Heimar Lenk: Verinoored siresäärsed eurohiired versus pensionärid

(42)

29. aprill 2012 17:25

Heimar Lenk

www.DELFI.ee

Foto: Ilmar Saabas

Majanduse kosudes tuleb pensioniealised tööle tagasi kutsuda. Nad ei pea töötama täiskohaga, kuid nende kogemused ja oskused muutuvad õige pea väga vajalikuks.
Unistus üksmeelsest ühiskonnast on inimkonda võlunud juba ammu, kuid üllas eesmärk tundub täna sama kaugel olevat, kui tuhat aastat tagasi. Miks käivad asjad ikka nii, et vanade meelest on noorus hukka läinud ja noored hakkavad vanu alles siis mõistma, kui ise vanaks saanud?
Euroopa Liit püüab olukorda parandada ja kuulutas 29. aprilli põlvkondade vahelise solidaarsuse päevaks. Et vähemalt sel päeval pidada noorte ja vanade ühiseid üritusi, et erinevaid põlvkondi üksteisele lähendada. Isegi üks riigikogu istung on teemale pühendatud.

Küsimus ise on aga tõsisemast tõsisem. Hetkel elab maailmas 710 miljonit üle 60 aastast inimest. Aastaks 2050 ennustatakse vanema põlvkonna suuruseks 2 miljardit. Maakera üldine elanikkond kasvab selleks ajaks umbes 8 miljardini. Seega tervelt neljandiku moodustaksid siis pensioniealised prouad ja härrad.
Ka meil ületas pensionäride arv hiljuti 400 000 piiri. Isegi arenenud suurriigid pole selliseks eluea kiireks kasvuks valmis. Eestist rääkimata, kus praegu makstakse üht madalamat pensionit ja üle 65 aastaste riigiametnike töölkäimise võimalus seadustati alles hiljuti. Kui seniseid arenguid jälgida, tundub, et inimväärse vananemise poliitikani, mis Euroopa Liidu riikides juhtiva ideoloogia rolli täidab, on meil veel õige pikk tee käia.
Pinev olukord tööjõuturul
Tänavune aasta on eriline, sest just alates 2012. aastast hakkabki tööealise elanikkonna arvukus kiiresti vähenema ja 60-aastaste ning vanemate arv kasvama. Kõige kiirem vanemaealiste arvu kasv toimub aastatel 2015-2035, kui sõjajärgse beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka.
Eelseisev pinev olukord tööjõuturul võib põlvkondade vahelist solidaarsust ehk siis ühiskonna ühtekuuluvuse tunnet kõvasti vähendada. Eelkõige muutub olukord teravaks pensioni- ja tervishoiusüsteemi rahastamisel. Selge, et raha ei pruugi kõigile jätkuda. Kuuleme ja loeme ajakirjandusest juba täna, kuidas eakatele heidetakse ette, justkui sööks nad ära praeguste noorte loodud väärtusi ja tarbiks üleliia palju rahvuslikust rikkusest.
Kahjuks unustatakse ära, et kuigi pensioni makstakse töölkäijate maksudest, olid tänased pensionärid ise aastakümneid maksumaksjad ja nende maksude eest kasvatati ning koolitati tänast töölkäijate põlvkonda. Sellist solidaarsusele lähenemist kaasaja Eestis väga ei väärtustata. Ometi on see ainuõige kriteerium erinevate põlvkondade ühtekuuluvuse ja elu mõtte hindamisel.
Põlvkondade vaheline solidaarsuse päev moodustab ühe osa tänavuse „Aktiivsena vananemise aasta“ tegemistest. Nad on teineteisega tihedalt seotud, sest juba lähemas tulevikus on kavas vanem põlvkond taas tööturule kaasata ja aktiivseid inimesi vajatakse rohkem kui täna.
„Verinoored siresäärsed eurohiired“
Hetkel on tööpuudus Euroopas ja Eestis veel suur, kuid ilma pensioniealiste tööle tagasi kutsumata varsti, kui majandus veidigi kosub, enam hakkama ei saa. Kindlasti ei pea vanemad inimesed täiskohaga töötama, kuid nende tööoskus, kogemus, korraarmastus ja elutarkus muutuvad õige pea ühiskonnale väga vajalikuks.
On ju ka Eestis see ülemineku aastate noortebuum, kui sekretärideks võeti vaid „verinoori siresäärseid eurohiiri“ (minu sõnastus), mööda saamas. Keskastme juhtidena eelistatakse juba ammu suure töökogemusega ning elu näinud asjatundjaid.
Eelpool toodust lähtudes tähendabki aktiivsena vananemine head tervist vanemas eas ning täisväärtusliku liikmena ühiskonnas osalemist, tundes enam rahuldust oma tööst, olles sõltumatum igapäevaelus ning aktiivsem kodanikuna. Oleks tarvis, et vanemad naised ja mehed saaksid täita oma osa tööturul, võidelda sellega ise vaesuse, eelkõige naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. See tähendab ka vanemale põlvkonnale töötingimuste loomist, parema töötervishoiu, sotsiaalkindlustuse ning elukestva õppe võimaldamist.
Üha rohkem viljeletakse Euroopas eakate kohta käibivate negatiivsete stereotüüpide ja vanusega seotud diskrimineerimise vastu tegutsemist. Pole me ka Eestis neist vanainimesi halvustavatest märkustest, mis aegajalt kõrva riivavad, veel lahti saanud. Igal juhul on nüüd Euroopas saabunud see aeg, mil suhtumist vananemisse tuleb sallivamaks muuta. Seda enam, et vanaduse eest ei pääse meist keegi.

Venemaa abi Narva ja Kagu-Eesti rahvale

Las nad siis toovad seda odavamat bensiini. Ega sellega keegi rikkaks saa, kuid oma perekonna rahakotti pisut kosutab.

Võtumaa Teataja küsimus riigikogu liikmele:

Küsimus: Rahandusministeerium otsib võimalusi, kuidas piirata mootorikütuse sissevedu Venemaalt, mis võtab Kagu-Eesti elanikelt võimaluse tuua Venemaalt odavat kütust. Kas peate Venemaalt kütuseveo piiramist õigeks või mitte ja miks?

Vastus:

Kõik oleneb sellest, kuidas seda kütusevedu piirama hakatakse. Kui püütakse vähendada Kagu-Eesti meeste käimist üle piiri, näiteks ühe korrani kuus, siis minu meelest on see inimõiguste ja vaba liikumise piiramine. Eesti riik on seni ning vähemalt sõnades oma kodanike liikumisvabadust igati soosinud. Pealegi käiakse ju viisaga, mille eest riigile makstud.

Sisuliselt on Venemaalt odava bensiini, viina või sigarettide ostmine täiesti loomulik turumajanduslik käitumine. Inimene on ikka püüdnud osta sealt, kus odavam ja müüa seal kus kallim. Sellist väikest piirikaubandust leiame kõikjal maailmas. Kõige lähemaks näiteks on  soomlaste massiline alkoholi ostmine Tallinnast.

Kuni bensiini või viinapudeli tooja need ise ära kasutab või oma pere liikmeile jagab, pole ju probleemi. Kui küsimus tekib edasi müümises, siis tegelgu rahandusministeerium ning maksu-ja tolliamet selle probleemiga kuid jätku piiri vaba ületamine rahule. Esiteks peaks aga Ansipi valitsus vastama küsimusele, miks Kagu-Eestis ja Narvas elatustase nii madalale ja tööpuudus nii kõrgele lastud minna, et  inimesed sunnitud elatise teenimiseks palju kirutud Venemaalt abi otsima. „Emake Venemaa meid toidabki,  muidu oleksime ammu surnud,“ ohkas üks Narva töötu proua hiljuti teleekraanil.

Vastus ilmus  26. aprilli Võrumaa Teatajas     

Tasuta ühistransport ka Võru linna!

 

Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Mida arvate palju furoori tekitanud tasuta ühistranspordist, mille on lubanud alates järgmisest aastast kehtestada Tallinna linnavalitsus? Kas pooldate või mitte ning miks?

2. Ka Kagu-Eesti inimesed sooviks tasuta bussisõitu. Teie seisukoht - kas tasuta ühistransport tuleks kehtestada kogu Eestis, miks ning milliseid samme kavatsete/ei kavatse selle eesmärgi saavutamiseks astuda Teie?

Vastused:

Olen igati tasuta transpordi pooldaja, olgu selleks linnaks Tallinn, Võru või Valga. Seda ühel põhjusel, millest keegi praegu eriti ei räägi. Nimelt loen mina tänapäeva linnastunud maailmas ühistransporti inimõiguseks. Kui meil on tasuta haridus, tasuta arstiabi ja tasuta internet, siis võiks vähemalt linnatransport olla küll inimesele tasuta. See tähendab, et teda rahastataks linna eelarvest, mis teatavasti kujuneb elanike maksudest. Jalgsi käimine Võru linna tänavatel on meile ju tasuta, kuigi linn ehitab kõnniteid ja hoiab neid korras linna eelarvest, ehk siis linnarahva ühise raha eest. Sama skeemi järgi töötaks ka tasuta bussiliinid Võrus, või lisaks bussidele trammi-ja trolliliinid Tallinnas. Minu meelest väga normaalne.

Mõistan, et ka võrulased sooviks tasuta bussisõitu. Eesti taoline väikeriik peaks, selle asemel, et Edgar Savisaare ideed kiruda, hoopis arutama üleriigilise transpordi tasuta korraldamist. Meie meedia sellest ei kirjuta, aga idee on üleval kogu maailmas. Ja seda kahel põhjusel: Esiteks maksavad kohalikud omavalitsused juba praegu umbes 80% linnatranspordi rahast kinni ja piletite tulust laekub vaid 20%. Teiseks läheb piletite müük, automaatide paigaldamine ja kontrolöride töö väga kalliks. Lihtsam ja odavam oleks tasuta transport, mille ülal pidamise kulud kaetaks kohaliku omavalitsuse üldisest maksude laekumisest. Praegu arutab tasuta transpordile üleminekut ligi 20 Euroopa linna, paljudes väiksemates keskustes töötab tasuta transport juba aastaid. Aga me ju ei räägi sellest rahvale. Mina kavatsen üleriigilise tasuta transpordi küsimuse üles tõsta ja Riigikogus selle eest seista.  

 
Vastused ilmusid 5. aprillil ajalehe Võrumaa Teataja rubriigis: „Riigikogulane vastab“   

President kuulaku peapiiskopi sõna!

On äärmiselt taunitav, et Eesti president Toomas-Hendrik Ilves hakkas vaidlema peapiiskop Andres Põderiga Venemaa sisepoliitika üle. On kuidas on, kuid kirikus poliitilise etenduse pidamine peaks olema alati taunitav. Eriti kui sel teemal on riigipead ja ühiskonda noominud kõrgeim vaimulik.

 Eesti president läks odavat populaarsust otsima ja osales protestikontserdil, valades seega õli tulle Venemaa ja Eesti vahelistes suhtetes. President ise on meil suhteliselt kogenematu kohaliku ja Vene elu tundmisel, kuid tema nõunikud oleks võinud küll targemat nõu anda. Kui riigi kõrgeim vaimulik peab riigipead noomima ja Kadriorule kiriku rolli ühiskonnas meelde tuletama, on asjad üsna halvasti.

 Käesolev konflikt ei ole hea märgilise tähendusega meie riigile. Ajaloost on teada hulk lahkehelisid kirikupea ja riigijuhtide vahel. Alati on nad viinud sügavate lõhedeni ühiskonnas.   Kahju, et Eesti juhtpoliitikud, kes ennast reeglina nii eesrindlikeks ja edumeelseiks peavad, ajalugu nii halvasti tunnevad ega oska teiste vigadest õppida.

Lisan konflikti tekitanud materjalid Delfi uudisteportaalist:      

 President Ilves läks Pussy Rioti toetuskontserdile

 (154)

 www.DELFI.ee

01. aprill 2012 22:51

 Riigikogu liige Juku-Kalle Raid korraldas skandaalse türmi pandud tütarlastebändi Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi, millel osaleb ka tuntud Vene teisitimõtleja Artjom Troitski ning kohale tuli ka president Toomas-Hendrik Ilves.

Kell 21 Von Krahlis alanud tasuta toetuskontserdil, esinevad Vaiko Eplik ja Eliit, Peeter Volkonski ja Propeller ning Sofia Joons. Moskvast tuli kohale Vene teisitimõtleja Artjom Troitski.

President Ilves: kirik ei tohi olla võimu mugav tööriist

03. aprill 2012 13:35

President Ilves ütles oma avalikku toetust skandaalse tütarlastebändi Pussy Rioti heaks kommenteerides, et ei ole heaks kiitnud Venemaa muusikute otsust valida kirik oma poliitilise protesti väljendamise kohaks, kuid kirik ei tohiks saada võimu tööriistaks.

 

"President Ilves ei ole kunagi ega kuidagi kiitnud heaks Venemaa muusikute otsust valida kirik oma poliitilise protesti väljendamise kohaks," vahendas presidendi nõunik Toomas Sildam Delfile.

Nõuniku sõnul on riigipea seisukohal, et muusikuid, noori naisi ja emasid nende poliitilise protesti eest juba tabanud pikk arest ning neid ähvardav kuni 7-aastane vangistus on pühakojas huligaanitsemise eest repressioonina ebaproportsionaalne ning võib pigem olla mõeldud hoiatusena neile, kel võiks tekkida tahtmine võimude tegevust kritiseerida.

"Kogu kunstilise eneseväljenduse ajalugu saab vaadelda võimu ja vaimu konflikti aspektist ning võimu reaktsiooni järgi vaimu kohati provokatiivsetele ülesastumistele mõõdetaksegi ühiskonna vabaduse astet. Kirik võib olla - aga vabas ühiskonnas ei saa olla - võimu mugav tööriist," vahendas nõunik president Ilvest.

Aprilli alguses saatis üheksa riigikogu liiget Venemaa valitsusele ja riigiduumale avaliku kirja, milles nõutakse ansambli Pussy Riot liikmete kui meelsusvangide vabastamist ja inimõiguste austamist. Kirja algatajaks on Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku pääsenud parteitu saadik Juku-Kalle Raid.

 Juku-Kalle Raid korraldas ka Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi, kuhu tuli kohale ka president Toomas Hendrik Ilves. Presidendi toetuse näitamist Pussy Riotile on tauninud ka EELK peapiiskop Andres Põder ning Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa.

Peapiiskop Põder heidab presidendile ette Moskva pühakojas huligaanitsemise õigustamist

 (386)

 www.DELFI.ee

03. aprill 2012 09:55

EELK peapiiskop Andres Põder kutsub vaimulikele saadetud kirjas üles palvetama, et õigeid eesmärke taotletaks õigete vahenditega. Peapiiskopi üleskutse on ajendatud riigikogu liikmete avalikust kirjast, milles õigustatakse vene punkansambli Pussy Riot huligaanitsemist Moskva Lunastaja Kristuse katedraalis.

 “On hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli Pussy Riot huligaanset rünnet vene õigeusu kiriku vastu Moskvas ning et selle toetuseks von Krahlis korraldatud kontserdist võttis osa ka vabariigi president,“ kirjutas

Andres Põder vaimulikele saadetud elektronkirjas.

„Teame, et enamiku venelaste jaoks on kirik tõepoolest püha paik ning seal omavolitsemine sakrileeg. Miljonite õigeusklike tunnete haavamise kõrval on ansambli väidetav poliitiline sõnum täiesti kõrvaline ja tähtsusetu,“ nendib peapiiskop ajalehe Meie Kirik vahendusel.

„On selge, et kellegi poliitiliste, majanduslike või meelelahutuslike eesmärkide saavutamiseks on pühakoja rüvetamine ja usuvabaduse jalge alla tallamine lubamatu vahend. Rääkida sellest kui sõnavabaduse kaitsmisest on küüniline. Kas sellisel moel oleks õigustatav ka Anu Saagimi hiljutine pidutsemine Tallinna Püha Vaimu kirikus? Kui väidetavad sõnavabaduse kaitsjad tahtnuks dialoogi ja lugupidamist võimude poolt, tulnuks neil samamoodi austada kirikut ja seal kehtivaid reegleid,“ seisab kirikujuhi saadetud kirjas.

Aprilli alguses saatis üheksa riigikogu liiget Venemaa valitsusele ja riigiduumale avaliku kirja, milles nõutakse ansambli Pussy Riot liikmete kui meelsusvangide vabastamist ja inimõiguste austamist. Kirja algatajaks on Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku pääsenud parteitu saadik Juku-Kalle Raid.

Juku-Kalle Raid korraldas ka Pussy Riot toetuseks tasuta kontserdi kuhu tuli kohale ka president Toomas-Hendrik Ilves.

Ostupaanika, nagu Nõukogude ajal!

Nüüd leidsid kaupmehed siis uue rahapumba. Munad. Lihavõtte pühade eel erkordselt hea kaubaartikkel, millega raha rahva käest kätte saada. Rahapump on imeline tööriist, mis töötab alati, kui ta õigesse keskkonda tõsta. Nüüd töötab ta siis kanalas.

Tarvitses vaid ühe kaubaketi müügijuhil paar sõna poetada, et munadega on sel aastal raske, kui ostubuum  vallandus. Meedia võttis ka kohe tuld. Lähedane teema, lihtne kirjutada ja telelpilt tuleb kanadest erakordselt kirev. Või pane kaamera tänavale püsti ja oota: munadest tulevad kõik meeleldi heietama. Ja meedia kaagutabki igas saates, kui raske on mune seekord muneda, kui väikesed on puurid ja kui vähe meil kanu on. Oma kolmandik tuleb munadest sisse tuua.

Nõnda lihtne see ongi. Nii tehti tatraga, mille hind üle öö üles löödi, sest Venemaa laod pidid tühjad olema, sest saak vilets. Tuli uus saak, laod said täis, aga tatra hind Eestis jäigi lakke rippuma. Aga kas kohviga on teist moodi? Olgu ubade saak hea või halb, ikka on Eestis hind kõrge. Kas on keegi kuulnud, et maailma turu bensiini hinna langedes on hind ka Eesti tanklates alla läinud.Seda pole minu mälu järgi juhtunud. Kütusetanklad kiidavad siis üksteise võidu, et müüvad vanu ja kalleid varusid.

Ajaloolane Ants Ruusmann kirjutas kunagi nõukogude aja kohta. Jah, poed olid meil tühjad, aga külmkapid kodus liha täis. Kui pidu peeti, siis olid lauad heast paremast lookas. Nii on nüüd ka munadega. Poed tühjad, kuid kpodus kapid mune täis. Vahe on vaid selles, et nõuka ajal oli toit peaaegu ilma rahata käes, nüüd maksame tema eest kaupmehele hinge hinda.  

 

Lisan ka Delfi portaalist võetud Maalehe loo muinade kohta:

Paanika tühjendab poed, aga täidab kodukapid munadega

Bianca Mikovitš, Heli Raamets, Maaleht

29. märts 2012 12:10

Väike-Maarja Georgi poe müüja Heleri Püks hoiab käes viimaste nädalate vaieldamatut trendikaupa.

Munapaanika jõudis niikaugele, et isegi maapoodides kehtestati müügipiirangud. Ostjad küll naersid, kuid soetasid igaks juhuks varusid.

Väike-Maarja Georgi poe müüja Heleri Püks ladus uusi munakarpe külmikusse ja ütles, et ostetakse rohkem küll.

Grossi pood seal lähedal on hakanud juba munade müüki ühe inimese kohta piirama. “Meie seda teha ei kavatse,” lubas ta.

Püks lisas, et hind on ka natuke tõusnud – teisipäeval maksis munakarp Georgi poes 1.72 eurot. Naabermaakonnas Jänedal küsiti munakarbi eest aga 1.94 ning ostjad teadsid rääkida, et viimased päevad on toonud ka teistes poodides tasapisi hinnalisa.

Varud seisavad lihavõteteni

“Mina kavatsen kevadel viis kana võtta, las munevad suvel ja sügisel saab siis kanasuppi,” plaanis Jäneda poodi osturetkele tulnud Gilda Lindmaa.

Koos teiste naistega jõuti otsusele, et küllap on munakriis kunstlikult tekitatud. “Nüüd tuleks välja mõelda, mida endal kodus ja aias rohkem on ning see kuidagi nõutavaks kaubaks muuta,” muigas Lindmaa.

Naerutuju polnud aga Ambla ja Aegviidu poodides. Sealt olid munad sootuks ostetud ning uutele polnud lootust.

“Talleggist öeldi, et pole,” sõnas Aegviidu Karli poe juhataja Kaja Riiberg.

Ta lisas, et inimesed on hakanud viimasel ajal üldse rohkem mune ostma. “Küllap on need hinnalt toiduks sobivad,” arvas ta.

Hiigelsuurte kogustena mune siiski tema sõnul ei osteta, kuid murelikuks võis külarahvast muuta asjaolu, et ka Aegviidu teises poes on munad läbi müüdud.

Mitmed kaubandusketid nii Eestis kui ka Soomes on kehtestanud ühe ostja kohta maksimaalselt müüdava munade arvu, vastasel korral võiks see kaup poest täiesti otsa lõppeda.

Selveri avalike suhete juht Annika Vilu rääkis, kuidas üks klient avaldas soovi osta ära kõik ühes poes lettidel ja ka laos olevad munad.

Väiksemad kohvikupidajad ja pagarid otsisid poodidest tagavaraks odavamaid mune, kuna hulgilaos kipub hind olema poe-hinnast kõrgem.

Praegu soetatud varusid saab rahuliku südamega ka järgmise nädala lihavõttepühade ajal värvida ja koksida. Munad säilivad 25 päeva.

Paanikal kolm põhjust

Munapuudusel on laias laastus kolm põhjust.

Kanad munevad kevadel vähem ja enne lihavõttepühi kipub ikka väike munapuudus paistma, eriti valgete munade osas.

Teiseks hakkas tänavu kehtima Euroopa Nõukogu juba 13 aastat tagasi kinnitatud direktiiv, mille kohaselt peavad kõik munakanad elama uutes ja avaramates puurides.

Kuna paljud ELi munatootjad pole teinud nii suuri investeeringuid, on praegu võimalik pidada varasemast vähem kanu. Seetõttu on ka munatoodang väiksem ning Euroopa riikides tekkis defitsiit.

Eestis toodetakse 60–70% siinsest munavajadusest ja suur osa tuuakse Lätist–Leedust sisse.

Seoses Euroopa munapuuduse ja kerkivate hindadega on lõunanaabrid hakanud oma toodangut Eesti asemel hoopis sinna saatma.

Kodumaised munatootjad ei suuda aga meie poodidele soovitud kogust tarnida, eriti kuna munade ostmine on suurenenud.

Kolmas põhjus ongi ostjate käitumine – tavapärasest suuremas koguses munade kokku ostmine on andnud hoogu defitsiidi tekkeks.

Turuosalised loodavad, et munapaanika vaibub pärast lihavõttepühi. Suvel hakkavad taludes elavad kanad rohkem munele ning ka see peaks olukorda leevendama.

--------------------------------------------------------------------------------

Tootmine ja tarbimine

- Iga Eesti elanik sööb aasta jooksul ära keskmiselt 187 muna.

- Tervise Arengu Instituut soovitab tervetel inimestel süüa kolm-neli muna nädalas.

- Mullu toodeti Eestis 185,4 miljonit kanamuna.

- Neist 30,9 miljonit veeti välja (peamiselt Lätti) keskmise hinnaga 49.82 €/1000 tk.

- Mullu toodi Eestisse 91,7 mln muna (peamiselt Leedust ja Lätist) keskmise hinnaga 53.41 €/1000 tk.

- Tänavu jaanuaris oli munade ja munatoodete sissevedu 28,5% suurem kui 2011. a jaanuaris. Importmunade hind oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes 0,4% kõrgem ja detsembriga võrreldes 12,2% madalam.

- Munade ja munatoodete väljavedu oli tänavu jaanuaris mullusest 1,9 korda suurem ja ekspordihind 40% kõrgem. Detsembriga võrreldes oli hinnatõus vaid 1,4%.

Allikas: statistikaamet

Solidaarsus lööb Eestis lõkkele

Vastused ajalehe Võrumaa Teataja küsimustele:

Võru maakonna ajaleht Võrumaa teataja pöördus küsimusega. Mida andis õpetajate streik ühiskonnale. Vastused ilmusid 8. märtsi ajalehes Võrumaa Teataja.

Toimetuse küsimus:

1. Palun Teie seisukohta äsja toimunud õpetajate streigi osas - mida streik andis, kas ta tõi kasu või kahju ning millist?

Vastus: Kindlasti andis õpetajate streik ühiskonnale palju. Enam ei saa keegi öelda, et eestlased on tagasihoidlikud ja streikida ei julge. 16 000 õpetaja ja kümnete toetusstreikide tööseisak  oli muljetavaldav. Solidaarsus lõi lõpuks ka Eestis lõkkele ja jääb vaid oodata järgmisi meeleavaldusi töötajate õiguste kaitseks. Kindlasti ei jää tulemata ka  paar üldstreiki, nagu Euroopas kombeks. Asi läheb hulluks siis, kui ka 380 000 pensionäri tänavale tuleb ja koos töölkäijatega endale paremat pensioni nõudma hakkab. Arvatavasti lõpeb asi võimu pööramisega, sest järgmistel riigikogu valimistel ei hääleta enam ei sterikijad, nende toetajad, kui ka enamik pensionäre praeguse riigivõimu poolt.    

Toimetuse küsimus:

2. Kes veel võiks suurema palga nimel streikima hakata? Kui arvate, et mitte keegi, siis palun põhjendage, miks peaksid õpetajad ja teised alamakstud riigiteenistujad leppima nii madala palgaga nagu see neil praegu on.

Vastus: Streikima võivad hakata kõik need, kes seekord toetusstreikidel osalesid ja lisaks teised väikesepalgalised. Aga, et Eestis ongi enamik töövõtjaid ülekohtuselt madala palga saajad, siis streikima võivad hakata kõik, sulasteni välja. Kui läheb üldiseks palga nõudmiseks välja, siis ei aita enam ka töölt lahti laskmise ähvardused. Ega uusi töötajaid kusagilt juurde ähvardused. Valitsusest ootavad ees väga närvilised päevad, sest midagi tuleb ette võtta. Nii madalate palkadega, nii kõrge hinnatõusu juures,  ei saa Euroopa Liidu liikmesriigis enam jätkata. Eesti ettevõtluse tööviljakus on nii madal, et alustada tuleks ettevõtjate koolitamisest. Igal juhul on röövkapitalismi aeg eestis läbi ja riik vajab uusi juhte, kes ka rahva mure mõistaksid. Ansipi ja Ligi  ülbusega enam edasi minna pole võimalik.

Kas streik muutis midagi?

Ühiskond pole enam Eestis endine ja kevad tuleb sel aastal teistmoodi! Nii võiks kokku võtta Eesti uue aja esimest suurt streiki. See polnud veel üldstreik, kuid kangesti kipub mõte sinnapoole, et ega ka need üleüldised streikimise päevad meil tulemata jää. Seda kinnitab suur toetus 16 000 õpetajale ametiühingute poolt. Bussijuhid, vedurimehed, energeetikud, meedikud ja nii edasi.

Kõik nad toetasid, kuidas oskasid ja said. Mõneti ootamatult kuid meeldivalt mõjus kogu ühiskonna heatahtlik suhtumine tööseisakuisse. Tallinnas, kus seisis praktiliselt kogu linnatransport ja 8. märtsil koges ebameeldivusi iga linnaelanik, polnudki erilist nurinat kuulda. Telemehed pingutasid, kuid streigi hukkamõistjaid nad kaamerate ette suurt ei saanud. Seega näitas avalikkus üksmeelselt, et nad on streikijate ja nende nõudmiste poolel.

Valitsus seevastu uue olukorraga kohaneda ei suutnud. Toompea koridorides kõndides oli närvilisust koalitsioonipoliitikute ridadest lausa õhus tunda ja ministrid ei osanud saalis esinedes sõnu valida. Paistab, et kogu valitsus pandi neil päevil rääkima ühte ja sama, ehk nõunike poolt ette kirjutatud teksti: õpetajaist me saame aru, aga näe ametiühingute käitumine ei kõlba kuhugi! Muidugi pole noored nõunikud marksismiga ja Lääne kogemusega väga tuttavad ja lasidki apsu kõnedesse sisse. Nad vist ei tea, et Euroopas on toetusstreigid ja avalikkuse solidaarsus streikijatega iseenesest mõistetavad asjad.

Riigikogu infotunnis vastas minu küsimusele tööseisakute kohta sel päeval peaministri üleasandeid täitnud Keit Pentus, et õpetajate õigustatud palgamure ära lörtsimist ametiühingute poolt tema küll õigeks ei pea. Järgmisel päeval kordas seda mõtet Eestisse tagasi jõudnud peaminister Andrus Ansip.“Mina käsitlen õpetajate nõudmisi ikka tugeva toetusena haridusreformi läbi viimiseks, aga ametiühingute keskliidu ja transporditöötajate ametiühingute sõnum minule pärale pole jõudnud,“ väljendas valitsusjuht oma arusaamatust ametiühingute nõudmiste suhtes kollektiivlepingute- ja töölepingu seaduste ümber tegemiseks.  Alles süüdistati meie ametiühinguid, et nad on saamatud, nüüd aga siis juba liiga agarad. Juba oli kuulda, et kolm streigipäeva tõid ametiühinguisse isegi hulga uusi liikmeid juurde.

Nagu viimasel ajal ikka, kui keegi midagi valitsuse vastast öelda söendab, läheb rahandusminister endast välja. Nii ka seekord tulistas Jürgen Ligi endale jälle jalga, kui kiirustas teatama, et õpetaja amet ei ole kõige viletsamini tasustatud. "Kui võtta palgalõhe teemaks, siis õpetajad on seal kuskil esimese viiendiku piiril palgasaajate reas. Rõhuv enamik naistest teenib vähem kui naisõpetajad." Peab olema ikka hästi ebaõnnestunud poliitik, kes oskab sellise väitega välja tulla otse rahvusvahelisel naistepäeval!

Ministri ülbuse suutis üle trumbata AS Edelaraudtee juhtkond, kes lubas streikijaile esitada 30 000 eurose kahjunõude, kuna osa ronge jäi välja sõitmata. Avalikkuses kostab juba hääli selle raudtee teenuste boikoteerimiseks. Ühes interneti portaalis aga tuletas tähelepanelik lugeja raudtee juhtkonnale meelde, et varuvariantide välja töötamine tööseiskute puhuks on ettevõtte juhtide endi, mitte aga streikijate ülesanne. Seega on eesti tööinimene õppinud ennast kaitsma ja esimese suure tööseisaku kogemus tõotab ka järgmisi. Eriti tõsiseks võib asi minna, kui koos töölkäijatega tulevad tänavale ka seni kodus istunud 380 000 pensionäri ja lepivad streikijatega kokku, millise erakonna poolt järgmistel riigikogu valimistel üksmeelselt hääletada.

Lugu ilmus 13. märtsi ajalehes Valgamaalane