Kas uus tase Eesti poliitikas?

Indrek Raudse kiire lahkumine Riigikogust ja Nikolai Stelmachi välja astumine Tallinna Linnavolikogust annavad märku poliitilise kultuuri muutusest meie poliitikas. On see areng? Ehk veel vara öelda. Igal juhul varem ma taolist ei mäleta. Mulle ei meenu, et keegi meie parlamendi saadikuist oleks suurema skandaali puhul Toompealt nö. Isenda pahanduse pärast ja omal soovil ära läinud. Signe Kivi lahkus Viioli rahaskandaali pärast ja Jürgen Ligi perekondlikel põhjustel. Ka Tallinna Linnavolikogu puhul pretsedente väga ei meenu. Kuigi Raudse ja Stelmachi patukahetsuse sammud järgnesid IRLi esimehe Mart Laari käredale korraladusele poistel päevapoliitiikast kiirelt jalga lasta, annavad nad siiski mõtlemisainet.
Jääb kaks võimalust:

a)  Kas meie poliitilise ladviku käitumise moraal on tõusnud? Selles ma veel pisut kahtlen.

b)  Või on juhtunu, mille tegelikku ulatust vaid IRLi juhtpoliitikud ise teada võivad, sedavõrd      
      tõsine, et Raudset ja Stelmachi lihtsalt ei saa enam suure poliitika lähedal hoida. Niivõrd
      kahjulikku mõju avaldaksid nad IRLi mainele. See on vist tõenäolisem variant. 
 

On kuidas on, aga pretsedent on loodud. Kuigi alles eile kahtles selle võimalikkuses isegi nii kogenud politoloog, kui Anu Toots, kes Delfi portaalis esinedes ei pidanud tõenäoliseks, et keegi skandaali pärast hetkel ametist tagasi astuks. „Kui vaadata Eesti poliitilist kultuuri, siis meil ei astuta tagasi ka siis, kui süü on tõestatud,“ rääkis ta.

Vana armas kaitsekilp, et enne kohtuotsust on kõik süütud ja nende tagasi astumist ei nõuta, on nüüdsest vist poliitilise atribuutika kolikambrisse visatud. Järgmise sissekukkujat nüüd lihtne hurjutada, et mis sina veel venitad ja minema ei lähe! Edaspidi hakkabki vist käima nii, et kõigepealt astutakse kõrgelt juhtivalt positsioonilt tagasi ja siis alles hakatakse enda õigustamisega ning välja keerutamisega tegelema. Raudne ja Stelmach püüdsid ka seekord veel vanaviisi kõigile näkku valetamisega asjast puhtalt välja tulla, kuid tüli kiskus IRLi enda sees nii suureks, et korduvalt järeleproovitud meetod enam ei töötanud. Paanika, mis kõige isamaalisemas parteis lahvatas, paistab lausa grandioosne olevat. Ja peabki olema, sest sillad vana villase rahvuslaste poliitika juurde naasmiseks on põletatud. Kes usub enam laarlaste  püha juttu eestluse säilitamisest ja rangest kodakondsuse poliitikast kui rääkijad ise venelastele elamislubade heldemaiks jagajaiks osutunud. Ja veel kellele? Venemaa tippsulidele ja nende ämmadele!

Kadriorg, nagu praeguse presidendi puhul ikka juhtub, ei saanud jälle algul vedama. Tema kaaskond Kärmase telelugu vist tähelepanelikul ei vaadanud või ei osanud selle kaalu hinnata. Kui aga asi välissaatkondes hulga küsimärke tekitas ja Brüsselis tajuti, et eestlastest äraostmatud Shengeni viisaruumi pühaduse vastu patustavad, läks jutt tõsisemaks. Küsivaid pilke tuli Toomas-Henrik Ilvesel tajuda juba Balti ja Poola riigipeade kohtumise laua taga. Skandaali kolmanda päeva õhtuks jõudiski president nii kaugle, et avaldas riigitelevisioonis oma nördimust juhtunu kohta. Ja sedagi vaid paari lausega, mis ühest teisest intervjuust välja lõigatud. Riigipea ja tema kontor olid ilmselgelt hiljaks jäänud. Punktivõit libises seekord mulgimehe mantli kandja käest kampsunitele.

Ja veel üks asi sai selgeks. Laari poolt algatatud ja taevani kiidetud samm Isamaaliidu ning Res Publica ühinemiseks on valeks osutunud. Ei suudetud suurt, ühtset ja mõjuvõimsat erakonda luua. Otse vastpidi. Venelaste poolt ära ostetud Äraostmatud ripuvad aateliste kampsunite kaelas nagu Tõnissoni rasked veskikivid, millega ta saksapoiste parve põhja laskis.

 

Lisan Anu Tootsi Delfi portaalis avaldatud arvamuse

Anu Toots: IRLi hävitab nende endi sisemine majapidamine

 02. detsember 2011 15:07

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi politoloog Anu Tootsi hinnangul on IRLi tabanud elamislubade skandaal tõsine probleem, mille lahendamisel tuleb kasuks ainult ausus.

„Probleem on minu hinnangul tõsine ja vajab põhjalikku ja erapooletut uurimist,“ ütles Toots Delfile.

„Kindlasti peab IRL ise tegema oma siseparteilise juurdluse, sest ka siin on näha, et partei sees on erimeelsused,“ kõneles Toots. Tema sõnul näeme me praegu, et parteis on ühel pool endised isamaaliitlased ja teisel pool respublikaanid. „See on see, mis IRLi toetust alla kisub,“ sõnas Toots.

„Ausus on ainuke asi, mida IRLile soovitada saab,“ kõneles Toots. „Meil on suusaliidu juhtum liiga värskelt meeles, kus lihtsalt ei jätkunud ausust öelda, kuidas asjad on tegelikult.“ Toots usub enda sõnul, et tõde tuleb varem või hiljem päevavalgele, sest valel olevat lühikesed jalad.

Toots pidas võimalikuks, et uurimise võiks läbi viia ka riigikogu vastav komisjon või korruptsioonivastased ühendused. Lisaks oleks vaja ka ametkondlikku juurdlust, mis selgitaks, kas ametnikud tegid kõik korra kohaselt, sest riigikogu liige ise ei saa ju elamislube väljastada.

Juhul, kui asja hakkab uurima riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, siis peaks skandaaliga seotud Indrek Raudne, kes on selle komisjoni liige, ennast kaasuse menetlemise ajaks taandama.

Toots ei pea tõenäoliseks, et keegi skandaali pärast hetkel ametist tagasi astuks. „Kui vaadata Eesti poliitilist kultuuri, siis meil ei astuta tagasi ka siis, kui süü on tõestatud,“ rääkis ta ja lisas kui uurimine tuvastab, et poliitikud patustasid, siis peaksid nad küll tagasi astuma. „Praegu me seda ei tea. Meil on lihtsalt juhtum, mida peab veel uurima,“ rääkis Toots.

Ka ei jaga Toots seisukohta, et skandaali tekitamine oli Reformierakonna huvides, kes tahaks koalitsioonis vahetada IRLi rahva seas populaarsemate sotside vastu. „See ei ole tõsiseltvõetav,“ lausus Toots. „Kui miski IRLi hävitab, siis nende enda sisemine majapidamine.“