TÜHJAD AKNAD HAIGUTAVAD !!

Ajaleht „Võrumaa Teataja“ küsis:

1. Kagu-Eesti linnades, eriti Valgas ja Võrus on jäänud paljud majad ja korterid tühjaks ning seisavad tühjalt juba aastaid. Kinnisvaraportaalid on täis müügikuulutusi, aga ostjaid ei leidu. Üüriturg on jäänud soiku. Tühjaks jäänud asumid omakorda peletavad olemasolevaid elanikke ja ei ole atraktiivsed uutele tulijatele. Mis sellises olukorras tuleks ette võtta?
2. Põllumajandusminister Ivari Padar on pakkunud, et tühjade pindade paremaks kasutamiseks tuleks kehtestada kinnisvaramaks. Mis Teie sellest arvate?

Vastused: 

1.  Tühjade kortermajade ja lagunevate tondilosside näol nopime me Mart Laari kahe valitsuse „tarkade“ otsuste vilju. Omandireform, mis just selle mehe eestvedamisel ellu sai viidud, tegi valdavast osast nõukogude aegsetest üürnikest omanikud. Korterid erastati kollaste kaartide või erastamise väärtpaberite (EVP) eest ja riik vabastas end majade remondi murest. Esimesel hetkel tunti omaniku tundest rõõmu, kuid mida aasta edasi, seda selgemaks sai, et majaelanikud ei suuda suuri kortermaju tehniliselt korras hoida. Majad hakkasid lagunema ja lagunevad tänaseni.

Kortermajad tulnuks jätta riiklikku või mõnda spetsiaalselt loodud süsteemi. Olnud ise aastaid Tallinnas 12 korruselise ja saja korterilise ühistu esimees, mäletan, et krooni aja lõpuks küsis meie maja kapitaalremondiks 2 miljonit krooni. Suur ühistu saab aastate jooksul selle remondiga hakkama, kuid väiksemad majad mitte.

Nii me nüüd naudime eraomandi kibedaid vilju ja suur hulk maju ja kortereid seisvad tühjana. Ei aita ka uus korteriühistute seadus, mis kohustab igas maja ühistu loomise. Kui korteriomanikud raha kokku ei pane, siis jääbki maja kõdunema. Olukorrast aitaks välja vaid riikliku ja korteriomanikele soodsa remondifondi loomine, milleks aga riigil praegu raha pole.

2. Minister pole ettepanekut korralikult läbi mõelnud. Kinnisvaramaks on maailmas tuntud, kuid ta ei sobi postsotsialistlikele maadele, kus hulgaliselt tühje tondilosse haigutab. Kui maksu kehtestamisel nii mõnigi laguneva korteri omanik ka oma elamisest loobub, peab keegi selle ikka  korda tegema. Siis maksab, kas linn, vald või riik.  

Kagu-Eesti probleem on selles, et koha peal ei suudeta rahvale tööd pakkuda. Kuni viimast pole, siis ei ole mõtet ka korterit osta või üürida. Ilma teenistuseta sa ju elamist ülal ei pea.

Seega põhiküsimus on töökohas ja seal makstavas palgas.

Ilma regulaarse teenistuseta pere ju korterit võtta ei saa. Tallinnas on tööd ja korteriturg väga aktiivne. Nii on probleemid omavahel seotud ja kuni Eesti majandus madalseisus püsib, ei suuda keegi ka Lõuna-Eesti tondilosside saatust muuta. Muide, renoveeritud korterid lähevad ka hirmus kalliks, millist hinda keskmine ostja või üürija maksta ei taha.

Vastused ilmusid 15. mai Võrumaa Teatajas