Bilderbergi Grupp: Euroopa Ühendriigid? Elagu!

Bilderbergi grupp kogunes taas. Seekord siis Taanis, Kopenhaageni Mariotti hotellis. Ikka peetakse nõu salaja ja kõnesid osavõtjate tarvis ei salvestata. Üks päevakorra punkt ongi Euroliidu tulevik. Nüüd pärast eurovalimisi on kõikjalt Euroopas kuulda, et liikuda tuleks ühisriigi suunas. Kuigi eestlased astusid Euroopa Liitu kindla veendumusega ja nõudega, et ELiit jääb riikide liiduks, paistab reaalsus teiseks kippuma ja eestlastel tuleb sellega leppida.

Hiljaaegu küsis ajakirjanik minult, et kas Eesti liitumine on meile ikka kasulik. Vastasin:  

Pea võimatu on hetkel hinnata Euroopa Liiduga ühinemise plusse ja miinuseid. Põhjusel, et me ei tea, milline oleks olnud Eesti majanduslik areng väljaspool liitu. Meie ajud on peavoolumeedia poolt nõnda tugevasti pestud, et alternatiivseid variante liitumisele keegi enam isegi tagantjärele ei aruta. Ma olen nõus, et oleme 10 aastaga saanud märkimisväärset rahalist toetust ja need on aidanud maapiirkondaes elu sisse puhuda suurtel talumajanditel.

Aga samal ajal olen mures, et meie suurtööstus on välja suretatud. Kus on Volta, RET, Klementi, Marat, Kreenholm, Tallinna ekskavaatorite Võru gaasianalüsaatorite tehas, mis andsid tööd sadadele tuhandetele. Eesti ekskavaatoreid eksporditi 32 maailma riiki. Milline on Eesti firmatoode täna? Meil on alles jäänud vaid väike ja mikroettevõtted. Väikeriikide iseseisva tööstuse arengust pole Brüssel kunagi huvitatud olnud. Suurriike huvitab vaid turg, sest tootmine on neil endal. Pole ju tänapäeval kunst toota, kunst on toodang maha müüa, seda teab iga eesti ettevõtja ise.

Ma ei pea ennast liidu vastaseks, sest muud variandid oleksid vist veel hullemad. Kuid ma kardan, et selle liidu ohuks saab liigne priiskamine. Milleks eurosaadikule kuupalk 17 000 eurot pluss 18 000 abipersonali palkamiseks ja 0,5 eurot isikliku sõiduauto kilomeetri kohta? 

Järgmise kümne aastaga saame suure liitriigi osariigiks. Me peame liikuma föderatsiooni suunas, kinnitas juba 2012. aasta septembris Postimehes Euroopa Komisjoni president Barroso. Sama aasta 28. juunil kirjutati alla Spinelli grupi (www.spinelligoup.ee) memorandum, kus lausa hüsteeriliselt hüüti, et enam ei sa oodata ja vajatakse kohe föderaalset lepingut (Federal Acti).

Föderaalriigi loomine pidi teoks saama juba Maastrichti lepinguga, kuid Suurbritaania vastuseisule jäi see ära. Tegelikult oligi Euroopa Liit oma loomisel mõeldud ühtse föderaalriigina. Eestlastele on siiani aetud prügi silma, sest liitumisel me ju kinnitasime, et ühineme vaid riikide liidu, mitte liitriigina. Rahvale tõde ei räägitud, sest siis poleks liitumishääli kokku saadud.

Nii, et väljend ühest liidust teise polegi nii väga vale. Kui palju meie suveräänsusest alles jääb on küsimus omaette. Laulupeod tulevad ikka, aga mis keeltes seal lauldakse, ei praegu oska öelda. Tegelikult on föderatsiooni loomisega hiljaks jäädud. Juba Winston Churchill ütles, et kui tahetakse Euroopa Ühendriike, tuleks nende loomisega alata täna. Oli aasta 1947.