Raskemad ajad alles ees!

Kahjuks nii see läheb. On ju praegu meie riigieelarves ligi kolmandik Euroopa Liidu raha. Minister Ligi on juba möödaminnes ju kinnitanud, et 2009. aasta algul päästis meid vaid Euroopa raha veel suurema kukkumise eest, kui see 20%ne langus oli. Muide üks maailma suuremaid! Edaspidi peame ilma selle lisarahata hakkama saama. Kui juba praegu võtab valitsus vaesemalt rahvalt seitse nahka, siis võib ette kujutada, mis edaspidi veel tuleb. Ansipi valitsus pole senini rahvale halastust üles näidanud. Mis edasi, seda rangemaks asi läheb.

Kui seni võisime toetuda tugevale ühisrahale ja soojendada end Euroliidu vihmavarju all, siis need mõlemad hakkavad ära kukkuma. Liit ise endaga kõvasti hädas. Ega tagasiminek oma rahvusvaluutale, millega Äripäev välja tuli, polegi nii hull idee. Nii nagu seegi, et võiksime koos Soome, Taani ja Rootsiga Põhjala ühendriikidesse kuuluda. Nali najaks, aga lugu on tõsine. Eesti tööstus pole kosunud,  põllumajandus ja külaelu on nii, nagu nad on. Kus see rahvuslik rikkus tulema hakkab? Kardan, et ikka kõrgemate maksude ja aktsiiside kaudu ning otse rahva taskust. 

Lisan huvitava artikli Maris Lauri sulest tänases Delfi majanduses. 

Maris Lauri: pärast eurotoetusi tuleb tõenäoliselt maksutõus

 Delfi Majandus

03. juuli 2012 14:17

Majandusteaduste magister ja sõltumatu majandusanalüütik Maris Lauri ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et eurotoetuste äralangemisel asub riik tõenäoliselt makse tõstma.

Täna moodustavad saastekvootide müügisummad ja eurotoetused 26-29% Eesti riigieelarve sissetulekutest. Kui kaua selline reformikommunism püsib? Mis saab nende tulude äralangemise tagajärjel lähiaastatel - järsk maksutõus või riigi kinnipanek?

Selle 26-29% hulka kuuluvad ka nn traditsioonilised omanikutulud ja riigi varade müügi tulud. Kuid tõsi on see, et eurotoetuste summa on päris märkimisväärne. Tõenäoliselt jätkub see seni, kuni EList raha saab. Praegused märgid näitavad, et vähemalt järgmisel ELi eelarveperioodil 2014-2020 on Eesti endiselt netosaaja.

Ma ei oska öelda, mis saab siis, kui need eurotoetused äralangevad või oluliselt vähenevad – see on küsimus poliitikutele ning nad ei taha sellest eriti rääkida.

Kahtlematult jääb riigil investeerimiseks ja väga paljudeks toetusteks raha kõvasti vähemaks. Väga kahtlane on ka, et Eesti suudaks 2020.aastaks kõik nö valmis ehitada – aga isegi valmis ehitatut tuleks hooldada ja kunagi asendada.

Põhimõtteliselt on kaks võimalust – kas tõusevad maksud või tuleb riigil loobuda mingitest teenustest ehk elanikel ise päris palju asju kinni maksta. Maksutõus tundub mulle praegu tõenäolisem. Kui eurotoetusi arukalt ja kvaliteetselt ära kasutada, siis ei pruugi maksud kiiresti tõusta, vaid vajadust mööda.