Kunigas Peko on kodus käimas!

„Vanemuine“ talle kannelt küll ei laenanud, pill on setodel endil käepärast, kuid jumalast kuninga võttis lauluisa nimeline teater vääriselt vastu. Kaheksa etendust toob Värska laululavale kokku vist oma kümme tuhat vaatajat ja Peko sõnum, et igast mehest võib kuningas saada, külvatakse kaugele üle suvise Eestimaa.

Lavastaja Ain Mäeotsa seekordne vabaõhu lavastus ületab kindlasti tavalise suvetüki mõõtmed. Iidse Võhandu maaliline kallas muudetakse, Kauksi Ülle stsenaariumi järgi, kümnekonna päeva jooksul setode võimsa rahvusliku eneseavalduse paigaks. Tipphetkil on on puuriitadest kujundatud laval ühtekokku seitsekümmend osatäitjat. Lava üldpilt kujuneb massistseenide hetkil vapustavaks ajalooareeniks, millele rockansambel Zetod oma müstilise helipildi taustaks kleebib.

Vaataja leiab end muinasjutuliselt metsalagendikult, kus kohati lausa võimatu mõista, millisesse sajandisse ta kutsuti. Kord oleme üheskoos taevase jumala Essu juures, kes tunduks vahel nagu päris oma mees olevat, kuid kes mingil kokkuleppel pole nõus Peko ema ja isa või vanema poja surma tagasi pöörama. Nutt ei aita, kõik, kel aeg kätte jõudnud, võtab ta endaga kaasa.

Siis jälle satub vaataja tüütavasse tänapäeva, kus talle orjastavaid krediitkaarte, väikelaene ja liisinguid meenutatakse. Peko tuletab ennast ka siin meelde: iga mees peab ka täna ise oma kuningas olema.

Nagu viimaste aegade lavastustustes kombeks, näeme ka Värskas punaväelastest küüditajaid. Kuid nii nagu vene vägilase Ilja Murometsi päevil, õnnestub ka nüüd Jeesusel Pekot tagasi hoida, et mitte võõra väe vastu sõtta minna. Väike rahvas peab alles jääma. Kas mitte president Päts sama meelt olnud?

Uskumatu, et ehe ajalugu, kui ta kord ehk niisugusena ka olnud, asub Põlvast poole tunnise autosõidu kaugusel. Vanemuise lavastus on kordumatu. Vaevalt, et teda filmina kavatsetakse, sest Taarka kogemus teeb ettevaatlikuks. Pealegi ei suudaks video mõjuda nii, nagu Värska kased Võhandu taha loojuva päikese taustal oskavad. Eriti siis, kui udu jõe kohale tõusmas. Tundub, et veel hetk ja Peko kaob temasse. 10 juulil see nii sünnibki. Siis on viimane etendus. Peko tõmbab soni silmadele ja asub tagasiteele Petseri kloostri suunas.