Heimar Lenk, kandiaat Riigikokku Nr. 702
Henn Põlluaas nuriseb oma Delfi artiklis „Valijad erakondade konksu otsas“, et parteid ei täida valimistel antud lubadusi. Õige, ei täida! Kuid erakondade vahele tuleb tõmmata jäme joon. Ühed neist on võimul, kuid teised mitte. Kuidas saab Keskerakond täita oma lubadust kindlustada sooja koolitoiduga kõik õpilased kuni keskkooli lõpuni, kui sellekohane seadusparandus parlamendis koalitsiooni poolt maha hääletatakse? Ei saa ju. Kuidas on sotsiaaldemokraatidel võimalus tõsta õppetoetusi üliõpilastele, kui Reformierakond ja IRL selle etepaneku riigikogus välja hääletavad?
Õigustatud on üksikkandidaat Põlluaasa küsimus koalitsiooni erakondadele. Nemad olid neli aastat võimul ja neil oli piisavalt aega ka oma lubadusi valijate ees lunastada.
Artikli autor tsiteerib Reformierakonna lubadusi: Seisame sissetulekute tõusu eest, seisame töökohtade eest, hoiame kindlat krooni! Põlluaas ise ka vastab, kuidas need lubadused täideti: oleme sügavas kriisis, palgad langenud ja pensionireserv otsas, tööpuudus on võtnud enneolematud mõõtmed, krooni polegi enam olemas. Mida siin hoida? Lisaks lubati kaitsta valijaid suuremate maksude eest ja seista lastega perede hea käekäigu eest. Miinus, hüüab artikli autor ja täpsustab, et üldist maksukoormust tõsteti 29%-lt pea 40-le, toetusi on hoopis vähendatud ja osa sootuks kaotatud.
Isamaa ja Res Publica Liit lubas igale põhikooli õpilasele sülearvuti. Kus nad nüüd on, küsib Põlluaas. Rohelised, kes vastavalt vajadusele kord opositsioonis kord jälle koalitsioonis, lubasid ka palju. Nad tahtsid luua vabatahtliku terviselepingute süsteemi inimeste tervisekäitumise juhtimiseks ja otsetoetused energiasäästlike ning ökoloogiliste kodude rajajaile. Mõlemad lubadused täitmata, kuigi kliimaagentuuri loomiseks ja muudeks „kosmosest“ pärit ideede ellu rakendamiseks said nad eelarvest sadu miljone kroone.
Tahan oma jutuga öelda seda, et lubaduste täitmist saab nõuda vaid neilt, kelle valija ise riiki juhtima hääletanud. Kui tahad, et sinu ootused ellu rakenduksid, tuleb ka vastavale erakonnale rohkem hääli anda. Mind on alati häirinud väljend, et näe riigikogu tegi nii- või naasuguse otsuse! Et miks ei ei tõstetud pensione või miks ei kärbitud emapalga tippu? Kallis rahvas! Ärgem unustagem, et reeglina pole opositsioonil riigikogus hääleõigust ja valdav enamik seadusi või tähtsaid otsuseid tehakse vaid koalitsiooni erakondade häältega. Teerulli meetodil.
Nii, et õige oleks ikka vaid Reformierakonna ja IRLi saadikuilt küsida lubaduste täitmise kohta. Mis saab aga üksikandidaatide lubadustest? Kes sisse ei saa, neil pisut kergem. Mis aga hakkavad peale need, kes riigikogu liikmeiks saavad? Kuidas nemad oma lubadusi täitma hakkavad? Kuidas, kui üksikkandidaadil on vaid üks hääl saja ühest? Nii, ilma hääletamata, saab ehk kaitsta vaid IRL-i eelmiste valimiste loosungit „Õnn ei peitu rahas!
Kommentaar ilmus portaalis Delfi 2. märtsil 2011
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar