Ansip valetas jälle!

Alles mõned nädalad tagasi esitasin Riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipile

küsimuse vaesuse suurenemise kohta Eestis. Ta noomis mind, nagu tavaliselt selle eest, nagu esitaksin ma valeandmeid. Ansip selgitas, et tegelikult vaesus kahaneb ja materjaalne kihistumine on Eestis üks väiksemaid Euroopas.

Nüüd loeme värsket statistikat, milles öeldakse selge sõnaga, et vaesus muudkui kasvab. „Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,7 protsendipunkti,“ öeldakse teadaandes.

Tegelikult võib pilt olla hoopis hullem, sest  eluheidikud, keda registritest ei leia ja keda ka abirahad ei puuduta, uurimuses arvesse ju ei lähe. Neid inimesi keegi ei leiagi. Seega on Ansipi vale veelgi suurem. Oma väite kinnitamiseks esitan ühe interneti külastaja kommentaari, milles autor tegi ära tänuväärse töö ja otsis Ansipi väited Riigikogu stenogrammist välja:

„Siinkohal on kohane nentida, et Ansip on üdini ebakompetentne ja valelik inimene, kes ei sobi Eesti peaministriks!

Väljavõte stenogrammist , 16.november 2011, Ansip: "Eestis on suhteline vaesus vähenenud ka kriisiajal. Mille arvel ta on vähenenud? Sellele on ka võimalik väga lihtsalt vastata: ta on vähenenud selle arvel, et Eestis on kriisiajal suurendatud pensione ja pensionide suurendamine on võtnud vaesusriskist välja kõige haavatavama sihtrühma". Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=...
Lisaks on sellel teemal varasemalt, septembris, Ansip ütelnud: „Ma julgen veel kord kinnitada, et suhteline vaesus Eestis viimase 10 aasta jooksul on märgatavalt vähenenud,“ rõhutas peaminister. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti...
Tegelikkus on vastupidine nagu käesolevast artiklist ja statistikast selgub: "Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,7 protsendipunkti. 2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr 15,8 protsenti".“
 

Toon siia juurde ka statistikavalitsuse ametliku teadaande.

Suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes

 www.DELFI.ee

16. detsember 2011 08:53

Suhtelises vaesuses elas 2010. aastal 17,5 protsenti Eesti elanikkonnast, kõige enam oli vaeseid Kirde-Eestis, teatab Statistikaamet.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,7 protsendipunkti. 2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr 15,8 protsenti.

2010. aastal elanikkonna sissetulek vähenes ja aasta keskmine tööpuudus kasvas. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2010. aasta suhtelise vaesuse määr koguni 41,1 protsenti (2009. aastal 40,8%).

2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid, see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise kuue euro võrra. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda.

Sarnaselt varasemate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus kasvab ning 65-aastaste ja vanemate osatähtsus väheneb. 2010. aastal elas 22 protsenti 18–24-aastastest ning 13 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Oluliseks põhjuseks on noorema vanuserühma kõrge töötus ning pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.

Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr aasta jooksul tõusnud kõige rohkem vähemalt kolme lapsega paari leibkonnas (7,2 protsendipunkti võrra) ning vähenenud üksiku üle 65-aastase leibkonnas (6,9 protsendipunkti võrra).

Piirkondlikus võrdluses on Kirde-Eesti elanikel suhtelise vaesuse määr ligi kolm korda kõrgem kui Põhja-Eesti elanikel. Samuti on maaelanikel vaesuses elamise risk oluliselt suurem kui linnaelanikel.

Haridustase mõjutab suhtelisse vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kuueteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste vaesuse määr (7,5%) üle kolme korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (25,7%). Hea haridus on oluline vaesuse vältimise eeldus.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2011. aastal 2010. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Mõned kommentaarid:

Aga Reformierakonnale see sobib!!!

 Valitsus kes ei saa hakkama nii väikese rahvaarvuga riigi juhtimisega ja normaalse riigi loomisega, peaks tagasi astuma!!! Kas on raske nii väikest riiki elamisväärseks muuta?

Aasta tagasi inimesed kiitsid Ansipit, et nii hea, et meil on selline valitsus ja et ei läinud nii nagu Lätis, nüüd aga samad suud on kõik selle unustanud ja kiruvad teda. IRL mängib oma skandaalis tõesti õigele asjale - rahva lühikesele mälule

need andmed pole tõesed sest :

 a)riik ei tea hetkel isegi oma elanike arvu
 b)need kõige vaesemad(kodutud,heitunud töötud jne)on üldse igasugusest statistikast välja kukkunud.kui nad mingit abiraha ei saa,siis riigi jaoks pole neid üldse olemas
 kuidas siis sel juhul toimub protsendi arvutus?