kolmapäev, 8. veebruar 2012

ACTA ajab valijad ärevile!


Kohe parlamendi uue töönädala algul, ehk siis esmaspäeva varahommikul saabus minu tööarvutisse  ligi veerandsada elektronkirja. Teisipäeval kirjade voog jätkus ja lähemas tulevikus ta vist ei peatugi enam.

Samalaadseid kirju said ka ülejäänud sada saadikut. Kõik ühel ja samal teemal, milleks on kurikuulus  ACTA ehk siis nn. võltsimisvastane kaubandusleping.  Kirjade autoreiks oli küll teadusemehi, õpetajaid aga ka kooliõpilasi. Nende palve, mida võib vabalt valija nõudmiseks  nimetada, oli lihtne ja otsekohene: lugupeetud rahvaesindajad, päästke internet ja hoidke meid ACTAst! Rahvas vajab teie abi!

Meenutades pikki tööaastaid riigikogus, ei meenu mulle teist nii jõulist valijate poolset surveavaldust saadikuile, kui praegune. On olnud küll põllumeeste või  meedikute huvigruppide pöördumisi konkreetse komisjoni või fraktsiooni poole, kuid lausrünnakut kõigi saadikute suunas ja kõigi valijagruppide poolt üheaegselt, mulle ei meenu. Kirja autorid ei tõmba joont valitsuskoalitsiooni või opositsiooni vahel. Tähelepanuväärne on fakt, et abiotsijad ei kuulu ühtegi konkreetsesse avalikku huvigruppi. Pigem moodustavad nad ühiskonna minimudeli kõikide sotsiaalsete gruppide esindajaist. Neid ühendab vaid üks: kõik nad kasutavad aktiivselt interneti teenuseid.

Seega on Eestis tekkinud enneolematu protestiliikumine, mis on nii maailmavaate kui parteilise ühtekuuluvuse ülene.  Kui nii üksmeelsed suudetakse olla ACTA küsimuses, siis võib loota  ja valitsusel tasub karta, et sama ühtseks saadakse varsti ka sotsiaalsete probleemide  lahendamise tarvis. Müüt eestlaste eraldi hoidumise  kombest ja vaid köögis elu kitsaskohtade kirumise kirest, hakkab  lagunema. Kui häda käes, võivad nad kõvasti kokku hoida.  Jüriöö ülestõus ja laulev revolutsioon on ehk ajaloost tuntumad näited.  Nüüd paistab, et ACTA vastane protsessioon Facebookis ja Twitteris, eelseisvad demonstratsioonid Tallina ning Tartu tänavail, rajavad ka endale teed ajalukku.

Silmapiirile on kerkimas lootus sotsiaalmeedia võimekusest eestlased lõplikult ühendada. Ehk näeme juba lähemas tulevikus võimsaid protestiliikumisi hirmsate hinnatõusude ja riigis leviva korruptsiooni vastu. Võib-olla juba õige pea hakkavad emad-isad sotsiaalmeedias kutsuma  rahvast Toompeale demonstreerima viletsa 19 eurose lapsetoetuse- ja maakoolide kinnipaneku vastu. Üha kiiremini levib interneti usk ka vanema põlvkonna hulgas ja pole võimatu, et meie silmad näevad veel omavahelisi pöördumisi riigis elava 370 000 pensionäri seas üleskutsega-valida parlamenti vaid neid erakondi, kes kohustuvad pensione tõstma mitte näruse nelja protsendi võrra, nagu sel aastal, vaid ikka vastavalt elukalliduse tõusule ja elatustaseme langusele.  

Ilmus 7. veebruaril uudiste portaalis Delfi 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar