Ülekohtune omandireform lõhestas eestlased!

Alljärgnev on kõne tekst, millise pidasin täna 30. mail Riigikogu saalis. Kolmel esmaspäeval püüan kolme kõnega tähistada Omandireformi aluste seaduse vastu võtmise 20. aastapäeva. See seadus lõhestas eesti rahva. Aastate jooksul aeti sellele seadusele põhinedes oma kodudest välja 100 000 üürnikku ja nende pereliiget.

20 aastat omandireformi

Lugupeetud kolleegid! Kallis eesti rahvas!

Tänases päevas askeldades ei tohiks me unustada minevikku. Eriti seda, mida me ise või meie emad isad mäletavad.

Kolme nädala pärast, 14. juunil meenutame me kurbusega ühte niisugust tähtpäeva lähiminevikust. Eestlaste Siberisse küüditamise aastapäeva. Tuhanded pered aeti välja nende kodudest ja saadeti kaugele külmale maale. Enne seda olid paljud juba ise kodumaalt põgenenud.

Pool sajandit hiljem siinsamas Eesti parlamendi saalis on püütud seda kohutavat Josiff Stalini korraldatud ülekohut heastada. Kuid kahjuks sai sellest üllast soovist uus ja kohutav ülekohus omaenda rahva vastu, mille korraldasid eestlased ise.

13 juunil 1991. aastal võeti  vastu Omandireformi aluste seaduse esimene variant. Sellel seadusel oli äärmiselt inimlik sisu: anda tagasi eluase ja varandus neile, kellelt see segastel aegadel ära võeti ehk natsionaliseeriti. Kuid tol juunikuu päeval 20 aasta tagasi oskasid vaid mõned üksikud poliitikud ette näha omandireformi tegelikku nägu tulevikus ja tagajärgi, millised reform endata kaasa toob. Juba õige pea selgus, et eestlased on palju ahnemad, kui seadusandja seda ette oskas kujutada.

Ühe parlamendierakonna, Isamaa juhtimisel ja Mart Laari kahe valitsuse ajal algas seaduse lõputu muutmine. Ikka selles suunas, et viimane kui majalogu, viimane kui kuurialune koos ümberkaudse maaga, saaks kellelegi tagastatud. Kokku tehti viieteistkümne aasta jooksul üle 40 seadusparanduse.

Iga uus seadusemuudatus laiendas oluliselt nn. endiste omanike ringi. Kui kujundlikult öelda, siis tulid varanduse tagasi saajate ringi ülikauged sugulased, nende lastelastelaste sõbrad ja tuttavad. Tihtipeale ei õnnestunudki enam tõestada, kas majakarp kommunistide poolt ikka sai natsionaliseeritud või mitte. Ilmusid välja terved hordid libaomanikke meil ja välismaal, kes võltsitud volituste alusel mingi maja jälle omale said.

Advokaadid ja kinnisvara sulide tööpõldu jätkus rohkem kui viieteistkümneks aastaks. Ajakirjanikuna töötades ja omandireformi võigast käiku kajastades, olen oma silmaga näinud arhiivikaustu, kust lehekülgede kaupa kinnistuid välja rebitud, et poleks võimalik nende kunagist tegelikku omanikku tuvastada. Olen oma silmaga näinud hulka volitusi, millel võltsitud Eesti saatkonna tempel, kinnitamaks mõne väliseestlase kingitust kodueesti kinnisvara firmale.

  

Tean juhuseid, kui kaugel elanud väliseestlane Tallinna külastades oma kunagist isamaja läinud vaatama ja leidnud imestades, et kinnistu hoopis võõrale inimesele tema enda pähe tagastatud. Suur osa neist juhtumeist on fikseeritud ajakirjanduses, paljud jõudsid Eesti Üürnike Liidu kirjastatud raamatusse Kaotatud kodud ja osa veel praegu koostamisel olevasse kogumikku Lõhutud elud.

Kõik see on olnud, kõik see on toimunud ja kõike seda oleme meie oma kodudest loomadena välja aetud sundüürnikud omaenda ihusilmaga näinud. Tagastatud majades elanud üürnike perekonnad olid üheksakümnendail aastail, kui tagastamise tippaeg kätte jõudis, tõepoolest looma seisundisse aetud. Maja tagastati koos inimestega, kuid elanikele seda enne teada ei antud, kui paberid lõpuni korda aetud. Paljud ei usu, kuid omaenda kogemuste põhjal võin kinnitada, et üürnikel oli keelatud tagastamisprotsessi osaleda. Näiteks Nõmme majavalitsuses sain vaid vana tutvuse kaudu teda, et minu lapsepõlve kodu USAst naasnud omanikele antakse. Kellele, miks antakse? Seda mulle ei tohtinud keegi öelda, sest mina polnud mitte keegi. Ma ei olnud omandireformi aluste seaduse subjekt.

Meid on kokku umbes 100 000 inimest ja pereliiget, kes me omandireformi käigus oma kodu kaotasime ja kellele Eesti riik, mille taastamise eest kõik üheskoos Lauluväljakul laulsime ja Balti ketis seisime, pole kompenseerinud ühtegi rubla, ühtegi krooni ega ühtegi eurot. Keegi meist ei saanud ka oma kodu erastada, kuigi ülejäänud Eesti rahvas seda tegi. Selline ülekohus valitses Eestis viimase kahekümne aasta jooksul ja valitseb edasi ka täna.

Oma järgmise kõne kuritegeliku omandireformi aasta päeva tähistamiseks, püüan ma pidada nädala pärast siinsamas saalis.

Kommentaatorid Ilvese vastu erakordselt negatiivsed!

Toomas Alatalu arvamuslugu Delfis, kus ta võrdleb tänavust presideni paika panemist 1938. aasta poliitilise spektaakliga, on tekitanud suure vastukaja kommentaatorite hulgas. Ootamatu, kui suure vastuseisu Ilves on rahva seas saavutanud. Valdav enamik kommentaare on väga mürgised ja ei tee Eesti nii nimetatud kogu rahva presidendile kuidagi au.  

Tundub, et midagi hakkab ka Eestis väga viltu minema, kui rahva arvamus üha negatiivsemaks muutub. Läti kogemus parlamendi laiali saatmise kohta olemas ja see peaks ka meie võimupoliitikuid valvsaks tegema. Oli ju lõunanaabrite probleem täpselt samasugune-poliitikud rahva arvamusega ei arvestanud ja talitasid aina rohkem iseeenda huvides. 

Alatalu: Ilvese tagasivalimine sarnaneb 1938. aasta etendusega

www.DELFI.ee

29. mai 2011 19:14

Poliitikavaatleja Toomas Alatalu sõnul võib tänavu augustis toimuvad presidendivalimisi võrrelda 1938. aastal toimunud valimistega, mil Konstantin Pätsi riigipeaks valimine oli sisuliselt lausa seadusesse sisse kirjutatud.

"Eesseisev valimisetendus pole esimene taoline juhtum Eestis," sõnas Alatalu Delfile. Nimelt 1938. aasta presidendivalimised Eestis võivad saada huvitava korduse 26. augustil 2011. Toona otsustasid võimu jõuga haaranud ja autoritaarse režiimi kehtestanud Päts ja Ko ühel hetkel pisut demokraatiat lubada - hakatuseks kirjutati uus põhiseadus, seejärel toimusid uue riigivolikogu ja riiginõukogu valimised-määramised ning 23. aprillil 1938 asuti presidenti valima.

"Kuigi absoluutse enamuse riigivolikogu kohtadest oli võitnud Pätsi jüngrite loodud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, pääses Toompeale ka 16 selle vastalist. Esimesed esitasid presidendikandidaadiks Konstantin Pätsi, teised Jaan Tõnissoni. Kahe kandidaadi hääletus toimus vaid riigivolikogus, kus esimene sai 65 ja teine 14 häält - kaks vene saadikut olid jõudnud üle joosta võimu poole. Edasi pääses mõistagi Päts, keda riiginõukogus toetas 36 (39-st) toompealast ja 113 omavalitsustegelast (118st). Seejärel pandi Pätsi kandidatuur veelkord hääletusele korraga kõigis kolmes institutsioonis ja tulemuseks oli 219 poolt ja 19 vastuhäält," kirjeldas Alatalu.

Paraku pakub tänane seis Toompeal Alatalu sõnul 1938. aasta stsenaariumi kordumist - juhul, kui täitub mõnede ajakirjanike ja poliitikute nõue, et Savisaar kandideeriks Ilvese vastu.

"Tagamõte on mõistagi lootusel, et salajasel hääletusel võivad mõned reeta Savisaare. Raske uskuda, et Savisaar punnmõtlejatele vastu tuleb ja ükski teine kandidaat lihtsalt ei paku arvestatavat konkurentsi Ilvesele. See aga tähendab, et kuidas ka kinnimakstud nn arvamusliidrid ei pingutaks, sisulist valimiseelset diskussiooni ei tule ning riigikogu käitub kummitemplina just selle sõna käibele lasknud mehe enda suhtes," arvab Alatalu.

Asja illustreerimiseks lisan siia mõned kommentaarid lugejailt:

orav, 29.05.2011 19:19
 oaravad teevad tsirkust!!
 sama võib teha nõiteks iga pank, leida mingi võlglase ja pukki panna, küll see võlglane tantsib juba panga muusika järgi!!!

to lugeja, 29.05.2011 1

 sa räägid põhiseadusest, olgu nii..
 seal põhiseaduses on ka kirjas, et president peab olema SÜNNILT Eestlane!!!!!!

nonii, 29.05.2011 19:30

 Ise tehtud, hästi tehtud!!! Ise valisime riigikogu ja koos sellega ka presidendi, ei näe probleemi. Oli ju ette teada, et koos oravate ja isamaalastega tuleb ka jälle Ilves koos eidega.

Vaadates pilti, 29.05.2011 19:30

 Kikilipsu taga sisev gäng ei ärata usaldus ja tekitab päris palju küsimusi.

part24, 29.05.2011 19:31

 Ei sarnane! Pätsu Kostja reetis riigi peale 1938. aasta etendust ja seda surve all, aga seesinatsene CIA koosseisuline, ehk siis võõrriigi luureteenistuse agent reetis riigi ametisoleku ajal ja vabatahteliselt, kuulutades 19. juunil 2008. aastal välja Põhiseaduse kõige olulisemat, ehk siis riigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning selle aegumatuse ning võõrandamatuse klausleid jõhkralt rikkuva Lissaboni sobingu ratifitseerimisseaduse, pannes toime riigireetmise ning seda riigi ajaloos pretsedendina!
Selline käitumine on jälgim veel kui juunipöörajate 1940. aasta "sõbralikku liitu" astumine, sest kommunistidele oli otsaette kirjutatud, et nendega saab suhelda üksnes ühtpidi- pisikese augu kaudu kuklas, ehk siis- kommunistidest võis igasuguseiud jälkusi oodata, aga seda, et kikilipsustatud silmakirjateener istuva presidendina saadab korda hullemat, sellist ei ole selle maa ajalugu ennem tundnud!

seisukoht, 29.05.2011 19:37

 Ajaloo kordus näib olevat paratamatu.Mida ühe mehe upitamine riigile edaspidi maksma läheb on seesama ajaloo korduse tagajärg.Kui Ilves ettekavatsetult taoliste meetoditega tagasi valitakse, siis ei ole ta rahva , vaid valitseva kliki President ja vastavalt sellele peab rahvas ka käituma.

"Vaadates pilti, 29.05.2011 19:30
 Kikilipsu taga sisev gäng ei ärata usaldus ja tekitab päris palju küsimusi."
 täpselt, vaadake vaid neid nägusid käpiknuku taga: seeder, ligi, kiisler, vaher - tõeline aferistide, skeemitajate, intrigantide ja libedike paraad...

Äke..., 29.05.2011 19:38

 ...kommunist ansip on suutnud poliitika muuta ropumaks,kui eales varem.ansip on Kremli tööriist!!! Eesti rahvas ON lõhestatud...100 000 000.-EEK-i praaksamba ehituselt kõrvaldatud...vägisi,valemängij ana taas peamise ministri koht saadud!!! Kommunist...see on diagnoos...põrutada saanud kommunist ei ole normaalne inimene.Jääb vaid loota,et tagatoa mängude tulemusena taas presistendistuv Enelini marionett teisel e.viimasel ametiajal avaneb...lööb särama!!! No ikka nii...kui ennemalt Kadriorgu mees säras!!!

irww, 29.05.2011 19:42

 see pole mingi valimine kui ainult 101 lambal see õigus on

Alatalu eksib, on vahet, 29.05.2011 20:28

 1938. aastal valiti Eesti etenduses eestlastele presidenti. Aastal 2010 valitakse Eesti päriselus Mikihiirt!

suli, 29.05.2011 20:32

sa oravake või kes ära aasi, tiri selle ilvese sõnnitunnistus letti siis räägi, seal on emanimi peal ja ka isanimi, vanavanematest pole mõtet rääkidagi jelzaveta tsistogonova on nii eestlanna kui veel saab olla,ja kui ema eestlanna miks teda ummbkeelsena usas peidetakse,elav inimene ikkagi!see mis keegi konjuktuuri huvides midagi edaspidi pakub pole oluline, tähtis on mis on kirjutatud rootsis ilvese või mis siis ta perekonnanimi oli rootsikeelsesse beviisi,

Juho, 29.05.2011 20:36
 To:Möh 20:20
 Riigiogu valimist tead Sa väga hästi,kuidas see käib.Eriti sel aastal toimunud nn.E-valimiste kaudu toimunu näitab,kuidas rahva osalusega toimunud E-valimiste tulemusi ei taheta rahvale näidata.Pannakse hääletusmassin paariks tunniks seisma ja ongi kõik korras,tulemused missugused.
Muidugi on rahvas huvitatud,et EV Põhiseadus oleks püha ja tingimusteta temast kinni peetakse.Lp.Presidendil tuleks oma sünnitunnistust siis rahvale näidata,kui selline kahtlus on tekkinud.USA President seda igatahes tegi ja maailma lõppu ei tulnudki,presidendi reiting hoopis tõusis.

aeg, 29.05.2011 20:37
 peab palkama mossadi et oravatest ja ilvesest lahti saada

Erla, 29.05.2011 20:39

Aga Ilvese õigust saada presidendiks põhiseaduse järgi on ju lihtne tuvastada. Löögu ka oma sünnitunnistus letti nagu USA president tegi ja sellega ta sulgeks kahtlustajate suu või tuleb tunnistada, et meil on tegu ebaseadusliku presidendiga.

Valga haridusreform ootab tarku tegijaid!

Peatugem, enne kui on hilja!

Ajaleht Valgamaalane  24.05.2011
Heimar Lenk, Riigikogu liige (Keskerakond)

Olen Valga haridusreformiga tegelnud selle algusest peale ja küsimusega üsna hästi kursis. Mul on ka kindel nägemus, millist konkreetset varianti peaks kaaluma, kuid selles artiklis ei kiirusta ma oma arvamust peale suruma. Sõna võtmata asja edasi pealt vaadata aga ka ei suuda.

Valgalased andsid mulle eelmistel kohalikel valimistel rekord­arvu hääli ja nii on ka kohustus nõnda tähtsas küsimuses, kui seda haridusreform, tingimata kaasa rääkida.

Alustan pöördumisest Valga linnavolikogu poole. Kuuldavasti on haridusreformi käivitamise küsimus järgmise istungi päevakorras. Teen linnakodanikuna saadikutele ettepaneku see punkt välja jätta. Miks? Sellepärast, et reformi sisu on läbi töötamata, ta on toores. Ma ei ole volikogus, ega linnavalitsuses kohanud veel ühtegi inimest, kes suutnuks mulle reformi vajaduse, eesmärgid ja sisu ära seletada.

Oma kogemustele toetudes julgen öelda, et tegijaile endile arusaamatu reform pole veel kunagi hästi välja kukkunud. Küll on neid aga hulganisti läbi kukkunud.

Vaadake meie haldusreformi. Ei kala ega liha. Mispärast? Aga sellepärast, et mitte keegi, peaminister ega regionaalminister suuda täpselt seletada, mida nad tahavad.

Küsisin 18. mail Riigikogu infotunnis sel päeval peaministri ülesandeid täitnud Mart Laarilt, miks tema erakonna IRLi haldusalas olev reform toppama on jäänud. Ta vastas: sellepärast, et ühiskonnas pole kohalike omavalitsuste ühendamise küsimuses saavutatud konsensust.

Täpselt samamoodi ei ole Valgas konsensust haridusreformi suhtes. Ebakõladega ta ka algas, kui linnavolikogu esinaine Külliki Siilak kirjutas Tartus tolleaegse haridusministri Tõnis Lukasega alla reformialase koostöö protokolli. Seda sammu avalikkusega ei arutatud. Ka mitmed volikogu liikmed said allkirjadest teada alles ajakirjanduse kaudu.

Kiirustamine segase haridusreformi elluviimisel aitas lõhkuda ka linna eelmist võimuliitu Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Vägisi tundub, et uus võimuliit keskmeeste ja sotsiaal­demokraatide vahel kipub viga kordama. Sellest, et lõhe linnavõimu ja rahva arvamuse vahel süveneb iga päevaga, ei julge palju rääkidagi.

Maakonna ajaleht teeb tänuväärset tööd, avaldades küll gümnaasiumi, küll põhikooli hoolekogude avalikke pöördumisi. Tasub vaid heita pilk lehe kommentaaridele, et mõista, kui tuliselt kired linnas lõkkele löönud.

Veel hullemad on kommentaarid niinimetatud teeõhtu kohta, mille korraldamisega kultuurikeskuses püüti kirgi maha jahutada. «Rahva arvamusega arvestav valitsemine on demokraatia alustalasid,» tuletavad ühed kommentaatorid meelde. «Rahvast ei kuula keegi, teeme piketi ...» leiavad teised.

Hoopis ootamatud on Valgamaalase korraldatud arvamusküsitluse tulemused. Umbes pooled vastajaist ei soovi üldse hariduselu muutusi. Pooldajate seas aga lähevad nägemused reformist kardinaalselt lahku. Selge, et Valga üldsus ei ole haridusreformi vastu võtmiseks valmis. Linnarahvale pole suudetud asja ära selgitatud. Kuid kellele siis reformi teha, kui mitte Valga rahvale?

Ma ei kahtle, et linnavalitsus ja saadikud püüavad anda endast parima, et elu edeneks ja haridus Valgas paremaks saaks. Aga kahjuks juhtub jälle nii, nagu tavaliselt.

Seepärast tuleks ohtlik reform sel viisil, nagu ta praegu volikogu ette tuua tahetakse, kohe peatada. Juba käivitatud muutustele on raske pidurit tõmmata. Võin üles lugeda kümneid arengukavasid, mis meil Riigikogus vastu võetud. Alates looduskaitsest ja lõpetades energiamajandusega. Kas nad töötavad? Ei. Need on surnud paberid, mille autorid aastate pärast oma allkirja häbenevad.

Püüdkem siis Valgas teistpidi teha! Võtkem aeg maha, pangem kokku asjatundjate töögrupp, kaalugem kõiki variante ja tehkem siis tark otsus. Meil pole kuhugi kiirustada. Mitte keegi ei nõua reformi homme. Aastaks 2013 peaks rakenduma gümnaasiumide kolm õppesuunda ja muu sellega seonduv.

Austatud rahvasaadikud Valga linnavolikogus! Kasutagem kaunist suve natuke ka mõtlemiseks ja tulgem sügisel välja asjaliku hariduse arendamise projektiga, mida teised Eestis kadestaksid. See õnnestub kindlasti, kui te ei unusta kõigi valgalaste-lastevanemate, õpetajate ja õpilaste endi häält ära kuulata.

Valgamaalase lugejate kommentaarid

Gabriel

24.05.2011 07:52
Ta ilmutas end jälle.

Agnes

24.05.2011 09:04
Mina armastan Lenksut sõltumata tema seisukohtadest,ega mees ei peagi väga arukas olema.

RE+IRL

24.05.2011 09:06
toetame täielikult Heimar Lengi ettepanekut,õigem oleks öelda,et hea on ,et Heimar Lenk toetab eelmisel volikogul RE ja IRL ettepanekut mitte algatada hariduselu muudatusi Valga linnas kuni ei ole saavutatud lõplikku selgust,mida see reform linnale ikkagi annab ja kuidas seda ellu viiakse,loodame ,et kaine mõistus pääseb löögile ja Siilak&Härk astuvad tagasi ja ei suru oma jaburdusi meile peale

irv
24.05.2011 09:13
sa võta lenks oma koalitsiooni, te sobite nii hästi

erak

24.05.2011 09:10
Mida see Lenk nüüd küll ütles mida me veel ei teadnud?
Nämmutas vaid tatti ja trügis esiplaanile.
Mis sa kraaksud sealt Tallnast?
 Kui soovid kohalikul tasandil midagi ära teha siis tule ja ela Valgas, kõnni-sõida mööda auke ja muhke, vaata kuidas väikeettevõtlust eelkõige tänu "üliagaratele" maksuametnikele siin välja suretatakse ja alles seejärel võid mõne sõna sekka öelda.
 Kui kaovad kohalikud ettevõtted, kaovad ka töökohad, lahkuvad pered ja kellel seda haridusreformi siis enam üldse vaja on?
 Siiani oled Valgas käinud vaid vahetult enne valimisi pensionäridele "keelt kõrva ajamas" aga Valga linn ei koosne(õnneks veel mitte) ainult pensionäridest.

Aitäh toetuse eest.

24.05.2011 09:21
Mõned vennad ei suuda palgaraha täis teenida - hakkavad traditsioone lõhkuma. Kui kinnisilmi valitakse presidendiks ameerilkane, siis võiksid ikka Valka tema koolimajad jääda. Edaspidi hakkab kooliminevate laste arv suurenema. No, mis te lõhute! Pole see reform ega kedagi.

RE+IRL

24.05.2011 09:28

nüüd on uus kompromiss laual,kuna vene koolis on õpilasi vähe ja maja pooltühi ning nagu ütles abilinnapea Alar Nääme on vene kool üldse üks sotsiaalprojekt,sinna kooli võetakse vastu kõik soovijad olenemata teadmistest,siis paigutatakse vabadesse ruumidesse moodustatav klassikaline gümnaasium,toimub aktiivne noorte lõimumine ja kõik on õnnelikud,sellised mõtted saavad ainult tekkida nende tegelaste peades,kelle elu moto on in vino veritas ja veel eilses telepöördumises teatas Alar Nääme,et klassikalise gümnaasiumi alusõpetusesks on riigikaitseõpetus s.t. tegemist saab olema poolsõjaväelise moodustisega ja siin võib isegi tõde varjul olla, Härk on Kaitseliidu kapral,Nääme reservseersant, Tõlner erusõdur,kindralstaap on koos,Siilak ja Laugessaar on väljaõppinud vene armee meditsiinieruvanemleitnandid,vajadusel saab ka opositsioon tugevdada koalitsiooni lahinguvalmidust

Walk

24.05.2011 09:56
Milles nüüd probleem Valgas ju keskud võimul? Tehke paremini kõik trumbid teile kätte!

just

14.05.2011 10:08
Tõepoolest ei ole vaja kiirustada. Enne põhjalikult asi läbi mõelda. Miks peaks volikogu kiirustama? EV- ei peaks linnukese pärast midagi tegema.

 Kui kõik alustatud asjad on lõpuni viidud, siis tuleks uutega alustada. Küll on vastik kuulata, et midagi tehakse ülepeakaela. Viimasel teeõhtul süüdistati ülepeakaela tehtud punase koolimaja remondi lähteülesannet. Paistab, et koolireform Valgas on samal ehku peal -- teeme ära ja vaatame, mis välja tuleb.

RE+IRL

24.05.2011 10:17
nad juba teevadki
totaalne linnavalitsuse remont,väheusaldusväärseid inimesi survestatakse ,et nad ise lahkuksid nagu näiteks rahandusameti juhataja,pea-raamatupidaja,linnavaraameti juhataja koht kaotatakse ära ja ühendatakse linnaplaneerimisametiga uue vana juhi Fasteri alluvuses(kes pole hakkama saanud tänase tööga),spordiklubid kaotatakse ja vähene raha tahetakse panna spordikooli asutamisse,no ja enda kiitmiseks oma ajaleht 400 000- aastaeelarvega

arvamus
24.05.2011 10:38
Tänane Valga on nii ühtede kui teiste valitsejate poolt aetud kreeni.Lõhutakse ,lammutatakse.....halvad lepingud , tööteostajad kõnnivad minema,kedagi ei karistata,keegi ei vastuta, allhankijad tõmmatakse kotti....aga see on tänase Eesti üldlevinud ja väga tõsine probleem.Ettevõtluses on palju ebaausaid inimesi,korruptsioonist ei ole mõtet rääkidagi.

Julgen isegi Hr. Lenki kiita,et julges sõna võtta. Vähemalt jääb ehk üks lollus tegemata.

ka arvamus

24.05.2011 10:55
 ....kallid linnavõimurid -jahtuge maha sellest koolireformist.Pole see senine haridus ju kaugeltki halb olnud,siit väikeset Valgast on ju sirgunud üsna helgeid päid.Kõik ei saagi ju kuldpeadeks ja seda väevõimuga.See et vene gümnaasiumi võetakse vastu õpilasi ilma konkursita on ju hea,kui ruumi on ja tahetakse ikka õppida las püüavad.Ka on õpilased teatud kontrolli all ja ei jõlgu niisama linnapeal tegevuseta ringi. Mõnel tärkabki elu mõte ja sisu alles veidi hilisemas eas ja siis pannaksegi õppimisele rõhku viimastes klassides.Nii et selle haridusreformiga pole vaja kusagile kiirustada,on ju palju pakilisemaid lahendust nõudvaid küsimusi ja tegelemisi!

RE+IRL

24.05.2011 17:28
linnavalitsusest kostis appppiiiiiii

RE+IRL

24.05.2011 18:19
uued uudised kompromissimeistritelt,löögipataljon "Leibstandarte Härk" inkorporeerib oma ridadesse allejäänud gümnaasiumi riismed ja suundub Hispaaniasse päästma võimultkukutatud sotsialiste,Hispaania pealinn nimetatakse ümber Valgaks,Eestis asuv asundus Valga kaotab igasuguse mõtte,raudtee võetakse üles,viimased kodanikud lahkuvad teadmata suunas ,maanteed õhatakse ja linn põletatakse maha,Pedeli ette ehitatakse 25 meetri kõrgune tamm,endise linna territooriumi asemel laiub siis Valga meri,internatsionaalse abi korras annetab Hispaania siis kaks vaalaskala,kes asuvad siin geomeetrilise kiirusega paljunema.....

 te lugesite võibolla kunagi ilmuvast bestsellerist "XXI sajandi muinasjutt" katkendit,raamatu ettetellijatel palume tulevikus pöörduda Seewaldi statsionaari,teenelisi hulle teenendatakse väljaspool järjekorda,kõiki tellijaid premeeritakse elektrilöögiga ja ühe tableti diperukaniidiga.NB! toimub tasuta toitlustus nõukogudeaegsete produktidega,söögiisu tõstmiseks lauldakse "Internatsionaali" ja loetakse Brežnevi ´brosüüri "Kuidas ma sõja võitsin"

RE+IRL

25.05.2011 10:22
see ei ole hüsteeria,vaid must huumor,millest aga väga vähesed aru saavad,burlesk,mis aga võib muutuda tõeks kui Härk ja co samamoodi jätkavad,no aga mis puutub Lenki,siis KE peaks väga hästi teadma fakti,et Lenk tõi oma häältega kaasa veel kolm kohta ja ainult tänu sellele ollakse täna Valgas võimul,seega suhtuge Lenki äärmise lugupidamisega,muidu võib juhtuda,et SDE on Valgas jälle opositsioonis ja Härk töötu,lisaks on linn keerulises rahanduslikus olukorras,KE-le ei ole kasulik selline linnapea ja seega ka SDE 3 häält,kes ei suuda Tallinna võimukoridoridest väljavõluda lisaraha Valga probleemide lahendamiseks,RE suudab ja seetõttu võib arvata,et Lengi eilne artikkel ajalehes on eelmäng uue vana koalitsiooni tekkeks,sest RE on palju tõhusam koalitsioonipartner kui SDE,teejoomisõhtud ja ümmarguse jutu ajamine linnarahvale ei aita probleemide lahendamisele kaasa,Siilak võiks rohkem parteidistsipliinist lugu pidada,muidu on volikogust minek,see on ühe KE juhtivfunktsionääri ütlus.

saam

25.05.2011 11:10

RE ja IRL ongi oma poliitikaga Eesti elu ja poliitilised otsused müüdavaks teinud. Nüüd siin üks tegelane pakub, et nad võiksid linnavõimu tagasi osta. RE pakub lollust ja raha. Ma loodan, et RE-d ei näe niipea linnavõimu juures, kommentaariumites võite ju edasi unistada ja pappi pakkuda. Minge ostke mujal endale linnavõim. Ehk saab Valga näol tõestada, et tarkuse ja töökusega saab ka midagi saavutada.

 endine

24.05.2011 18:29
Kuulge,Heimar ,loll jutt Teie poolt, suu kinni! Minge Valga Gümnaasiumisse ja töötage seal natuke ehk siis jõuab kohale ,et ilma reformimiseta ja juhtkonna vahatamiseta ning ilma teatud õpetajate väljavahetamiseta pole koolil küll mingit tulevikku.Valga haridus vajab vahetust!

ggg

24.05.2011 19:25
küünlad püha tõdede jaoks.

Hallo

24.05.2011 20:20
Kui te nii kangesti tahate midagi muuta,siis oleks ehk targem alustada sellest,et vahetate gümnast direktori ja mõned õpetajad välja.Viimaste nimed on erinevatest Valgamaalaste kommentaaridest läbi aegade läbi käinud.Sellise lükkega saavutaksite natuke lugupidamist ka mõnegi õppuri silmis.

noonii

25.05.2011 00:08
Reform tuleb igal juhul teha kui H.L. juba selle vastu on. Ja see niiöelda kompromissvariant pole ka mõistlik, sest koera saba pole mõtet jupi kaupa raiuda.

nõus

25.05.2011 08:10
 Reform peab tulema, ilma ei saa. Tehke ta ükskord ära! Tüütu on lehest lehte ühtsama kuuma kartuli veeretamist lugeda. Tegudele ja jõudu linnavolikogule. Mees Tallinnast ei tohiks siinseid protsesse mõjutada.

Maali

25.05.2011 10:51
Mees Tallinnast tahab olla kuulus üle Eesti.

valgakas

25.05.2011 14:10
..peab...peaks..tuleb..oleks...tehke... reformid..kesikud...sotsid..kõik teavad kuidas tuleb teha aga miskipärast keegi ei tee!? reform on see kui koolid korda tehakse ja vanad kibestunud õpetajad oma elukutset vahetavad (see kehtib vaid nendele kes end ära tundsid). vanaaja õpetamisnormid on möödas ja lapsed vajavad ,,teadmisi,, ja sotsiaalse suhtlemise õpetust, mitte mälu-peal faktide kuiva pähetagumist.peale tere ja head aega ütlemise peab noor inimene omama ka mingeid väärtushinnanguid,mitte et koolis saab ,,vaimselt,, pasunasse ja peale kooli annab teistele kes ette jäävad.

Reaalpalk langeb juba kolmandat aastat järjest

Kuigi keskmine brutopalk, ehk siis palk, mille välja teenime, kuid millest maksud maha võetakse, oli esimeses kvartalis 792 eurot (Saksamaal võrdluseks 2700 eurot) ja brutotunnipalk 4,87 eurot, on inimeste ostujõudu näitav reaalpalk on kaks ja pool aastat olnud languses.

See tähendab, et rahva elatustase langeb endiselt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu kriisi lõppfaasi kohta. Samas kardavad asjatundjad majanduse uut võimalikku langust, ehk siis majandusteaduses nõnda nimetatud surnud kassi põrget, mis võib talvekuudel majanduse taas langusse viia. Kriiside puhul kipub selline järelnähtus ehk järellainetus tekkima.
 
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3 protsenti, teatab statistikaamet. Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest. I kvartali keskmist palka mõjutasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti. Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9 protsenti. Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot (11 723 krooni), veebruaris 785 eurot (12 284 krooni) ja märtsis 843 eurot (13 197 krooni).

Eelpool toodu puudutab tööl käijaid ehk neid õnnelikke, kel tööd on. Mis aga peavad tegema pensionärid, kelle pension pole ammu tõsnud, küll tõusevad kosmilise kiirusega hinnad?

Nagu ikka, toon asja illustreerimiseks ka mõned portaalide  kommentaarid:

To See 25.05.2011 09:43, 25.05.2011 12:04

On küll neid, kelle pension on ainult 200€ ringis - enamus neist maal elavatest, kes olid sunnitud tööpuudusel eelpensionile jääma. Ka mind ähvardab alla keskmise pension, käin küll tööl ja palga üle just ei nurise (kuigi alla keskmise ja sellestki läheb neljandik töölesõitmise peale), pensionini veel 5 aastat ja tööandja juba vihjanud, et juba liig vana, et tööd teha. Uut töökohta aga selles piirkonnas noortelgi raske saada, mis veel minuealisest. Kui olen ka sunnitud eelpensionile jääma, siis vaevalt saaks 250€ (18% ju võetakse vanaduspensionist maha). Kurioosum veel see, et mu vanem õde läks siberisse suurele palgale tööle, mille eest sai 5 aastat varem pensionile ja iga töötatud aasta eest ka 2 a. tööstaaži. Noore pensionärina tuli Eestisse tagasi, saades veel järjekorrata 2 toalise korteri. Praegu saab ta pea 800€

toiduhinnad laes, 25.05.2011 12:10

Köige nömedam nende madalate palkade juures on, et toiduainete hinnad on suuremad kui Soomes! Ostan soomest juba salateid ja kohvi jms., sest kïk on palju odavam ja kvaliteetsem. Rääkimata riietest, need on Eestis kohati yle möistuse kallid. Eesti rahvas on pandud töesti raskesse seisu, mida siis sellisest palgast veel säästa oleks, kui ei lastele tervislikku toitugi osta.

mees, 25.05.2011 12:45

Tegelikult pole tavainimese palgad tõusnud. See on lausvale.
Palgad on riigikogul,valitsusel ja muudel vereimejatest muidusööjatel tõusnud.tõusnud on hoopis hinnad ja aktsiisid.

eiko, 25.05.2011 13:12

Ehk siis kui 1-10 tippjuhi palk tõuseb kuus 100 000eek võrra siis alampalka saajate keskmine justkui samuti tõuseks kuigi palga tase jääb samaks.
Teine võimalus kui tippjuhtide palk jääb samaks kuid (langeb)või kaotab töö(vaikselt)madala palgalisi siis keskmine kah palk tõuseb.
Kokkuvõttes olemegi liikumas viie rikkama riigi hulkka...

siin, 25.05.2011 13:34

eesti riigis ei hakka saama ka 100 aasta pärast sellist keskmist palka nagu soomes praegu saab,aga arvata on et maailm niikaua enam ei esisteerigi,nii et targemad ja töökamad laske siit orjariigist jalga siin läheb järjest asi hullemaks

appi, 25.05.2011 14:05

Minu täiskoht oleks 280eurot kuus, aga olude sunnil on pool kohta. Pean hakkama saama. Kehakaal on juba kõvasti alanenud, juuksed on ka pikaks veninud, üürivõlg ka kukil ja pensionini veel hulk aastaid.

See,, 25.05.2011 08:48

keskmine palk on küll väga vähestel! Sama lugu on ka keskmise pensioniga! Ise saan 190- ja abikaasa Natuke üle 200 euri, kuigi on töötanud üle 40. aasta. Ja siis räägitakse midagi soodsast hooldusteenusest (7000.- kr kuu).

Mille eest kiita Eesti valitsust?

Tõepoolest, pisut arusaamatu, kuigi majandusminister Juhan Parts just seda Riigikogus Marika Tuusile teha soovitas.

Tuus ütles Partsile, et Eesti on juba neljandat kuud järjest hinnatõusude poolest kogu Euroopa ala n-ö suurimate hinnatõusudega. "Eriti rängalt tõusevad toiduainete hinnad. Suhkru hind, me teame, et ületab siin juba vanu Euroopa riike. Ja nendel hinnatõusudel ei ole lõppu näha. Teame, et elektri hind siin alles tõusis kahe viimase aastaga 24 protsenti, nüüd tõusevad võrgutasud, tuleb jälle kuskil 6 protsenti hinnatõusu ja loomulikult ka siis, kui läheme vabale börsile, tõusevad hinnad veelgi kuskil kolmandiku võrra."

Tuus lisas, et toasoe on üle Eesti aina kallimaks läinud, prügi hindu tõsteti 20 protsenti viimasel ajal ja vee hind läks hüppeliselt kallimaks. "Miks te ei ole tegutsenud nii, nagu te valimistel välja lubasite - ohjeldame hindu, viime hindu madalamaks."

"Me tegutseme ju selles suunas," vastas Parts. "Palun tehke oma silmad lahti oma paberitelt ja vaadake, mida valitsus teeb. Ja kiitke valitsust."

Partsi sõnul on elektrituru avanemisega täna hea hirmutada inimesi tohutu hinnatõusuga. "Aga kui me võrdleme näiteks Põhjamaade elektribörsi hindasid, siis aastal 2006 oli Põhjamaade elektribörsi hind odavam kui Eestis elektri reguleeritud hind, isegi 2009 oli ta enam-vähem samas suurusjärgus."

Lihtsalt vapustav, millised kommentaarid tellis Parts oma vastusega ära Delfis. Ajalooo jaoks jäädvustan neist mõned:

Manni, 18.05.2011 15:06

Parts on ikka täitsa imelikuks muutnud, et sellist juttu hinnatõusude kohta esitatud küsimuse puhul räägib. No kiidame siis: tulbi, Juhan, et hinnad tõusevad ja rahvas vaesub!

Ja muidugi võiks valitsus silmad avada ja vaadata, mis riigis tegelikult toimub ja lõpetada päheõpitud teksti esitamine.

asdfg, 18.05.2011 15:09

Ma ei tea kuidas teiega on, kallid kommentaatorid, aga mul ajab küll selline jutt kopsu üle maksa!

Anu, 18.05.2011 15:09

Ei tea, mis sellest valitsusest kiita on kui igapäevaselt pole toitu lauale panna. Haige jutt, Parts.

TERRY, 18.05.2011 15:09

Kui valitsus oma rahva heaks lillegi ei liiguta, siis polegi põhjust teda kiita!

hoiatus!!!, 18.05.2011 15:16

jätke meelde!!!

kes valitsust ei kiida, on riigi vaenlane!!!

kes pole rahul vaesusega, on riigi vaenlane!!
kes pole rahul elektri hinna tõusuga, on riigi vaenlane!!

kes tahab siin riigis õigust, on riigi vaenlane!!!

kelle arvamused, ei ühti oravate arvamusega, on riigi vaenlane!!!

see on Eesti nokia, meie, 18.05.2011 15:19 demokraatia!!!

PartsTule Pärnusse,kiidame sind taevanii, 18.05.2011 15:19:

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.

Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.

Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks, kui seda nõuab Euroopa Liit.

Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi, kui seda nõuab Euroopa Liit.

Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.

Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.

Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla.

Ansip annab, Ansip võtab.

Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid ning seega pensionipõlves vähem pensionit.

Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?

Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.

Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.

Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.

Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi presidendil. Ometigi palganumber on suurem.

Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.

Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.

Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.

Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000-lt kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500-lt kroonilt 440-le kroonile.

Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65 eluaastale.

Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.

Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.

Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.

Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMSi teel.

Ansip otsustas lühendada oluliselt töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegasid.

Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitist sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab 1 kuu palgast küll ja veel.

Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.

MAAGAAS AKTSIISI TÕUS 127 % ( 157 kroonilt 357 kroonini ) 1000 m3 kohta 1.juuli 2009.a.

Bensiini aktsiisi tõus 11 % ( 5620 KROONILT 6228 KROONINI ) 1000 l kohta 1.juuli 2009.a.

Diiselkütuse aktsiisi tõus 12 % ( 5165 kroonilt 5787 kroonini ) 1000 l kohta 1. juuli 2009.a.

Bensiini aktsiisi tõus 6 % ( 6228 kroonilt 6615 kroonini ) 1000L KOHTA 1.JAANUAR 2010.a

Diiselkütuse aktsiisi tõus 6 % ( 5787 KROONILT 6148 KROONINI ) 1000 l kohta 1.jaanuar 2010.

Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64 % ( 1056 kroonilt 1736 kroonini ) 1000 l kohta 1. jaanuar 2010.a

Elektriaktsiisi tõus 40 % ( 50 kroonilt 70 kroonile ) 1 MWh kohta 1.märts 2010

Käibemaksu tõus 18 % - 20 % 1.juuli 2009.a.

TUBLI TÖÖ

ka, 18.05.2011 15:19

kus nüüd MTÜ ja Facebooki allkirjakorjamine hinnatõusu vastu on. Samas õukonna ERR hoone ehitamiseks raha jätkub!

Miks me Eurovisiooni ei võitnud?

Ütlen kohe alguses, et minule Lõhmuse laul väga meeldis. Esitaja Getter Jaani astus üles looga "Rockefeller Street." Tuleb au anda. Kogu meeskond esines laval hästi. Miks aga peale meie endi keegi eesti loost vaimustuses polnud?

Arusaamatu! Me pidime ju endi arvates kindlalt esikolmikusse tõusma?

Paistab, et laulu sõnum ja loo pealkiri rikkusid asja ära. Pole vist ikka mõtet minna Euroopa südamesse ja laulda hümni USA tänavatele. Eestlased peaks hakkama selle peale mõtlema.

Me ei saanud hääli isegi Gruusialt, kes ajakirjanduses meie suurimaks sõbraks on kirjutatud. Kuhu kadus sõprus? Kas gruusia rahval üleüldse on meie nõuandeid ja soovitusi vaja? Eurovisiooni järgi otsustades, et mitte.

Kahjuks ei andnud ka Venemaa meile enam punkte. Varem ta seda tegi.Vist ei ole eestlaste imago naabrite juures suurem asi.

Mulle tundub, et tulevikus peaksime enese kiitusega ja teiste maha tegemisega pisut ettevaatlikumad olema. Pean silmas saatejuhte.

Toon mõne näite:

Mart Sander Azerbaidžaani võidulaulu Ell/Nikki "RUNNING SCARED kohta: "Üsna mage laul, millele lisab vürtsi üsna mage esitus. Vaadates, kui ilusad on laval olevad inimesed, otsustasin koheselt minna Aseri restorani hommikusöögile."

Juur ja Kivirähk: Meile ei peaks korda minema, mida arvavad teised riigid meist!

Aserbaidžaani lauljannal on tissi ja tussi," on Juur rahul. Laulu ennast Juur kahjuks tähele ei pannud. Ilmselgelt olid ta mõtted ja pilgud mujal.

Kessu, 15.05.2011 01:22: Leian, et oleks aeg Marko Reikop Eurovisiooni kommentaatori kohalt välja vahetada..kelle iganes vastu. Ta kipub juba kogu Eurovisiooni kogemust rikkuma ja no.. "Ja georgiale läheb 8 punkti!" !? Lisaks veel palju häirivaid märkusi..

Kallis ETV mõelge selle peale palun!

Lõpuks veel mõne Delfi kommentaatori mõtteid.

Ossipoulus, ossipoulus@hotmail.com, 15.05.2011 01:39

Eesti suudab vaest hämmastada Euroopat laulude sõnumiga. Pärast Pronksiööd karjus Gerli Padar vihaselt Euroopa publikule "Partners in Crime". Nüüd püüti keskmisele USA-d vihkavale eurooplasele Ameerikast laulda - täiesti läbikukkunud üritus. Punkte andsid halastusest naabrid ja muidugi ei ole ime, et Ameerika sõbrad juudid meile 5 punkti andsid. Nendele oli see sõnum midagi muud kui Euroopale. Seega: valel ajal ja vales kohas esitatud lugu

Eesti, 15.05.2011 01:39

..laulis päris mitmes kohas mööda. Liiga noor, et minna lavale!

Mats, 15.05.2011 01:39

Soovitusi järgmisel aastal Eurovisioonile minejatele:

1) Analüüsige hoolikalt eelmise 5 aasta võitjaid ning tehke selgeks plussid ja miinused

2) Ärge jätke loo vormimist viimasele hetkele: Teil on terve aasta aega, kandke märkmikku kaasas ning iga kord kui mõni huvitav meloodia või sõnad pähe tulevad, pange kirja.

3) Analüüsige ka miinuseid ja kaalutlege kõik läbi kui miinus.

37-aastane mees, 15.05.2011 01:39

Vaadake kuni 20-aastased lollikesed, kes te siin Eestis meil põhiliselt neid lugusid viimastel aastatel valite, kes Eurovisioonile lähevad-Euroopat Teie rumalad valikud ei huvita, kuna Euroopas ei keerle elu ainult alaealiste ümber. MOskvas sai meie Rändajad 6. koha ainult seetõttu, et meie kohalik žürii suutis tõrjuda alaealiste rünnaku ja seetõttu ostuski valituks Eestistlausa EESTIKEELNElaul, mis ka teistele riikidele meeldis. Aeg on taastada Eurolaulu valikul Eestis ainult žürii valik ja rahvahääletus kõrvale jätta. Varem see nii oli ja kõik tervad kuivõrd häid kohti Eesti sai. Viimased 5-6 aastat valivad aga laule tattnokad ja tulemusi, õigemini tulemuste puudumist näeme igaüks ise.

tts, 15.05.2011 01:23

Ma ütlesin ju kohe, et ime, kui hea koha saab. Poolfinaalis tundus tõesti paremate hulgas, aga finaalis oli nii palju paremaid. See värisev hääl ja hirmunud pilk esituse ajal - noor tüdruk ju lihtsalt kartis. Mis teha.

совет эстонцам, 15.05.2011 01:23

с соседями надо дружить, а не гадить им

vahet pole!, 15.05.2011 01:40

magama minek - ja see on paganama hea !!! head und udmurdid!!

Kas Tallinnal peab olema TV-kanal?

Ei pea, arvab tänases Delfi kommentaariloos Regina Kaselaid, kes on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) üliõpilane. Ta ütleb, et Tallinnast on niigi kommertskanalites palju juttu ja eraldi linnale oma kanalit poleks vaja.

Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata antud toredale leiule, on Tallinna TV siiski eelarvamusi pigem kinnitanud. Olles ise nüüdseks kanali programmi süstemaatiliselt jälginud, pean tunnistama, et kriitika pole asjatu. Tallinna TV on siiski vahend, mida kasutatakse ühiskonna otseseks mõjutamiseks, kirjutab tudengineiu Regina oma loo lõpus.

Vastuseks meediaüliõpilasele, soovitaks tal kirjutada kursusetöö teemal: positiivsed Tallinna teemalised lood meedias. Võiks poole aasta jooksul kokku lugeda, kui palju neid objektiivseid või siis häid uudiseid Tallinna kohta tuleb. Ma arvan, et suhe oleks mitte parem kui 1-10 le. Põhiliselt kuuleme ju ikka, kui halvasti pealinnas asju aetakse, kui vilets juht on Savisaar, kui mustad tänavad jne. Kommertskanaleis jätkub lõputu Savisaare tõrvamine.

Mis siis linnal muud üle jääb kui oma uudistekanal teha. Kas mäletab keegi mõnda lugu, kus Savisaart ka kiidetakse? Mina küll mitte.
Venemaa rahalugu sai otsa. Kas on keegi seda raha näinud, või kuulnud helisalvestisi, millelt raha küsimine kostaks. Kas on üks asitõend, mis tõestaks raha tehingut või küsimist? Neid ju pole. Nagu valimised läbi said, nii lõppes ka rahaskandaal.
Meil on kolm asja,mille kohta võib iga ajakirjanik oma pahameele välja valada. Need Edgar Savisaar, Keskerakond ja Venemaa.

Minu isikliku veendumuse kohaselt peaks Tallinnal olema ka oma raadiojaam, mis töötaks ööpäeva ringselt. See annaks ohtrasti infot linna elust, teeks ülekandeid põnevatest istungeist volikogus, peaks tuliseid poliitilisi debatte ja mängiks palju muusikat. Kindlasti ka kuldsete kuuekümnendate aastate parimaid hitte. Ühe sõnaga-igaühele midagi!