Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr. 702
Valga võimukriisi peamiseks põhjuseks on eriarvamused linna hariduselu korraldamises. Õigemini haridusreformi läbiviimises. Reformierakond tahaks linna eestikeelset riigigümnaasiumi ja venekeelset põhikooli. Selle sammuga suletaks praegune Vene Gümnaasium, mille klassid viidaks riigigümnaasiumi koosseisu. See enamikule vene gümnaasiumi õpilastele, lastevanematele ja õpetajaile ei meeldi.
Ka uurimistulemused kinnitavad, et oravate muudatusi hariduseleu suurem osa linnaelanikest ei poolda. Ka praegune eestikeelne gümnaasium on linnas heal tasemel ja kardinaalseiks muudatusteks, milliseid näeb ette IRLi haridusministri Lukase reformikava Keskerakonna 8 liikmeline fraktsioon linnavolikogus ei saanud neid hariduselu muudatusi toetada ja sellest ka lõhe 8 liiikmelise Reformierakonna fraktsiooniga.
Toon kokkuvõtte minu artiklist „Kuhu jäid volikogu liikmed?“, mis ilmus eelmise aasta 2. detsembri ajalehes Valgamaalane. See kirjeldab olukorda, milline kujunes enne aastalõppu välja Valgas, kui Reformerakonna koalitsioon linnavolikogus asus jõuliselt haridusreformi ellu viima. Keskerakonna fraktsioon sellega nõustuda ei saanud. Artiklis käib jutt suurest avalikust koosolekust, mille ma kutsusin kokku Valga Kultuuri- ja huvikeskuses neljapäeval 25. novembril, kus linnarahva küsimusele vastasid linnapea Ivar Unt ja aselinnapea hariduse alal Alar Nääme.
Ülevaade artiklist, „Kuhu jäid volikogu liikmed?“ Valgamaalane 2.detsember 2010.
Möödunud neljapäeval sündis Valgas see, mis pidi ilmavalgust nägema juba suve lõpus, või vähemalt varasügisel. Kavatsetava haridusreformi arutamiseks kohtusid esimest korda silmast silma õpetajad, lastevanemad ja linna juhtkond. Kuid seda mitte linnavalitsuse või volikogu ettepanekul. Ei. Lastevanemad ja pedagoogid olid need, kes minuga kokku saamist palusid ja tegid mulle, kui Valgast valitud riigikogu liikmele ülesandeks rahvakoosolekuid korraldada, et seal linna juhtkonnalt hariduse tuleviku kohta täpset teavet saada. Möödunud neljapäeval esimene selline kohtumine, Valga Vene Gümnaasimi õpetajate ja lastevanemate jaoks ka toimus. Huvi vastu oli erakordselt suur ja kultuurikeskusse kogunes üle saja huvilise, mis ületas korraldajate kõik ootused. Küsimustele vastasid linnapea Ivar Unt ja aselinnapea Alar Nääme.
Kõige rohem huvitas rahvast küsimus, mis seisab ühiste kavatsuste protokolli taga, milline kirjutati Valga linnapea Ivar Undi, linnavolikogu esimehe Külliki Siilaku ja haridusminister Tõnis Lukase poolt alla 19. oktoobril Tartus. Avalikkus kuulis protokollist alles meedia vahendusel pärast allkirjastamist. Dokument lähtub: „Valga linna soovist tagada ainult gümnaasiumiklassidega kooli luues linna õpilastele võimalikult kiiresti uue õppekava nõuetele vastava ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimalus.“ Argielus tooksid ümberkorraldused kaasa gümnaasimi eraldamise põhikoolist eraldi hoonesse, vene gümnaasimi sulgemise ja koos sellega vene gümnaasimiklassi loomise eesti gümnaasimi juurde. Uuendatud haridussüsteem alustaks 1. septembrist aastal 2012. Linnapea selgitas rahvale, et midagi otsustatud veel pole ja kõik oleneb sellest, kuidas hääletab Valga Linnavolikogu. Päevakorda peaks küsimus jõudma 10. detsembri istungil.
Kooli hoolekogu liige Jekaterina Varlamova luges ette Valga Vene Gümnaasimi hoolekogu 24. novembri koosoleku protokolli, kus öeldakse, et hoolekogu otsustas ühehäälselt seista vene õppekeele jätkamise eest nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kui ka vene gümnaasiumi töö jätkamise poolt. Väljavõte protokollist anti üle linnavolikokku. Põhikooli ja gümnaasiumi seadus sätestab, et Eesti koolides käib töö riigikeeles, kui seda ei otsusta teisti kooli hoolekogu, mille otsus antakse kinnitamiseks kohalikule volikogule. Nüüd siis seisabki lõpliku otsuse tegemine Valga Linnavolikogu saadikute käes. Kahjuks viibisid rahvakooslolekul ja võtsid sõna vaid Valentina Melehhova Keskerakonna fraktsioonist ja Igor Jallai Reformierakonna fraktsioonist. Volikogu eesinaine Külliki Siilak saatis teate, et ta ei ole võimalik koosolekust osa võtta põhitöö ülesannete täitmise tõttu. Kuid ülejäänud volikogu liikmed? Kuhu nad jäid? Kuidas saab volikogu võtta vastu objektiivse otsuse Valga linna hariduselu tuleviku kohta, ilma, et tema liikmed oleks rahva arvamuse ära kuulanud? Pole kahtlust, et hariduse tulevik on nii Valga linnas, kui Eesti riigis praegu üks kõige tähtsamaid, kui mitte esitähtis küsimus, mille otsustamisest oleneb meie ühine tulevik paljude aastakümnete peale ette.
Linnas viidi läbi ka avaliku arvamuse uuring hariduse tuleviku kohta.
Klassikalise gümnaasiumi loomise vastu Valga linnas andis oma hääle 60% linnaelanikest.
Vastu olid nii eestlased kui ka venelased. Koosolekul arvati, et vastuhääli oli rohkem, sest
uuringu korraldamine ise tekitas rea vastamata küsimusi. Linnvolikogu liige Igor Jallai oli asja uurinud ja selgitas, et ankeedi täitis näiteks 250 vene gümnaasiumi õpilast, kuid arvesse võeti vaid 73 vastanut, kuna paljude ülejäänute puhul olevat vastused antud ühelt ja samalt interneti aadressilt. Samas on ju loogiline, et suur osa õpilasi kasutaski vastamiseks kooli arvutiklassi. Arusaamatuks jäi küsimus, miks anti küsitluse korraldamine firmale Advisio, kes samal ajal ise koostab linna hariduselu arengukava ja on kahtlemata huvitatud pool, et reform algatataks. Koosoleku lõpetuseks, et asjaosalised saaks ühese arvamuse õpetajate ja lastevanemate suhtumisest vene gümnaasimi tuleviku kohta, korraldatati eneseväljenduse korras hääletus. Ilma ühegi vastuhääleta, tõstsid kokku tulnud käe Valga Vene Gümnaasiumi töö jätkamise poolt.
