See tähendab, et igaühel peaks olema kasvõi väikenegi tagavara raha käepärast olema. Kas siis pangas, või veel parem, nagu kullafirma Tavidi juht hr. Tamming korduvalt soovitanud, oma kodus ja kindlas kohas.
Noored! Ärge raisake kohe kogu palka ära, vaid pange pisutki tagavaraks! Mõistan, et see on raske, sest palgad väga madalad, kuid siiski. Nii kolme kuu varu tuleks tingimata proovida soetada. Jätke mõni asi ostmata, jätke mõni pudel joomata, jätke paar kontserti vahele, jätke üks sõit sõitmata!
Muremõtted tõi pähe Swedbanki tänane teade eestlaste suurte rahaliste kohustuste ehk siis võlgade kohta. Kui ikka riskihindamise kalkulaatori tulemused näitavad, et enam kui pooltel vastanutest ületavad kohustused olemasolevaid varasid ning vähem kui veerand omab vähemalt kuue kuu jagu sissetulekute sääste, siis on asi päris hull. Eriti kui kuuleme, et ligi 70 protsendil rahvast neelavad kulud kogu sissetuleku.
Saan aru, et mulle heidetakse ette, mis sul viga rääkida, kui palk kindel. Nõus, kuid ikkagi kutsun üles säästma ja veelkord säästma. Kunagi ei tea ette, mis sinuga, ka noorel inimesel, võib juhtuda või millal tervis streikima hakkab. Selles puhuks peaks kapis pesu vahel väikegi raha peidus olema.
Maailmapraktikast lähtudes ja arvestades, et igal inimesel võiks olla vähemalt ühe aasta sissetuleku suurune turvakapital pere kaitse tagamiseks, ületavad meie arvutuste kohaselt kohustused varasid ligi kahekordselt, ütles Swedbanki esindaja Mihkel Mandre. Minu meelest on see üks hull näitaja ja kinnitab, kuidas me ikka veel laialt võlgu elame? Turvakapitali puudujääk Eestis on panga teatel kokku ligi 6 miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot. Ennekuulmatu number! Nüüd peaks kõigil küll selge olema, kui vildakad on muinasjutud Eesti majandusedust. Mis kasu makromajanduse kasvust, kui inimene sellest suurt midagi ei võida.
Veelkord, kallis rahvas, hoidem kokku! Nii omavahel suheldes kui rahakoti raudu piiludes. Mõelgem pikalt, enne kui Euro kotist välja võtate või arvutis järjekordse ülekande teete!
Lisan Delfi tänase teate.
Swedbanki riskihindamise kalkulaatori tulemused näitavad, et enam kui pooltel vastanutest ületavad kohustused olemasolevaid varasid ning vähem kui veerand omab vähemalt kuue kuu jagu sissetulekute sääste.
Vastanutest 68 protsendil neelavad praegused kulud kogu sissetuleku, mistõttu ei ole neil täna võimalik oma lähedaste turvalise tuleviku kindlustamisse täiendavalt panustada. Samas mõistab enamus vastajatest säästmise, investeerimise ja kindlustamise tähtsust. Pea 94 protsenti soovib pakkuda oma lähedastele rahalist kindlustunnet ka siis, kui vastaja ise enam nende eest hoolitseda ei saa, teatas pank.
Swedbank Life Insurance äriarenduse juht Mihkel Mandre sõnul joonistub riskide hindamise kalkulaatori vastustest välja tõsiasi, et turvakapital, mis võiks igal perel ootamatuteks olukordadeks olemas olla, on piisaval määral olemas siiani kahjuks vaid vähestel.
Turvakapitali puudujääk on nähtav ka suuremas mastaabis. „Varadega võrreldes on Eesti elanike kohustused täna suuremad. Kui lähtuda maailmapraktikast ja arvestada, et igal inimesel võiks olla vähemalt ühe aasta sissetuleku suurune turvakapital pere kaitse tagamiseks, ületavad meie arvutuste kohaselt kohustused varasid ligi kahekordselt,“ selgitab Mandre. Swedbank Life Insurance SE andmetel moodustab turvakapitali puudujääk Eestis täna kokku ligi 6 miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot.
Mandre sõnul saab turvakapitali puudujääki vähendada mitmel viisil. „Raha säästmine on igal juhul vajalik, kuid selle kõrval on ka teisi lahendusi. Näiteks ei teadvustada Eestis veel piisavalt, et elukindlustus on üks kättesaadavamaid lahendusi, kuidas koheselt tagada vajalik turvakapital suuremate ootamatuste puhuks. Näiteks, kui panna igas kuus kõrvale kümme eurot, kulub inimesel 10 000 euro kogumiseks 83 aastat. Kümme eurot kuus tuleks maksta ka lepingu eest, mis tagaks aga elukindlustuskaitse summas 10 000 eurot alates esimesest päevast. Finantskaitse lepinguid saab nüüd mugavalt sõlmida ka otse Swedbanki internetipangas.“ lisab ta.
Juunis käivitas Swedbank oma internetipangas ja Facebooki lehel riskikalkulaatori, mille abil on tänaseks oma riske ja lähedaste finantsturvalisust hinnanud juba üle 2500 inimese.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar