Rahvast petetakse edasi

Kuigi valimised juba möödas, käib rahvale puru silma ajamine täie hooga edasi. Rahandusminister Jürgen Ligi kiitis täna riigiraadios ennast taevani, et tal olevat õnnestunud Euroopa stabiilsusfondi kogu sissemakse suuruse kaubelda üheksa protsendini Eesti SKT-st. Teises raadiosaates „Buum“ seadis Tartu Ülikooli poliitökonoomia õppejõud Viljar Veebel valitsuse info kahtluse alla.

Veebli sõnutsi ütles rahandusminister Jürgen Ligi sama hingetõmbega, et kogu sissemakse suuruseks kaubeldi üheksa protsendini SKT-st, kuid kõnealune 148 miljonit ei ole isegi mitte üks protsent SKT-st. "See on alles esimene sissemakse, mis tuleb 2013. aasta alguseks reaalses rahas deponeerida," räägis Veebel. "See ei ole mitte maksimumpiir, vaid absoluutne miinimum, mille peame kohe andma."

Veebli sõnul on ülejäänud peaaegu üheksa protsenti äsja sõlmitud kokkuleppe kohaselt veel läbirääkimiste teema, kas see broneeritakse valitsuse varadest, mis on välismaal reservidena, või tuleb osa sellest veel reaalselt fondile üle anda või anda garantiidena. Kokku oleme lubanud fondi täna panna umbes 1/4 Eesti riigieelarvest ning Veebel täiendas, et seni on iga eurotsooni kohtumine koormisi ainult suurendanud.

Üllatav uudise rahva pimeduses hoidmisest ehk info varjamisest toob ära Tallinna Linnavalitsuse häälekandja Pealinn oma 20. märtsi numbris. Artiklis „Majandus lihtsalt põhjas“ kirjutab toimetaja Andrus Allika:

Igasuguseid edetabeleid võib teadagi mitut moodi võtta, kuid suhtumine ei tohiks sõltuda sellest, millist kohta pingerida parasjagu näitab – kuid head, siis lehvitame lippe, lööme trummi ja puhume pasunat, aga kui halba, siis püüame asja sootuks maha vaikida.

Rein Järvelill, Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik, saatis Delfi Rahva häälele juba enne Riigikogu valimisi kaastöö, millest selgus, et Eesti on Šveitsis asuva Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) konkurentsivõime edetabelis viimastel aastatel mitmete põhinäitajate osas kolinal kukkunud.

Delfi avaldas küll ülevaate, aga alles pärast valimisi, sest kuidas valijatele öelda, et hinnang Eesti majanduse üldisele seisundile kukkus kolme aastaga üheksandalt kohalt 52. kohale ehk edetabelisse võetud 58 arenenud riigi seas kuue viimase sekka, sisemajanduse olukord lausa viimaseks ja tööhõive eelviimaseks... Kuidas oleks valijad pärast selliste faktide teadmist saanud võtta tõsiselt valitsuserakondade juttu, et kõik on «kindlates kätes», Eesti vajab stabiilsust ja midagi pole vaja muuta. Stabiilsus on valitsusel õnnestunud saavutada paraku vaid massilise tööpuuduse osas.

Sisuliselt samast ooperist on ka viimase aja imeilus statistika ekspordi- ja majanduskasvu kohta. Täiesti mõistetav on Äripäeva «kuri kahtlus, et need numbrid annavad Eesti majandusest väära pildi». Majanduseksperdid Heido Vitsur ja Viktor Trasberg on juba varem Pealinna veergudel rääkinud – Äripäeva sõnul «suurest moonutusest» – üksikute suurte kitsas valdkonnas tegutsevate eksportijate nagu Ericsson Eesti majandusedu mõjust statistikale.

Kui meenutame nüüd, et IMD edetabelis oli Eesti siseturu majandus 2010. aasta tulemuste põhjal hinnatud viimase ehk 58. koha vääriliseks, siis pole ka põhjust imestada, miks mõne üksiku ettevõtte edu numbriliselt nii tugevalt võimendab Eesti majandus- ja tööstuskasvu – oleme lihtsalt nii põhjas! Sama võib öelda ka Äripäeva sõnadega: «Tuleb siiski üht kurba tõde tunnistada – sisetarbimine, millest sõltub enamus Eesti ettevõtetest ja maksumaksjatest, on endiselt varjusurmas».

Kas pole mitte piinlik lugeda, kuidas riigimehed ja meedia hullutavad üldsust libauudistega ja hoiavad tõest informatsiooni kinni. Ikka selleks, et näidata meie argielu paremana, kui ta tegelikult on. Kui kaua seda veel teha õnnetsub, on raske ära arvata. Valimiste eel võttis rahvas kõike meediast pakutut tõe pähe ja andis oma hääled neile, kes suuremat udu oskasid ajada.   

Lisaks toon ära ka Delfi uudise sisemajanduses seisu kohta:

Kehv sisemajandus ja nadi tööhõive kisuvad Eestit põhja

Delfi Majandus 21. märts 2011 08:43                       

Eesti riik on oma siseriikliku majanduse olukorra poolest 58 riigi võrdluses viimasel kohal, tööhõive poolest aga eelviimane.

"Globaalse konkurentsivõime dünaamika näitab selget trendi, et Ansipi ajal on see ikka allapoole liikunud. Samal ajal on Põhjamaad säilitanud oma koha esikümnes," kommenteeris olukorda Tartu ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg Pealinnale. "Kui vaatame Eesti majanduse arengut valitsuskoalitsiooni kontekstis, siis võrreldavas hinnas on meie SKT jõudnud allpoole 2005. aasta taset ehk 9022 miljonit eurot. Pärast kaheaastast tõusu aga järgnes kolm aastat kukkumist 2010. aastal oli meie SKT vaid 8 988 miljonit eurot ehk juba alla taset, mis oli siis, kui Ansip sai peaministriks. Ühe elaniku kohta arvestatuna oleme enam-vähem 2005. aasta tasemel – siis 6702 ja nüüd 6707 eurot. Tipphetkel 2007. aastal oli see näitaja 7949 eurot."

Šveitsis Lausanne’is asuv Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) võrdleb oma iga-aastases väljaandes World Compettitiveness Yearbook 58 tööstuslikult arenenuma riigi konkurentsivõimet kokku 327 kriteeriumi alusel, ning neist mitme osas on Eesti viimastel kohtadel. Üldarvestuses oli Eestis mullu 34.

Lisaks üldkohale on põhinäitajatena esile tõstetud majanduse seisund, valitsuse töö tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuur. Ka nendes kategooriates on Eesti riik kukkunud edetabelis tahaotsa.

Valitsuse tõhususe osas on Eesti viie aastaga kukkunud 13. kohalt 24. kohale ning äritegevuse efektiivsuselt 26. kohalt 36. kohale. Põhinäitajatest on paranenud vaid infrastruktuuri positsioon – Eesti on tõusnud 33. kohalt 27-ks.