Eestlased jäeti vihma kätte!

Kui NATO vihmavari võis meid omal ajal tõepoolest ehk välisagressori rünnaku vastu kaitsta, siis euro tulekuga kaasnenud  hinnatõusu eest pole pääsu. Maksame täiega Euroopa hindu, kuid palka saame Maarjamaa viletsa mõõdu järgi.

 

Omaenda valitsuse peale pole ammu enam mõtet loota. Oleks võinud ju vähendada käibemaksu toiduainetele. Saanud hinnad pisut alla. Kuid ei! Ansipi-Ligi valitsusele rahva elatustase korda ei lähe. Stenbocki maja huvitavad vaid riigi majanduslikud näitajad, mille eest Brüsselis kiita saab.

Elekter kallis ka praegu.

Kardetakse, et uuest aastast rabav elektrihinna tõus võib küündida 30 protsendi kanti. Koos elektri kallinemisega tõusevad loomulikult ka kõik teised hinnad. Ka siin võiks Reformierkonna ja IRLi koalitsioonivalitsus rahvale appi tulla. Näiteks pragu kehtib tööstustarbijaile kaheksa korda kõrgem aktsiis, kui Euroopa Liidu minimaalne nõue ette näeb. Piisaks eletriaktsiisi vähendamisest kasvõi protsendi võrra.  Kuid ei! Eestlaste endi valitsus rahvale appi ei rutta. Tavaline inimene  jäetakse jälle vihma kätte. Kaitsvat vihmavarju polevat kusagilt võtta.

Hinnad ajavad hulluks!

Tarbijahinnaindeksi muutus oli käesoleva aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga tervelt 4,1%. Enim mõjutas tarbijahinnaindeksit toit. Värske köögivili kallines tervelt 35%, eluasemekulutused ligi 30%. Lennuki piletid olid pea 60% kallimad kui eelmise aasta oktoobris. Eluasemekulutused andsid üldisest hinnatõusust 30%, millest omakorda üle poole 12,1% kallinenud soojusenergia. Mootorikütus on 8,8% kallim.
Kas pole mitte vapustavad numbrid? Eriti, kui panna kõrvale tavainimese pea olematu palgatõus. Meil on kujunenud olukord, kus osa rahvast lihtsalt ei jõua enam kallist elu kinni maksta. Hoitakse maksimaalselt kokku, kuid ikka raha ei jätku. Kokkuhoid käib esmajoones kõhu arvelt. Toitu ostetakse vähem ja võimalikult odavat. Mis selle peale inimeste tervis ütleb, see valitsusele korda ei lähe.

Pensionid ju ei tõuse!

Nii see tõepoolest on, kuigi riigieelarves on 5% pensionitõus ette nähtud. Kui seda kasvu võrrelda elukalliduse tõusuga, siis selgub, et pensionide kasv jääb kõvasti alla. Eesti Pensionäride Ühenduse arvutuste kohaselt on reaalpension viimase nelja aastaga langenud tervelt 20,7 %! Arvesse on võetud pensionäride tarbimiskultuur, kus valdav osa läheb toidule, teine suur osa eluaseme kuludele, natuke hügieenitarvetele ja ravimitele.
Elektrile kulub praeguse 305 eurose keskmise vanaduspensioni juures 8%. Kui järgmisel aastal elektrihind kerkib kasvõi paarikümne protsendi ringis, siis hakkab elektri osa olema kuni 10% pensionäri sissetulekust. Õiguskantsler Indrek Teder tegi ettepaneku seada madala sissetulekuga inimeste jaoks sisse mõni erisoodustus, mis pisutki leevendaks elektrihinna tõusu. Seni on valitsuse kõrvad selle ettepaneku kuulmiseks lukku jäänud.

Mida siis teha?

USA president Barack Obama kutsus juba oma esimesel valimiste järgsel teleesinemisel üles jõukamate ameeriklaste maksukoormuse suurendamisele. "Me ei saa teel jõukusele vaid kärpida. Me peame ühendama kokkuhoiu sissetulekute kasvatamisega, mis tähendab muu hulgas seda, et jõukamad ameeriklased peaksid maksma rohkem makse," kinnitas president.
Kas pole sedasama juttu rääkinud Keskerakond Eestis? Kuid astmelisele tulumaksule on aastaid vastu seistud nii Reformierakonna kui IRLi parteikontoreis.
Selge, et praeguse maksusüsteemi ja väga madala tootlikkuse juures, nagu see eesti tööstuses ja põllumajanduses hetkel on, jäävadki riigi sissetulekud lähemate aastate jooksul üsna kesisteks. Juba õige varsti ei suuda Eesti ennast ära majandada. Raskemad ajad on ootamas. Et keegi eestlastele mürgise hinnavihma ja elukalliduse äikese eest kaitset pakuks, pole loota. Kaitsev vihmavari jääbki rahva jaoks avamata.         

 Ilmus 14. novembri ajalehes Kesknädal