Mis sa jaanipäeval teed ?

Sellised küsimused saatis ajaleht Võrumaa Teataja:

1. Kus kavatsete veeta jaanipühad ja kuidas? Kuhu lähete jaanitulele?
2. Kas tarvitate jaanipühade ajal ka alkoholi? Kui palju ning millist?

Vastused:

1. Jaanilaupäeva tähistan ja jaanitulel käin ma traditsiooni kohaselt Hundisilmal Edgar Savisaare juures. See on hästi mõnus koosviibimine ürgse metsa rüppes, kus tõeliselt tajud Eestimaa süvesüdame müstikat. Tundub, et kohe-kohe astuvad sajaaastaste põlispuude varjust välja imekaunid haldjaneiud oma linastes kleitides, tulevad otse sinu poole ja põimivad oma hõbedased käed ümber su kaela. Pöörad pead ja ennäe, Murueide tütred löövad hoogsat tantsu Hundisilma aasa peal. Hetke pärast on pöörasest tantsust haaratud kogu seltskond.

Suvi on Eestimaa peale tulnud!! Keegi juba astub pragiseva lõkke poole, keegi laob taldrikule suurema portsu salatit ja krõbedat liha. Orkester mängib Marinat. Õllelaua juurde koguneb kamp otsustavate nägudega tuntud poliitikuid. Algab diskussioon, kes võidab järgmised vailmised. Nooremad külalised keerutavad tantsu, Ühe puu taga on poiss tüdrukule käe ümber piha pannud ja proovib musi varastada. Kui ilus oled Sa Eestimaa, kui lühike, kuid kui lummav on Su suvi!

Muinasjutulise jaani keskööks olen püüdnud Põhja-Eesti mererannalt ikka Kagu-Eestisse oma valimispiirkonda jõuda ja sealsete blondiinidest kaunitaride käevangus sõnajalgade vahel särava jaaniussi üles leida. Siiani pole teda näinud, kuid kohalikud räägivad, et kuigi väga raske olevat leida, siiski vahel on ikka helkivat jaaniussi nähtud ka. Sõnajala õiega pidi veelgi keerulisem lugu olevat. Kui sel aastal ei leia, ehk siis järgmisel...     

2. Eriti palju jaani aegu viina ei võta. Minule on jaanipäev veel kahekorsdelt tähtis. Palju aastaid tagasi 23. juunil pandi Otepää kirikus paari minu ema Endla ja isa Aleksander. Sama päeva õhtul peeti Pedajamäe õunapuude all suur pulmapidu. Ema meenutas alati, et küll olid Tallinna saksad Otepääst vaimustatud. Tol ajal reisti ju vähem ja sõit Lõuna-Eestisse oli pealinlastele suureks sündmuseks.

Nüüd jääb meil õde Marikaga neid ammuseid aegu vaid heldimusega vanemate jutu järgi meenutada ja jaanilaupäeva saabudes  Rahumäe surnuaeda kimbu punasid pojenge viia ja kaks küünalt põlema panna.

Teie perele ka kõigile lugejaile head Jaani soovides, Heimar !

Vastused ilmusid Võrumaa Teataja 20. juuni numbris