Rahvuspank meid päästaks!

 Esimese ühistupanga lõi Eestis Jaan Tõnisson

Tõepoolest, rahvuslikule kapitalile toetuv ühistupank päästaks meie majanduse. Ta on seda kord juba teinud. Vastastikusele usaldusele rajatud ühistuliste rahaasutuste võrk sai esimese vabariigi majanduse tõeliseks arengumootoriks.

1940. aastaks tegutses meil üle 200 krediidiühistu ja 174 ühispanka. Ühistegevuse isa Jaan Tõnisson nimetas 1902. aastal Tartus esmakordselt avatud Eesti Laenu-ja Hoiu-ühisust enda kui noore ühistegelase esimeseks armastuseks. Tõnissonist koos oma Postimehega saigi ühistegelise liikumise suur patrioot ja propageerija. Ta on meenutanud, et ilma laiale üldsusele mõeldud arvukate rahaühistuteta, mis aitasid põllumehed jalule, poleks eestlased 1918. julgenud mõelda ka iseseisva majandusega riigile.

Ajalugu kipub korduma

Ka neil päevil, mil Tõnisson oma laialdast ühitegevuse kampaaniat alustas, seisis eestlaste raha välismaa, Saksa pankades. Erinevalt tänasest suhtumisest, loeti siis välispankades seisvaid vahendeid Eesti majanduse jaoks kadunuks. Võõra rahaturu vastase liikumise tulemusena hakkas kahekümnenda sajandi algaastail eestlaste raha osakaal kiiresti sakslaste kohalikes pankades kahanema ja lõpuks võeti mitmed pangad ka eesti meeste poolt üle.

Eesti välispankade kasum olevat Euroopa kõrgeim. Eelmisel aastal teenisid välispangad Eestis 444 miljonit eurot kasumit. Et meie maksusüsteem küsib makse vaid dividendidena välja võetava kasumi pealt, siis tulumaksu pangad oma miljonite pealt ei maksnud. See viidi Eestist lihtsalt välja. Kuigi oleks võinud need maksud teenida meie majandust, turgutasid nad hoopis Skandinaavi majanduselu. Pärast teema tõstatamist Postimehes, puistasid pankurid endile pisut tuhka pähe ja Swedbanki Eesti juht Priit Berens lubas ajakirjanduses, et tasapisi hakkavad nad ka makse maksma.  

Tegelikult pole ju probleem ainult välispankade kasumite maksustamises, vaid ka selle kasumi teenimises. Miks peab eestlaste raha teenima kasumit ainult Rootsi, Soome ja Taani pankadele? Sama hästi võiks see raha seista kodumaises pangas ja turgutada meie endi majandust. Kõige targem oleks rajada Eesti elanike ühise rahaga rahvuslik ühistupank.

Eeskuju juba olemas

Ühisraha põhimõtteil töötab meil juba aastaid kümmekond hoiu-laenuühistut (HLÜ). Lõuna eestlastele kõige lähemad neist on Põlva, Kambja ja Tartu hoiu-laenuühistud. Välismaistest rahameestest mööda vaadates on neis arendatud kodumaist rahvuslikku pangandust. Ikka nii, et ühed ühistu liikmed toovad hoiuseid ja nende arvelt antakse laenu teistele. Raha jääb kodukanti ja kasu saavad kõik. Eelkõige aga kohalik ettevõtlus, mille mootoriks HLÜd saanud. Kõige rohkem küsitaksegi laenu väikeettevõtluse arendamiseks. Laenu võtmine ühistust käib hulga kiiremini ja parematel tingimustel kui pankades. Hoiuse intress ikka 6% ringis. 

Kui teise iseseisvuse aja kommertspankade pankrotte saab kokku lugeda mitmeid kümneid, siis ühispanganduses on kehv majandustulemus üsna erandlik nähtus. Miks? Aga seepärast, et hoiu-laenuühistute tegevus toetub vastastikkusele usaldusele. Nad hoiustavad ja laenavad üksteise, ehk ühistu kaasomanike, ehk omaenda raha. Kõik tunnevad kõiki ja selles seisnebki kontroll ühistu hea käekäigu üle.

Samamoodi kui HLÜd, toimiks ka rahvuslik ühistupank. Ikka vaid kodumaisel kapitalil ja oma riigi piires. Panga liikmeks saaks olla kõik, kes huvitatud hoiuste heast intressist. Tööl käijad, pensionärid, talud, riigiasutused, korteriühistud.  Ühistupangas teeniks ka rahva palga- ja pensioniraha korralikku protsenti.

Mitte nii, nagu praegu

Et Swedbankis ja SEBpangas makstakse hoiustatud raha pealt vaid sümboolset protsenti ja oma sularaha kätte saamise või panka sisse toomise eest pead veel peale maksma. Rahvuslik pank teeniks oma rahva ja riigi huve, ning maksaks hoiustajale normaalset protsenti. Samas saab riik rahva raha kasutada meie kõigi huvides majanduse arendamiseks. 

Kogu maailmas loetakse kokku üle 40 000 krediidiühistu, mis pakuvad teenuseid ligi 160 miljonile liikmele. Isegi Valges Majas on oma hoiu-laenuühistu. Euroopa ühistupankade arv kõigub 4000 piiril. Torontos töötab edukalt eestlaste ühistupank ja USA Virginia osariigis eesti meeste osalusega HLÜ.

Kõige kuuulsam ühistuline rahaasutus Grameen Bank ehk Bangladeshi külapank on aidanud ettevõtlust alustada miljonitel Aasia talupoegadel. Panga rajaja Muhhamad Junus sai oma tänuväärse töö eest 2006. aasta Nobeli preemia. „Kui pakkuda soodsalt finantsvahendeid ka lihtsatele inimestele, võivad miljonid tavalised inimesed oma miljonite väikeste püüdlustega luua maailma suurima arenguime,“ ütles mees preemiat kätte saades. Miks mitte püüda ka Eestis uue IME projekti poole?

Artikkel ilmus 10. aprilli ajalehes Lõunaleht