Ansip vahetab presidendi välja?

Nii vist läheb. Algus on igatahes jõuline. Täistabamus Kadrioru lossi pihta. Seda, mille WikiLeaks Toomas-Henrik Ilvese kohta päevavalgele tõi, on raske maha pesta. Asi ehk polegi niivõrd poliitikute Savisaare ja Rüütli mustamises Ilvese poolt. Kuigi ka see on lausa solvav meeste suhtes, kellele kogu eesti rahvas iseisvuse tagasi toomise eest suure tänu võlgneb. Pole Ilvesel endal midagi nende kahe tegude kõrvale panna.  Kuid dokumendid, mis eelmisel nädalal avalikkuse ette toodi, räägivad hullemast. See on Ilvese üldine hoiak Eesti ja tema rahva suhtes. Halvustav, mahategev ja välja naerev.

Mõelge vaid, noormees Ilves ei tahtnudki presidendiks tulla, aga teda nii väga paluti ja siis ta nõustus. “Nagu ka paaril korral varem said sõprade ja mõttekaaslaste palved temast võitu ning ta lubas end kandidaadiks üles seada,” ruttas eurosaadik Padar endist erakonna kaaslast Delfis kaitsma, lisades veel, et veenda ja paluda tuli teda tublisti. Minu meelest tõmbas selle avaldusega Padar endale paraja ämbri sogast vette kaela. “Ilvese endine sissetulek oli oluliselt suurem sellest, mida Eestis presidendile makstakse ja seda ta ilmselt ka silmas pidas,” püüdis Padar veel siluda ka presidendi rumalaid ütlemisi oma „vaesusega sarnaneva elu“ kohta Eestis.

Minu arvates on riigipea eesti rahva ees vabanduse võlgu. Kuidas saab ühe rahva president välismaiste diplomaatide seltskonnas edvistada, et kuidas teda ikka paluti ja et ta tunneb oma 5200 eurose palga juures Eestis, kus keskmine palk 760 euro kandis, vaesena aga ta kannatab, sest muidu oleksid Savisaar või Rüütel presidendiks saanud. Ei usu, et suve lõpul, kui presidendi valimiste kampaania haripunkti jõuab, keegi enam Tammsaare kuju juurde Ilvest üles laulma tuleks, nagu eelmisel korral juhtus. Oma üle olemise ja viletsa tööga tundub ta  enda maha mänginud olevat.

Miks lekitati Postimehes WikiLeaksi dokumente just praegu, riigikogu valimiste kampaania ajal? Küllap tahavad oravad lüüa mitut kärbest korraga. Teha ära Ilvesele ja selle suure kära käigus juhtida ajakirjandusest ning valimiskampaaniast kõrvale rahva kasvav pahameel kõrgete hindade ja europettumuse vastu. Paljastas ju uus raha meie üliväikesed palga- ja pensioninumbrid, madala elatustaseme ja viletsa perspektiivi tulevikku. Krooni ajal olid need asjad erinevate rahakursside vahel peidus, ei torganud silma. Aga nüüd tulevad võrdlused teiste Euroopa riikide elustandariga otse koju kätte. Palgapäeva nagu polekski, laekuv raha ju nii tühine. Aga kui iga päev tulevad šokeerivad uudised taevani kiidetud presidendi tõelise palge kohta, unustad oma palga ära.

Lõpuks hakkad mõistma, miks Reformierakonna ja IRLi valitsuskoalitsioon presidendi otsevalimist pole parlamendis ära vormistanud. Kuigi Keskerakond on seda juba ammu nõudnud. Ilma rahva arvamuseta on lihtsam oma meest paika panna. 

Artikli aluseks on 2. veebruari Kesknädala juhkiri  

Ilvese asemel presidendiks Rait Maruste?

2.veebruari Kesknädala lugejad on avalikus ruumis vist esimesed, kes saavad vihje tulevase presidendi kandidatuuri kohta. Kõik võib veel juhtuda ja eelistused muutuda, kuid hetkel tundub uue riigipea nimi kindel olevat. 

Reformierakonna presidendikandidaat pole ammu enam president Ilves. Selleks on hoopis õigusteaduse kandidaat, dotsent, Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik ja Reformierakonna nimekirjas Tartus Riigikokku kandideeriv Rait Maruste. Nii väitis Nõmme Raadio otsesaates õigusteadlane Ando Leps. Toetudes hästi informeeritud allikaile, ütles ta, et kandidaat on heaks kiidetud nii peaminister Andrus Ansipi kui kõrge euroametniku Siim Kallase poolt. Just viimase poolt olevat tulnud ettepanek.

Leps nimetab Marustet president Lennart Meri inimeseks. Tema edutas Maruste, kui Tartu Riikliku Ülikooli dotsendi, omal ajal taasiseseisvunud Eesti esimeseks Riigikohtu esimeheks, kuigi Maruste polnud selleks ajaks ühtegi päeva õigussüsteemis töötanud ega omanud kohtunikutöö praktilisi kogemusi. Lepsi sõnul palunud just Meri riigikohtunik Marustet säästa Siim Kallast tema kurikuulsas 10 miljoni dollari afääris, et viimane mingil juhul süüdi ei jääks.

Lepsi mäletamist mööda oli Maruste nõukogude ajal Eesti kompartei Tartu Linnakomitee ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna partorg. 1953. aastal sündinud  ja 1977. aastal Tartu Ülikooli juuradiplomi saanud Maruste olevat Reformierakonnale kõige parem president, sest välismaalt pärinevate ehk nn. väliseestlaste või -lätlaste aeg on poliitikas läbi. Ameeriklased ei tee neile enam Balti riikides panust. Maruste kandidaat olevat USAle ja Saksamaale igati meelepärane. Samuti Venemaale. Lepsi arvates ei kannata Venemaa Ilvest põhjusel, et viimane rikkus ära venelaste kavatsuse Vene-Saksa gaasijuhe meie rannikuvetest läbi tuua. Selle tõttu kulus ehitusele hoopis rohkem aega ja raha. Teine põhjus, miks ameeriklastele Ilves enam ei istu, olevat Lepsi sõnul Pronkssõduri maha võtmine, millele ameerika välispoliitika ringkonnad vastu seisid. Veel võib üheks põhjuseks tuua venekeelse gümnaasiumihariduse piiramist Eestis, millele Ilves pole vastu seisnud, kuid mis venelastele ega nende ameerika kolleegidele väga ei meeldi. Lisaks veel tõsiasi, et Ilvese haridus ja keelte oskus jääb Maruste omale  kõvasti alla. Eriti on Ilvese miinuseks vene keele oskamatus. Lisaks veel tõsisasi, et lääneriikides eelistatakse riigipeadena eranditult juura haridusega inimesi.  

Makske pensionäridelt võetud võlg tagasi!

Täna rahustab Rahvaliidust Reformierakonda siirdunud endine ja Euroopa parim rahandusminister Aivar Sõerd vanararahvast, et ärgu nad muretsegu, küll pensionideks ette nähtud raha leitakse riigieelarvest juurde võttes. Eks nii tuleb teha kui eakate mässu ei taheta näha. Mäletame küll, kui agressiivsed pensionärid olnud, kui nad esimeselt sotsiaalministrilt Marju Lauristinilt, kes tuli välja pensioniea tõstmise ettepnekuga, Toompea platsil mantlilt nööpe eest kiskusid. Mart Laaril lubasid vanaprouad midagi mehelikku ära lõigata, kui viimane elatusraha kärpima hakkab. 

Oli ju Laari valitsuse ajal sama mure, et raha vanadele ei jätkunud. Peaminister Laar tegi siis saatusliku vea, kui ETV otsesaates kogemata välja lobises, et riigieelarve puujäägi puhul jätab ta pensionid tõstmata või isegi vähendab neid. Kisa tõusis taevani. Nüüd tundub oravatel peen pihus olevat, sest lubatud pensionitõuse pole ju tulnud. Hoopis räägitakse suurest rahapuudusest. Üks analüütik ütles eile otse välja, et taolise pensionisüsteemi põhja minekust suurt pääsu pole.

Pensioniraha defitsiit tekkis siis, kui Ansipi valitsus võttis kasutusele pensionikassa 5 miljardi kroonise reservi, mis koguti Reformi- ja Keskerakonna 2005. aasta ühisvalitsuse ajal majandusminister Savisaare tungival pealekäimisel. Nüüd on reservid laiali kantud, II pensionisammas lõhutud ja elatusraha muidugi  ei jätku. II sammas sööb isuga I samba raha, millise ohu eest sai oravaid Riigikogu saalis juba ammu hoiatatud. Aga ega Ansip taha kedagi kuulda enne, kui häda koduõuele jõudnud ja raha otsas.

Tuleb küsida, kuhu see raha jäi, mille praegused pensionärid oma töölkäimise ajal maksudena riigikassasse kogusid ja mille tagasi saamisele pensionide näol neil täielik õigus on. Nüüd hüüab keegi, et mul on asjale lihtsustatud lähenemine. Tegelikult täpselt nii need asjad käivadki. Raha on läinud.
I sammas tühjavõitu, II ja III sammas haldurite poolt suures osas tuulde lastud ja omale kõrgete palkade näol välja makstud.

Härrased valitsuses! Aeg on käes. "Surnud kassi põrge" tulemas. Hinnad tõusevad ja elukallidus langeb. Eakatel rasked päevad. Makske pensionäridelt võetud protsendita võlg nüüd ausalt tagasi!

Hakake ometi vanu austama!

Rahva raugastumine paneb löögi alla riigi tervishoiu - muretseb noorepoolne analüütik ühe ajalehe jaanuarikuu viimases numbris. Kuid, milleks siis tervishoid kui vanaks ei tohi elada?

Üldiselt on see lausa kohutav, kuidas me vanemast põlvkonnast räägime. Nad koormavad eelarvet, võtavad noortelt töökohti ära, hoiavad eluaset kinni, küsivad paremat pensioni. Nüüd tahaks hüüda küll kogu eesti rahvale, sellele vähem kui miljonilisele rahvakillule. Pidage kinni, valige sõnu! On ju äraütlemata tore, et me vanemaks elame. Ehk jääme siis alles siia Läänemere kaldale. Kui vanemaks elame ja noori ka peale tuleb, siis saab ju meid rohkem. Rõõmustagem! Ka Teie, alati tõsine ja raha pärast mures finantsminister Ligi.

Vanaks saame kõik, kuid pikemat elu soovime ka kõik. Aastatuhandeid on inimkond unistanud saja aastaseks elamisest. Nüüd, kui see aeg kätte jõudnud, oleme ehmunud, et mis nende aastatega teha. Et noored ei jõua vanu ära toita. Mina aga ütlen teile: ei toida siin ükski noor vanu niisama. Kõik vanad olid kord noored, tegid kogu pika elu tööd ja kasvatasid oma raha eest tänaseid noori üles. Pensioniraha, mis vanadele makstakse, on nende endi teenitud, maksudena riigikassasse tallele pandud ja nüüd paluks lahkesti see võlg vanadele peo peale maksta. Nii lihtne see eluring ongi.

Tänaste noorte mure olgu uute võimaluste ostsimine, kuidas riiki rikkamaks teha. Seni oleme suures jaos elanud Vene ajast saadud varanduse laiaks löömises. Nüüd tuleb hakata ise väärtusi looma. Selleks uuele põlvkonnale edu! Vanadusest tundkem aga rõõmu. Vanu inimesi austage, nii nagu muinaseestlased oma hallipäist külavanemat kummardasid. Vana on noorest alati targem, kuigi see kohe välja ei paista. Aastatega kogutud elutarkus ongi tarkus. Mida kauem elame, seda targemeks saame, mida targemaks saame, seda vanemaks õpime elama. Analüütik, pidage seda meeles!  

President vabandagu rahva ees!

Riigipea on eesti rahva ees vabanduse võlgu. Kuidas saab ühe rahva president välismaiste diplomaatide seltskonnas edvistada, et kuidas teda ikka paluti presidendiks, aga tema ei tahtnud tulla, et ta tunneb oma 5200 eurose palga juures Eestis, kus keskmine palk 760 euro kandis, vaesena aga ta kannatab, sest muidu oleksid Savisaar või Rüütel presidendiks saanud.

Seda, mille WikiLeaks Toomas-Hendrik Ilvese kohta päevavalgele tõi, on tal raske maha pesta. Asi ehk polegi niivõrd poliitikute Savisaare ja Rüütli mustamises. Kuigi ka see on lausa solvav meeste suhtes, kellele kogu eesti rahvas iseisvuse tagasi toomise eest suure tänu võlgneb. Pole Ilvesel midagi nende kahe tegude kõrvale panna. Kuid dokumendid, mis avalikkuse ette toodi, räägivad hullemast. See on Ilvese üldine hoiak Eesti ja tema rahva suhtes. Jätab halva mulje. Kergelt halvustav, mahategev ja välja naerev. Piinlik.

Muide ka Padari pärast. Eurosaadik kolistab ämbritega. „Nagu ka paaril korral varem said sõprade ja mõttekaaslaste palved temast võitu ning ta lubas end kandidaadiks üles seada,” ruttas ta endist erakonna kaaslast Delfis kaitsma, lisades veel, et veenda ja paluda tuli teda tublisti. Minu meelest tõmbas selle avaldusega Padar endale paraja ämbri sogast vette kaela. “Ilvese endine sissetulek oli oluliselt suurem sellest, mida Eestis presidendile makstakse ja seda ta ilmselt ka silmas pidas,” püüdis Padar veel siluda ka presidendi rumalaid ütlemisi oma „vaesusega sarnaneva elu“ kohta Eestis. Ilmaaegu. Mis öeldud, see öeldud. Niipea ta rahva ja valijameeste mälust ei unune.

Miks me küll peamisest ei räägi?

Kuulasin riigiraadio tänased „Rahva teenrid“ ära ja jäin mõttesse - mida nad siis rääkisid? Kuidas nad rahvast teenisid? Mida nad rahvale ütlesid?Jah Ilvesest ja Wikileaksist räägiti, valimistest ka, kultuurist ka. Kuid kuhu jäid arstiabi abitus, töötus, vaesus? Kas polnud mitte need jaanuari viimase nädala märksõnad.

„Nii väike riik ja nii palju vaeseid!“ Nõnda hüüdis lõppeval nädalal toidupanga asutaja Piet Boerefijn. Olukord Eestis jahmatas teda. „On šokeeriv, kui riik on nii väike ja abivajajaid on nii palju,“ ütles Boerefijn ETV saates „Kahekõne“, lisades, et puudust kannatab rohkem kui 100 000 inimest, neist 20 000 last. Ta viitas Saar Polli uuringule, mille järgi ei ole 6% inimestel raha, et osta igapäevast toitu, ning 150 000 eestlasel on finantsprobleemid.

Mida rohkem aasta kodanikuks valitud heategija sõnu kuulad või loed, seda suurem häbipuna näkku tõuseb. Kas tõesti oleme juba sellised? Kalgid ja ükskõiksed, kellele teiste mured korda ei lähe. „See on ohtlik riigi jaoks, kui mõned inimesed elavad väga hästi ja väga paljud elavad sügavas vaesuses. See ei ole õige ja niimoodi ei sobi,“ ütles Boerefijn telesaates.

Saate ajal ta veel ei teadnud, et kohe saabub uudis, mis kinnitab majandusliku lõhe süvenemist rikaste ja vaeste eestlaste vahel veelgi. Värske uurimus näitas, et majanduskriisi käigus said Eesti rikkad veelgi rikkamaks, vaesed aga jäid veelgi vaesemaks.

Kahju, et oleme unustanud peeglisse vaatamise ja kohutav enesega rahulolemise tõbi on meid haaranud. Minu meelest elab Eesti ja tema praegune valitsus justkui nõidusunes, kus kõik paistab magusates roosades toonides. Ajakirjanduski kritiseerib valimislubadustest vaid Tartu maantee laiendamist või arutab kandidaatide soolist jagunemist. Kuid ta ei võta analüüsida seda lõput viletsust, kus suur osa, eriti Lõuna-Eesti peresid elab. Me peame end võidukaks väeks, kuid unustame haavatud lahinguväljale surema. Samas ei tee märkamagi, kuidas meie read hõrenevad...

Uusaasta kõnes unustas presidentki vaesed ja viletsad lihtsalt ära. Ei sõnakestki töötute kaitseks. Küll aga on ta pahaks pannud omaenese 5200 eurost „madalat“ palka. Wikileaks tõi välja  riigipea sõnad USA kolleegidele, kus ta olevat nimetanud oma elu Eestis - vaesusega sarnanevaks. Ilves vist unustas, et selle aasta sügisel võib ta veelgi vaesemaks jääda. Isegi töötuks! Seda juhul, kui 760 eurose keskmise palgaga eestlaste esinduskogu talle Estonia kontserdisaalis vajalikke hääli kokku ei saa.         

Ilvese lõpu algus

Nüüd on siis uue presidendi kampaania alanud. Skeem on tõhus ja Eestis korduvalt läbi proovitud. Üks kandidaat tuleb lihtsalt mustaks teha. Sama kasutati Rüütli puhul, kui kõigepealt lasti lahti Kadriorgia skandaal, et riigipea kodus märatsevad huligaanid ja hiljem pandi kandidaadile ka diagnoos - vanadusest nõder ning ei oska esineda. Kui aga ETV otseeetris televäitluseks, siis lõi Rüütel  oma esinemise meisterlikkusega Ilvese kõvasti ära. Sama skeemi on kasutatud korduvalt Savisaare nullimisel.

Tänaseks on Ilves ise tule alla sattunud. Miks? Kolmel põhjusel:
1. Ansip pole Ilvesega sõbraks saanudki ja tahab järgmiseks hooajaks oma meest kohale panna.
2. Ameerika enam nn. väliseestlasi- või lätlasi-leedulasi,  ehk pagulaste järeltulijaid Baltikumis presidendiks ei nõua. Ilves pole ka USA lootusi täitnud, lasi Pronksiööl toimuda ja ei ole ole suutnud Venemaaga suhteid parandada ega venelasi Eestis integreerida.
3.Samadel põhjustel ei meeldi Ilves Moskvale. Lisaks ka Vene-Saksa gaasijuhtme vastu töötamine, mis tõstis Kadrioru peremehe vastu sappi ka sakslaste seas.
Lisaks võib tuua esimese leedi Evelini lapseliku käitumise, mis riigi prestiižile punkte juurde ei anna.

Lühidalt: Ilves ei anna enam presidendi mõõtu välja. Tal jääb sõpru üha vähemaks ja Kadriorgu tuleb tuua uus peremees. Kes?  Räägime sellest lähiajal. Igal juhul pole see Kallas.