Kuidas jätkaksite lauset,

Mina arvan, et.... ?

Nii küsis minu käest Põlvamaa ajaleht Koit. Mõtlesin pisut ja saatsin lehele järgmise lühikese nupukese:

Mina arvan, et eesti inimesed on hakanud vähem mõtlema! Nad on oma igapäeva muredega nõnda hõivatud, et elu mõtte üle arutamiseks aega ja energiat enam ei jätku. Kui veel nõukogude aja lõpul genereeris ühtne vabadustahe rahva kollektiivses ajus kohutaval hulgal uusi ideid, siis ränk kapitalism pani eestlase lihtsalt tööle kui masina, mis filosofeerimist ei kannata.

Kohalikel valimistel Valga linnas oli mul kampania käigus üle 2000 kontakti konkreetsete valijatega. Valdavaks probleemiks, mille üle eestlased kurtsid, oli raha- ja tööpuudus. Venelastele seevastu läks rohkem korda Eesti, Venemaa, Euroopa tulevik ja vene kultuuri säilimine uues olukorras.

Üha rohkem saab mulle viimasel ajal selgeks, et kodueestlaste (need, kes veel siin elavad) mõttemaailm on üsna ahtakeseks jäänud, mis omakorda tingib kohaliku eliidi kokku kuivamist. Äsja sain selle kohta šokeeriva näite. Möödunud nädalal, uutmoodi Sirbi ilmumise päeval olin parajasti ringsõidul oma valimispiirkonnas Kagu-Eestis. Kultuurilehte ei õnnestunud mul saada ei Valgast, ei Võrust ega Põlvast. Lõpuks sain teada, et ühessegi neist maakondadest Sirpi müügiks ei saadetagi, sest ostjaid lihtsalt pole!

Mina arvan ja ma kardan, et eestlased sulanduvad kohutava kiirusega Lääne tarbimisühiskonda, kus mõtlemine pole ammu enam moes. Sellel aga on aga meie, kui väikese ühiskonna jaoks, üks suur oht. Rahvast, kes ei mõtle, on lihtne valitseda nende poolt, kes mõtlevad!

Ilmus ajalehes Koit novembrikuu lõpus