Jätke Võru-, Valga- ja Põlva haiglad rahule!

Jälle on tõusnud päevakorda kolme Kagu-Eesti haigla tegevuse kärpimine maakonna haigla tasemelt kohaliku haigla tasemele. Seda on proovitud teha juba ka mitmel korral varem, kuid kohalike elanike äge protest on haiglad päästnud.

Põlva haigla kaitseks kogusid Siim Kallase valitsuse 2002. aastal kaks meest Heiki Männik ja Jaan Laul linna tänavail ning kaubanduskeskustes 7462 allkirja. Keskerakonna saadikud toetasid kohalikke aktsioone Riigikogu saalis. Haigla jäeti tol korral rahule. Nüüd on kolm haiglat jälle ohus. Põlva ja Valga haiglas tahetakse ministeerimi kava kohaselt kaotada ka kuulsad sünnitusosakonnad, millest nii palju meedias räägitud ja kus käivad lapsi ilmale toomas arvukalt noori emasid ka Venemaalt ja Lätist.
Esitan siinkohal Võru ajalehe küsimused ja vastused sel teemal. Ajaleht avaldas 5. veebruaril haiglate olukorra kohta ka pika materjali.      

Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Viimasel ajal on olnud juttu Lõuna-Eestis asuvate haiglate (Põlva, Valga ja Võru) kaotamisest ning vaid ühe piirkondliku haigla, Tartu Maarjamõisa haigla allesjätmisest, mis te sellest arvate? Kas väiksemate haiglate kinnipanek on õigustatud?

 2. Kas te ise või teie lähedased on tarbinud Lõuna-Eestis asuvate haiglate teenuseid ning kuidas olete rahul teenuste kvaliteediga?

Vastused:

1. Ainuüksi Põlva-, Võru- ja Valga haiglate kaotamise mõte on minu meelest kuritegu eesti rahva vastu, rääkimata veel konkreetsest kavast nende haiglate tegevuse piiramise kohta. Viimasel ajal on moodi läinud Nõukogude Eesti ja uue Eesti Vabariigi võrdlemine. Ei taha küll endisi aegu üleliia kiita, kuid haiglate sulgemise poliitika näitab ju selgesti, kuivõrd hoolitseti rahva tervise eest vene ajal rohkem kui praegu. Kolme maakonna keskustesse ehitati tol ajal võimsad kaasagsed haiglad. Nüüd me vaid sulgeme haiglaid uusi juurde rajamata.

Olen arstidega palju suhelnud ja kõik nad on kiitnud neid haiglakomplekse, mis praegu Lõuna-Eestis on. Kui me nüüd neid tõepoolest ei suuda majanduslikult ülal pidada, siis tuleks rahulikult järele mõelda, kuidas ikka saaks väiksemate kuludega neid tervishoiu keskusi säilitada ja eesti rahva tervise eest hoolitseda. Kerge on kõike lõhkuda, sulgeda ja vähendada. Raske on kunagi lõhutut uuesti üles ehitada.

Head lugejad! Tuletan meelde, et ainuksena Põhjamaadest on Eestis haigald eraõiguslikud aktsiaseltsid, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine. Seda praktikat ei tunne ei Soome, Rootsi, Norra, Taani. Neis riikides on riikllik tervishoid, meil aga elanike arvelt lisasndväärtust teeniv süsteem. Haiglad on huvitatud mitte niivõrd puusaoperatsiooni  õnnestumisest, kuivõrd nende operatsioonide üldarvu tõstmisest. Viimase näitaja alusel saab haigla haigekassalt raha.

Eesti haiglate süsteem on ammu unustanud inimese. Ta eksisteerib vaid kasumi tootmisele, ehk siis süsteemi isenese säilitamise huvides. Pealegi kehtib ikka ajast ja arust süsteem, kus patsientidele mõeldud ravirahadest remonditakse ka vanu haiglaid ja ehitatkse uusi. See raha peaks tulema riigieelarvest, mitte aga haigekassa eelarvest. Eesti meditsiini süsteem ei ole minu meelest praegusel kujul küll jätkusuutlik.          

2. Meedikud on Kagu-Eesti haiglates väga head ja vastutulelikud. Näiteks: remontisin Põlvas autot. Kogemata lasin puuriga sõrme sisse. Jooksin kohe Põlva haiglasse. Mõne minutiga oli sõrm desinfitseeritud ja seotud. Pandi veel teetanuse süst ka tagumikku ja anti lisaks paber, et lähema kümne aasta jooksul olen veremürgituste eest kaitstud. Üks minu sugulane lamas Otepää haiglas. Käisin tal tihti külas ja veendusin, kui inimlikult seal haigete eest hoolitseti. Valga haigla on vaid kiidusõnade vääriline, teenindab hoogsalt kä naaberid lätlasi. 

Ma mõistan, et suurtes haiglates on ravi kvaliteet kõrgem, et seal on arstide tase väga hea ja tehakse raskeid ning keerulisi operatsioone, mille eest ülim tänu neile. Kuid samas ei tohi unustada, et enamik meie tervisehädasid ei ole alati väga rasked ja nende ravimiseks piisab küllat maakonna tasemest. Pealegi on ju patsiendile pikad sõidud mõne väiksema hädaga Tallinna või Tartusse väga koormavad ja stressirohked.

Mina toetan  ja seisan  Riigikogus igati  Põlva-, Võru- ja Valga haigla alles jätmise ning  praeguse raviteenuste taseme ning hulga säilitamise poolt. Olen korduvalt Reformierakonna ja IRLi poliitikuile Toompea saalis deklareerinud: jätke Kagu-Eesti haiglad rahule ! Minister Maret Maripuu tahtis neid kärpida aga juhtus nii, et minister ise kärbiti ära.

Materjal ilmus ajalehe Võrumaa Teataja 7. veebruari 2013 numbris