Kas 1991. aastal oli parem?

Pole mõtet rünnata neid, kes nii arvavad. Neid on ju 41% pluss veel need 16%, kes suurt vahet ei näe. Kokku 56% ja ainult 30% neid, kes praegust aega paremaks peavad.

Arvan, et nad kõik vastavad ausalt. Need 30% peaks olema nooremad, kes vana elu oma silmaga pole näinud ja nad võrdlevad kahte aega vaid meedias ilmunud nõuka elu kirjeldavate õuduslugude järgi.

Vanemad, kel võrdlemiseks elukogemust jätkub, vaatavad asjale kainema pilguga ja kuuluvad kindlasti 56% hulka. Toon välja selle põlvkonna trumbid, mida viimastel aastel eriti Lõuna-Eesti rahva käest ikka ja jälle kuulen. Sealsed inimesed puistavad näiteid otsekui varrukast ja uurivad siis,  mida mul kui nende rahvasaadikul vastata on. Tavaliselt ajan kõik paha kiiresti Ansipi ja valitsuskoalitsiooni kaela. Kuid pean tunnistama, et vanema põlvkonna trumpidele on raske vastu vaielda. Sotsiaalselt oli ju endine elu kindlustatud:

Tasuta arstiabi, ole haiglas nii kaua kui ise soovid ja terveks saad. Sanatooriumisse võisid sõita ametiühingu tasuta tuusikuga.

Haridus tasuta, ei mingit konkurssi 1.klassi minekul ega kooli valikul. Ülikoolide uksed kõik sulle kutsuvalt valla. Ole vaid mees ja õpi. Stipendiumi maksti veel pealegi.

Vabu töökohti ootamas lademes, ole jälle vaid mees ja hakka peale. Preemiat maksti hästi. Puhkusele võisid põrutada Musta mere äärde Krimmi või Kaukaasiasse ja seda töökoha kulul. Palk oli normaalne, rikkaks ei saanud aga raha jäi ikka üle, sest kaupa palju saada polnud. Toidukaubaga oli raske, aga külmkapid olid liha täis ja sünnipäeva ning aastavahetuse lauad võimsamad kui praegu.

Kolhooside pidusid pole mõtet meenutatagi, lauad lausa lookas. Rikkus tuli Leningradi turul maha müüdud lihast, kapsast ja kartulist.

Pension oli nii kõva, et vanemad toetasid lapsi. Praegu raske uskuda, kuid kuid pensioni suuruseks sai sinu viimaste aastate keskmine palk.

Need on argumendid, millega 56% rahvast 30% esindajad kindlasti seljatab. Kuid see pole minu arvates peamine, mis uuringule nõnda ootamatu tulemuse andis. 1991. aastal elasime me kõik suure idee nimel. Kõik ootasime vabadust, omaenda riiki ja paremat homset. Sinimustvalge andis energiat. Vaid alles õige väike osa mõtles juba siis erastamise ja ärastamise peale, põhimass unistas aga helgest tulevikust. Just see on see, mis andis jõudu ja tõi peredesse palju lapsi.  Ja just see on põjus, miks uurimuses nii suur protsent eelmisi aegu nostalgitseb.

Täna ei suuda homse päeva jaoks ideed pakkuda keegi. Pigem iseloomustab hetkeseisu kartus homme kaotada töö või tervis, korter või maja. Viiest rikkamast riigist pole ammu enam mõtet rääkida. Hinnatõus ja inflatsioon on muinasjutu ära söönud. Probleemiks saanud selles „rikastuvas“ riigis inimeste kinni hoidmine ja talentide tagasi meelitamine.        

Mida vastata sellele Delfi kommentaatorile: „kes 1991. aastal nägi end prügikastidest elatuvaid inimesi, samuti kodutuid hulkureid ,erti alaealiste seas. Praegu on isegi kõrgharitute hulgas pooled töötud ja otsivad võimalusi välisriikidesse tööle saada. Kuhu me nii jõuame? Õnneks on mul mingi minimaalne pension käes,välismaal keegi ei oota -seega tuleb siin kuidagi kuni loomuliku lõpuni ära vireleda. Lastelastele aga soovitan igal juhul siit jalga lasta.“

Rain Kooli artikkel DELFIS

Eesti elanikest 41 protsenti ütleb, et 1991. aastal oli neil majanduslikult parem

Rain Kooli

www.DELFI.ee

01. juuni 2011 17:56

Võrreldes oma pere majanduslikke võimalusi 20 aastat taguse ajaga ütleb 41 protsenti Eesti elanikest, et toona oli majanduslik olukord parem. Praegust olukorda peab paremaks tunduvalt vähem — 30 protsenti — inimestest, samasuguseks aga 16 protsenti.

Värske küsitluse tulemustest selgub, et lõunanaabrite juures on mineviku romantiseerijaid veel rohkem. Läti elanikest usub 1991. aasta majanduslikku paremusse koguni 58 protsenti, Leedu elanikest aga 46 protsenti.

“Küsimus on minevikunostalgias, selles tundes, et viimase kahekümne aasta jooksul ei ole asjad kõikide jaoks paremaks läinud. /-/ Nooremad inimesed räägivad siin tegelikult müütide põhjal, mitte enda kogemusest, ja vanemad inimesed selle kena mälestuse põhjal, kuidas noorest peast oli rohi rohelisem — mis on väga üldinimlik,” kommenteerib Eesti inimarengu aruande jaoks läbi viidud EMOR-i küsitluse tulemusi aruande peatoimetaja Marju Lauristin.

“See hinnang 20 aasta jooksul saavutatule on mingis mõttes ikkagi realistlik, sest kui me vaatame seda Euroopa keskmist, kuhu me peaksime jõudma, siis on see kõikide jaoks ikkagi veel kaugel,” lisab Lauristin.

Oma pere praegust majanduslikku olukorda peab heaks 30 protsenti Eesti, 11 protsenti Läti ja 24 protsenti Leedu elanikest, halvaks aga vastavalt 25, 40 ja 27 protsenti. Pea pool iga riigi elanikest hindab oma olukorda rahuldavaks.

“Need [olukorda rahuldavaks pidavad] on inimesed, kes jäävad keskpunkti, kust väga kerge on kukkuda allapoole, aga kust tõsta on üsna raske,” märgib Lauristin.

Oma üldist elukvaliteeti hinnates jagunevad Eesti elanikud üsna selgelt kahte suuremasse ja ühte väiksemasse gruppi. Ligikaudu 40 protsenti eestimaalastest peab oma elu heaks, teine 40 keskmiseks ja vaid 20 protsenti halvaks. Vahe lõunanaabritega on siingi märgatav: Lätis-Leedus hindab oma elu heaks vaid neljandik vastanutest.

“Hinnang elukvaliteedile ei tähenda ainult majanduslikku heaolu, vaid ka vaimset heaolu, teatud stabiilsustunnet, suhteid keskkonnaga, teatud üldist kliimat ühiskonnas,” rõhutab Marju Lauristin selle küsimuse tulemusi kommenteerides.

Nagu ikka iseloomustamaks elu ka mõned kommentaarid:

Cocky, 01.06.2011 18:19

 Tol ajal oli kõigil inimestel töö ja elamispind. Keegi ei kartnud tööd ega elamispinda kaotada. Tänapäeval tähendab tihtipeale töö kaotus ka elamispinna kaotust. Toitu sai turult osta ka 20 aastat tagasi, talongidega äritseti ja reaalselt pidid nende eest süüa ostma vaid kõige vaesemad pensionärid.

Elu ei olnud tol ajal lill, aga praegu on ta kordades hullem. Ega muidu pole viimase paarikümne aasta jooksul lahkunud viiendik Eesti elanikkonnast.

elame, 01.06.2011 18:19

Oli kindlasti,vähemalt maksudega ei koormatud ja õhustik oli teine,sulle tuldi ikka vastu ametnike poolt,ja vabadust oli ka rohkem,mulle see keelan ,käsin riik ei meeldi,nagu praegu on,oleme siin riigis nagu vabad vangid,iga eksimuse või hilinenud maksuarve tõttu tuleb kohe kuskilt ähvardus,ei meeldi see riik enam ammu,aga vanuse tõtu minema ka minna pole mõtet,sest see euroliit on igal pool sama saast.

hale olukord.., 01.06.2011 18:20

teine 41% on surnud, kes sedasama oleks kinnitanud.. seega 82% ehk enamus olid paremal järjel kui praegu võlgades virelavad pered

RJ, 01.06.2011 18:25

Majandusliku heaolu võib hinnata mitmeti. Üks asi on puhas mateeria olemasolu - odavat rämpsu saavad rohkemad endale lubada ja võib tunduda, et on parem. Paljudel oli nõukokude ajal majanduslik kindlustatus, mis nüüdseks kaotatud.

Ja kui inimene on viimase 20 aasta jooksul pensionile jäänud siis on ta majanduslik heaolu rängalt langenud iga kandi pealt.

dalje, 01.06.2011 18:25

 Meenutab, kuidas mu vanaema rääkis, et nõukaajal oli kõik ikka nii odav ja nii odav..

Hakkasime siis arvutama ja selgus, et tegelikult polnud nii odav midagi, lihtsalt palgalõhed (mitte-parteilaste hulgas siis) olid väiksemad ja ilmselt ka ahvatlusi-ostuvõimalusi vähem.

Näiteks 100rbl keskmise palga juures on bensiini hind 20kop/l suhtarvuna sama, mis 10kEEK keskmise palga juures bensiini hind 20EEK/l jne-jne)

uskumatu, 01.06.2011 18:27

kui lühike on inimeste mälu, kas te tahate tõesti NSVL-i tagasi, aga no ma arvan, et need kes siin rahva nimel kõige valjemalt sõna võtavad, kuuluvad keskerakonda, mille mentaliteet ongi selline, et riik peab ilusti pudru suhu toppima ja pai ka tegema, mis sest et ise midagi ei oska ja teha ei taha. Ja kus aga petta ja raha kantida saab, tuleb seda teha. See ongi Eesti riigi pidur

nr 1.

Kes 91. aastal nägi end prügikastidest elatuvaid inimesi, samuti kodutuid hulkureid ,erti alaealiste seas. Praegu on isegi kõrgharitute hulgas pooled töötud ja otsivad võimalusi välisriikidesse tööle saada. Kuhu me nii jõuame? Õnneks on mul mingi minimaalne pension käes,välismaal keegi ei oota -seega tuleb siin kuidagi kuni loomuliku lõpuni ära vireleda. Lastelastele aga soovitan lgal juhul siit jalga lasta.

Jamad numbrid, 01.06.2011 18:35

Selliseid küsimusi saab esitada vaid neile kes tollal olid vähemalt täisealised.Ehk siis neile kelle vanus täna 38 ja rohkem.

Fanny, 01.06.2011 18:35

Mis on hea, mis halb - need on üldiselt suhtelised hinnangud, sõltuvad hindajast. Aga on ka absoluutseid näitajaid. Näiteks 1991. aastal ei kartnud ma mingitpidi, et mind võidaks oma elupaigast ilma pikemata "kuuse alla" tõsta. Nüüd kardan küll. On teisigi asju, mis tol ajal olid paremini sätitud kui praegu. Aga sellegipoolest seda aega koos sinnajuurde kuuluva nõukoguliku nõmedusega tagasi ei igatse.

Vanaonu, 01.06.2011 18:40

 to: jaan, 01.06.2011 18:18 "loogiline,et praegune seis on raudselt kehvem,ostujõud on 20 aastaga raudset langenud,kõik on ikka meeletult kallim praegu"

 Mine Stat.Ameti leheküljele. Otsi sealt 1992. ja 2010.a. keskmine palk. Sama perioodi hinnatõusu arvutamiseks tuleb korrutada aastate 1992-2010 TH indeksid (loodan, et sul elementaarne protsendiarvutuse võime on, muidu võiksin sind detailsemalt juhendada).

 Keskmise palga tõus on oluliselt edestanud THI't. Aga seda keskmiselt, sinu kohta isiklikult ei saagi see midagi öelda.

Siis, 01.06.2011 18:43

 Elasid väga hästi NLKP ja lapsed. NÜÜD elavad väga hästi Reform, IRL, Kesk, SDE ja ärimehed.

Töölised elasid siis HÄSTI,nüüd RAHULDAVALT.

Siis sisuliselt polnud töötuid ja allpool vaesuspiiri elavaid... Nüüd on. http://leopall.blogspot.com/2010...

Ants, 01.06.2011 18:43

 Eks ta nii võis olla küll. Umbes pool elanikest töötas lasteaedades, lihapoodides, juurviljapoodides ja nii edasi, pluss teatud kohtadel, nii see elu oligi üles seatud NL-us, eriti peale NL- lagunemist, pool elanikonnast röövis defitsiidiga teist poolt. Eks need põhiliselt nutavad, ega tol ajal asjata räägitud, poeletid tühjad aga kodus külmkappid toitu täis.

eestlane kolmas eesti, 01.06.2011 19:50

elu võiks praegugi ilus olla, kui poleks röövvelikku laarlaste kampa, kui poleks ahnet riigikogu, kes on asunud ainult endale paradiisi ehitama.

uussomm, 01.06.2011 19:50

 80-ndatel oli küll super elu. Minu esimesed tööaastad jäid sinna ja sain kiirelt korteri ja auto. Poodides oli kaupa sel ajal lademes, nii söögikraami kui ka tööstuskaupa. Kui miskit puudu jäi, siis turult sai alati.

 1991 on ilmselgelt halb võrdlusbaas, sest siis kukkus NLiit kokku ja see jätab ikka jälje.

 Kui praegu oleks elu Eestis parem, siis ma ei elaks Soomes. See viimane fakt peaks vast kõige ausamalt näitama, kas elu Eestis oli NLiidu ajal materiaalselt parem või praegu.

Tõe Poolest, 01.06.2011 19:52

 Hei! Tere varganäod! Muidugi Te ei kujutanud ette,et saabub ajajärk,kui Te võite piiramatult varastada,skeemitada,igat sorti seaduste taha pugedes röövida maad,metsa,kinnisvara jms.Aga Te olete seda teinud oma heausksete ja ausate kaasmaalaste arvelt!Ma loodan väga siiralt, et kunagi saabub tasaarveldus ja õiglane kättemaks! Värisege, tõugud!

DMB89, 01.06.2011 19:53

 Esmapilgul jabur tulemus. Aga mida see "majanduslikult parem" nende 41% jaoks tähendab? Olgem ausad, enamik inimestest ei mõtle isegi siis, kui kõht täis ja katus pea kohal, mingisugustele abstraktsetele 'GDP per capita' numbritele, vaid sellele, millisena nad tunnetavad oma positsiooni ühiskonnas -- ehk milline on nende jõukus ja sotsiaalne positsioon mitte absoluutarvudes, vaid suhteliselt -- võrreldes oma kaasmaalaste, tuttavate, naabritega jne.

Suur hulk venekeelseid elanikke tunneb, et nende positsioon oli Eestis 1991. aastal parem kui praegu. Päris paljudele eestlastelegi on omane kadedus, mille valguses paistab ka see, et nendest palju rikkamad inimesi on nüüd palju rohkem kui 20 aasta eest, näitavat justkui seda, et 1991. aastal oli elu justkui õiglasem ja parem. Nii need 41 protsenti kokku tulevad...

vanaema, 01.06.2011 20:01

 ei ole ma kommu ega keskerakonna pooldaja ei nuta ka endist korda taga.Aga vaadates praegust elu, on nihkes ikka paljud asjad ja just juhtide pool ja kõrgal tasemel.Toon ühe näite ja ikka puudutab see lugupeetud riigikogu.Leinatamm, kuigi teab,et ei hakka kõrgel kohal istuma ja oma tööd tegema võtab süüdimatult vastu riigikogu liikme palga.Ei saa aru mis kuradi pärast ta siis kandideerib üldse kui oma erialast tööd jätta ei soovi?Imeinimene ta ei ole üsna keskpärane tundub ka naljamehena.Ja EP 2jüngrit,kes hoiatamata lahti lasti,panevad sellise nutsu tasku,et hoia ja keela.Kujutan ette kui ükskord Sandor Liive EE juhi kohalt läheb kas siis antakse talle pool EE kaasa või võtab kogu meie valguse.Pole kade ,kes teeb tööd peab ka tasu saama,aga meie vaeses riigis niisuured palga ja sissetulekute käärid panevad mõtlema.Näiteid on ,oi kui palju ja igas valdkonnas mitme romaani jagu.

Naine, 01.06.2011 20:02

 1991.aastal kasvatasin kolme last ning olin kodune, elasime abikaasa palgast.Praegu elame kahekesi ning tuleme ots otsaga kokku.Kuna lapsi ei pea enam ülalpidama, on kergem, kuna aga osad lapsed koos lapselastega eestist lahkunud, siis jälle halvem.

Aga praegusel ajal kolme last kasvatada-no way!Suur kummardus neile tublidele inimestele, kes seda teevad ja hakkama saavad!