

Aitäh, härra peaminister, ilusa pildi eest, mille te maalisite Eestist! Mul ei ole mingit põhjust vastu vaielda, et need numbrid, mida te nimetasite, on ka tõepärased. Kuid ma lihtsalt natukese parandaksin või lisaksin siia infot.

Eesti keskmine palk tõusis küll 849 euro peale, kuid ärgem unustagem seda, mis avaldati ka meie Statistikaameti poolt, et meie mediaanpalk on praegu vaid 600 eurot, mis on Euroopa üks viletsamaid. Eesti ja näiteks Luksemburgi pensionide vahe – te rääkisite, et nüüd on pension suuremaks läinud, pärast seda, kui seda tõsteti minimaalselt 4,4% – on praegu kuuekordne. Terve rea Euroopa riikidega on Eesti pensioni ja nende riikide pensioni vahe viis, neli ja nii edasi kordi suurem seal. Ei maksaks rääkida, kui palju on elu inimestel paremaks läinud. Kui te ütlesite, et me oleme kiiremini arenev riik, siis ärgem unustagem, ka täna tuli uudis, et Eesti hinnatõus on Euroopa Liidu ja euroala maade kõige kiirem, kvartal kvartali järel.

Aga meie võime siin puldis vaielda ja nähtavasti jäämegi vaidlema. Et mitte olla isikukeskne ja pressida peale iseenda või oma erakonna mõtteid, siis ma võtsin, härra peaminister, välja täna ühest meie meediaväljaandest lugejakirja ja ma loen selle teile ette, et te saaksite teada, kuidas Eesti elab ja mida Eesti inimesed mõtlevad. See on täna, 28. mail avaldatud kiri. Selle kirja autor kirjutab niimoodi:

"Eestil läheb hästi. Seda on meeldiv lugeda ja veelgi parem teiste suust kuulda. Kui läheb hästi, siis ei olegi vaja pingutada, tuleb ainult taset hoida ja nendele, kes nii ei arva, tuleb leida koht kapo aastaraamatus.

Pöördusime 14. märtsil sel aastal miitingul Toompeal, millest võttis osa üle poole tuhande korteriomaniku, Riigikogu poole kirjaga, kus palusime töötada välja programm [võitlemiseks] üha kasvava vaesusega. Riigikogu vastusest võib mõista, et kuna Eestil läheb hästi, ei ole selleks vajadust." Nii siis vastati rahvale. "On üldiselt teada, et kui inimene on joodik," nii kirjutab selle kirja autor, "siis saab teda ravile allutada üksnes siis, kui ta mõistab, et on joodik. Sama on ka Eesti riigiga, ei ole võimalik planeerida abinõusid võitluseks vaesusega, kui me kuulutame maailmale, kui hästi meil läheb. Täiesti loomulik, et Euroopa Liit hakkab vähendama meile antavaid toetusi ja nõuab, et meie osaleksime nende riikide toetamisel, kellel nii "hästi" ei lähe. Kahjuks on aga nii, et nendes riikides, kus valitsustel on julgust hinnata objektiivselt tegelikku olukorda (Mitte aga nii, nagu Eestis. – H. L.), on rakendatud abinõud, mis aitavad elanikkonnal vaesumist ohjata ja tagada normaalse elu riigi kodanike enamusele.

Õõvastav on kuulata meie rahandusminister Ligi jutte sellest, kui hästi meil läheb ja samal ajal väidet, et palgatõusust ei maksa isegi unistada. Härra peaminister kordab nagu kellakägu (See ei ole minu väljend, see on kirja autori poolt kirjutatud. – H. L.), et meie rahandus on tasakaalus ja meil ei ole võlgu. See on tõsi, aga tulemuseks on see, et riik on jäänud nii õhukeseks, et sulgeme koole, haiglaid, päästeameti depoosid, politseijaoskondi jne. Hr Parts veeretab kodukulude kasvu oskuslikult korteriomanike kaela, kes ei viitsivat maju soojustada, soojustamine pidi küttearveid oluliselt vähendama.

Toasooja saab kahjuks säästa aga siiski ainult talvekuudel, pangalaenu tuleb maksta aga 12 kuud aastas, millega seoses aastaringselt kulutused eluasemele kasvavad ka renoveeritud majades. Kordan jätkuvalt," ütleb kirja autor, "14. märtsi pöördumises öeldut. Vajame laiaulatuslikku programmi võitluseks kasvava vaesusega Eesti Vabariigis. Kindlasti tuleks kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist, maksustada tuleks ka ettevõtete tulu. Saadud riigieelarve kasv võimaldaks toetada korteriomanikke vähendades käibemaksu toasoojalt.

Maksude tõstmisega saaks kosutada riigieelarvet, mis võimaldaks tõsta ka alamastme ametnike palka, kellel tekiks ka põhjus poodi minna, kui on oma eluasemekulud ja pangalaenud ära tasunud. Kui rahval oleks rohkem raha, elavdaks see kaupade ja teenuste tarbimist, mis ergutaks siseturgu ja viiks majanduse tõusule, milles Euroopa Liit näeb täna üht olulisemat majandustõusu võimalust." Ja lõpetuseks. "Seega oleks vastus artikli pealkirjas olevale küsimusele mida teha vaesusega – tuleb kord maha istuda, selgitada välja tegelik olukord ja hakata otsima lahendusi vaesuse põhjuste kõrvaldamiseks. Täna oleme kulude piiramisega jõudnud kriitilise piirini, lahendus peab tulema tulude suurendamisest, aga seda meie riigijuhid ei mõista.

Vaeselt elamine ei ole kunst," ütleb selle kirja autor. "Püüame nüüd ka normaalselt elada, nagu elatakse Euroopa viie rikkama riigi hulgas." Aga härra Ansip – ei tule välja! "Härra Ansip, kunagi kuulutasid kommunistid, et meie lastele saab osaks õnn elada kommunismis. Kas teie kuulutate nüüd, et meie lastele ja lastelastele saab osaks õnn elada Euroopa rikaste hulgas?" Aga meie, härra peaminister, meie lapsed elavad juba täna ja homme tahaksid nad elada palju-palju paremini kui praegu, aga arvatavasti elavad nad ka homme sama halvasti kui täna. Aitäh!