Valimised läbi, räägime hinnatõusust jälle!

Kas pole mitte imelik, et ohjeldamatu hinnatõus meenus meie meediale alles pärast valimisi. Täna kirjutavad jälle mitmed väljaanded koletult kõrgetest hindadest, millise toiduained meil saavutanud. Eestis on hinnatõus kaks korda kiirem kui ülejäänud Euroopas, teadustab meile Delfi ja lisab, et hinnatõusu lõppu ei paista.

Kuid lubage küsida, miks polnud meedias kõrgete hindade teemat üleval valimiste eelsetel nädalatel? Vastan ise: see oleks valitsusparteidelt hääli ära võtnud. Kui Keskerakonnal õnnestus mõnes kanalis häält teha ja hüüda, et hinnatõusust ehk aitaks, siis visati kohe Edgari kaart lauale. Et kas ta ikka astub tagasi või mitte.

Valimiste aegse vaikimise ajal jõudis kohvi hind tõusta rekordilisele kõrgusele, puuviljad hinnad lakke visata ja tööstuskaubad märgatavalt kallimaks minna. Mõistan, et kogu maailmas hinnad tõusevad, kuid ma ei mõista, miks selles vaeses Eestis peavad nad kaks korda kiiremini tõusma, kui mujal Euroopas. Kas on meie tootjad ja kaupmehed siis need kõige ahnemad? Aga muud vastust pole ju  leida.

Kas valimistulemusi võltsiti?

Vägisi niisugune tunne jääb. Eriti kui arvestada, et ligi kaks tundi oli valimiste ööl eletroonika hoopis rivist väljas. Tõepoolest, kas sellega seoses, ei võinud keegi patsiga poiss tulemusi vaikselt muuta. Kes seda pärast kontrollis. Pealegi pole arvutite juures vaatlejaid. Kui juba komisjoni esimees Sibul ise teleekraanil tunnistas, et teda arvutite juurde suurt ei lasta ja tema juhtunu põhjusi ei tea. 

Aga kes kontrollib valdadest saadetud tulemuste õigsust? Kui keegi kantselei neiu lööb lihtsalt kogemata Tallinna poole minevasse meilisõnumisse oravate 56 poolthääle asemel kogemata 156 häält sisse. Kas keegi seda kohaliku paberiga võrdleb? Aga kas mina saan kontollida, mitu elektronvalimiste häält IRLle Valga linnas anti? Keskserveri juures on aga valeandmete sisestamine ehk kõige lihtsam. Lasnamäelt   mõnele keskmehele tulnud 450 hääle asemele läheb arvutisse 260 häält. Kes konrollib, et seda ei juhtuks.  Kui ka midagi välja peaks tulema, öeldakse, et inimlik eksitus.  

Arvan, et selle teene maksumus oleks üsna suur summa, millest loobuda oleks ka ausal inimesel raske. Aga palju meil ausaid on? Mõnele erakonnale pole aga sama summa üldse mainimist väärt. Eriti, kui sellega valimisvõit tuleb. Küsin. Millega minu konstruktsiooni ümber võiks lükata? Oma variandi tõestuseks lisan Delfis rippuva lugejakirja.

Delfi

lugeja, 08.03.2011 10:12

Arvutasin välja: e-hääletuse ja tavahääletuse toetuste erinevuse. Tulemused on julmad. E-hääletus on ikka võimas relv valitsuse käes. Pole realistlik, et erinevused e- ja tavahääletuse juures erinevad nii palju valitsuserakondade kasuks (+17.7 ja +14.5) ja Keskerakonna kahjuks (-47.5%). Samas on SDE puhul erinevus minimaalne (+3.4%). Muude kandidaatide puhul kisub erinevuse e-hääletuse kahjuks arvatavasti valimisrakenduse viga, mille pärast ca 2.5 % kasutajatest ei näinud üksikkandidaatide nimekirja lõppu.

Seega tuleb välja: kõige läbipaistmatum osa valimistest, e-hääletus, määras valimiste tulemused. Poleks e-hääletust, võitnuks Keskerakond. Nii suur erinevus pole enam põhjendatav arvutikasutaja profiili erinevusega tavavalija omast. Mina teen siit enda jaoks järelduse, et valimistulemused võltsiti. Järeldagu teised, mida ise tahavad.

Tulemused ise:

Kesk (e-hääletus): 9.9 %

Kesk (tavahääletus): 27.7 %

Kesk (kahe hääletustüübi erinevus): -47.5 %

Ref (e-hääletus): 36.9 %

Ref (tavahääletus): 25.8 %

Ref (kahe hääletustüübi erinevus): +17.7 %

IRL (e-hääletus): 25.4 %

IRL (tavahääletus): 18.9 %

IRL (kahe hääletustüübi erinevus): +14.5 %

SDE (e-hääletus): 18.0 %

SDE (tavahääletus): 16.8 %

SDE (kahe hääletustüübi erinevus): +3.4 %

Muud (e-hääletus): 9.8 %

Muud (tavahääletus): 10.7 %

Muud (kahe hääletustüübi erinevus): -4.2 %

Meedia teeb valimistulemuse!

Kui töötu annab oma hääle Reformierakonnale ja kümme aastat hambaarstita läbi ajanu IRLile, siis tekib üks küsimus. Miks on see nii?

Kagu-Eesti valimisringkonnas nr. 11 just nii läks. Raske mõista, et piirkonnas, kus rekordarv töötuid, üks suuremaid protsente välismaal tööl käivaid noori, suu arv puuetega inimesi, valitakse massisliselt Reformierakonda ja IRLi. Pole põhjust kahelda, et valija püütakse võrku massilise telereklaamiga ja lõppematu kiidulauluga valitsuse tegevuse kohta. Eestlane vaatab tundide kaupa televiisorit ja paratamult langeb sealt pakutava info ohvriks. Televisioon teeb valimised! See loosung, mis pärit USAst, kehtib täiel määral ka Maarjamaal.      

Huvitav on võrrelda uuringufirmade ennustuste täitumuse kohta. Delfi uudisteportaal tegi vastava analüüsi.

TNS Emori arvamusküsitlus, mis eksis väga vähe. Turu-uuringute AS-i küsitlusega pole aga suurt midagi peale hakata.

Esialgsete valimistulemuste järgi kogus Reformierakond 28,6 protsenti häältest ja 33 kohta riigikogus, Keskerakond 23,3 protsenti ja 26 kohta, IRL 20,5 protsenti ja 23 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 17,1 protsenti ja 19 kohta ning Eestimaa Rohelised ja Rahvaliit jäid vastavalt 3,8 ja 2,1 protsendi häältega parlamendist välja.

Kõige täpsemalt prognoosis valimistulemusi BNS-i poolt tellitud Emori veebruarikuine küsitlus, mis eksis mõne erakonna puhul vaid ühe-kahe protsendipunkti jagu. Selle arvamusuuringu järgi juhtis erakondade edetabelit 28-protsendilise toetusega Reformierakond, kellele järgnesid Keskerakond 25 ning IRL 21 protsendiga. Sotsidel oli uuringu andmeil toetajaid 16 protsenti, Rohelistel neli ja Rahvaliidul kaks protsenti.

Eesti Ekspressis avaldatud Saar-Polli küsitlus eksis oluliselt rohkem, asetades IRL-i sotsidest tahapoole. See uuring lubas Reformierakonnale 30,2 protsenti toetust ja 36 kohta, Keskerakonnale 22,8 protsenti ja 26 kohta, sotsidele 18,6 protsenti ja 21 kohta, IRL-ile 16,9 protsenti ja 18 kohta, kuid näitas õigesti, et Rohelised (4,4%) ja Rahvaliit (2%) valimiskünnist ei ületa.

Postimehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud viimane valimiseelne uuring kindlalt valima minevate kodanike seas näitas, et Reformierakond juhtis edetabelit 21 protsendiga, 14 toetusprotsendiga järgnesid Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid ning 13 protsendiga Keskerakond. Üksikkandidaatidele lubati koguni kaheksaprotsendist kogutoetust, kuigi tegelikult said nad vaid 2,8 protsenti häältest. Rahvaliidule prognoositi nelja- ja Rohelistele vaid üheprotsendist toetust.

Turu-uuringute AS-i küsitlus erineb kahest eelpool mainitust seetõttu, et tulemustest pole välja jäetud neid, kes ei osanud vastata. Kui need 19 protsenti valijaid kõrvale jätta, oleks Reformierakonna toetus olnud 26 protsenti, IRL-il ja sotsidel 17, Keskerakonnal 16 ja üksikkandidaatidel kümme protsenti ning isegi Rahvaliit oleks viieprotsendilise künniseni jõudnud.

Delfi Facebooki valimismängus osalejate seas oli kõige populaarsem Reformierakond 38 protsendiga, järgnesid IRL 27 ja sotsid 21 protsendiga, seejärel tulid Keskerakond üheksa protsendiga, Rohelised nelja ning üksikkandidaadid ja Rahvaliit ühe protsendiga.

Homme valimised! Teeme üheskoos Eestimaa paremaks!

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku 702

Valija peab teadma, mida meie, keskerakondlased teha tahaks. 

Need pole valimislubadused vaid ühikonna valupunktid, mille lahendamise kallale asume kohe, kui võimule tuleme. Mida püüaksime muuta? Mida ära teha? Kui valitsuses oleme.

Panin nad kirja Keskerakonna Kagu-Eesti valimisnimekirja Nr.11 platvormi. 

Esitame tööpuuduse vähendamise programmi

Nimetame abinõud hinnatõusu pidurdamiseks

Vähendame kohe toiduainete käibemaksu

Alustame uue maksusüsteemi välja töötamist

Laiendame tasuta hariduse võimalusi

Lõpetame ülekohtuse 3:1 pensionisüsteemi,

kus 3 tööaasta eest saab vaid 1 pensioniaasta 

Taastame pensionide tasuta kojukande

Tõstame pensione vastavalt elukalliduse kasvule

Alustame 3000 kroonise hambaravitoetusega

Eraldame rohkem raha tervishoiule

Loome töötervishoiu ja kutsehaiguskindlustuse 

Maksame lesepensioni abikaasa surma puhul

Tõstame kohe puuetega inimeste toetusi

Vähendame toasooja ja ravimite käibemaksu

Anname 90% toetuse laste ja vanade ravimeile

Tõstame toimetulekutoetuse piirmäära

Taastame matusetoetuse maksmise

Õpetajate palga alammääraks Eesti keskmine töötasu

Taastame riikliku ranitsatoetuse, toome lasteaeda tasuta toidu

Arendame piiriülest kaubavahetust Venemaaga

Toetame hoiu-laenuühistute levikut

Asutame Eesti Vabariigi ühistulise panga

Selge, et kõiki valupunkte pole võimalik kohe parandada.

Loomulikult sõltub see maksude laekumisest ja

riigeelarve rahalisest seisust. Kuid meie eelistused peavad valijaile selged olema.

Valimislubadused peavadki näitama valimisnimekirja püüdlusi ja soove midagi muuta. Valija peab saama pildi, mida see seltskond võimule tulles teha kavatseb. Seda me teada annamegi.

Vapustav, kuidas meedia uudiseid valib!

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku nr. 702

Tõepoolest vapustav, kuidas kahel telekanalil Kanal 2 ja TV 3 suu vett täis sai, kui uudis oravate võimu umbusaldamisest Valgas nendeni jõudis. Nii täis, et isegi ühtegi sõna selle sündmuse kohta eetrisse ei jõudnud. Kujutagem, hetkeks, et oleks tulnud uudis Keskerakonna võimult tõrjumise kohta mõnes vallas. Pole kahtlust, et see uudis oleks olnud esimene ja saates kõvasti ruumi saanud. Nüüd ei leidnud ta üldse saates üldse kohta. Nagu poleks sündmust olnudki. Oravad ju kaotasid, mis sellest ikka rääkida.

Ka Rahvusringhäälingu Vikerraadio Päevakaja saates kell 18.00 ilmus Valga uudis alles 12-l minutil palja diktori tekstiga. Iga proff saab aru, et hommikune uudis oleks pidanud õhtuses kokkuvõtlikus uudistesaates olema täiendatud, laiendatud ja sellele tulnuks kindlasti lisada mõni intervjuu või kommentaar.

Aga nii need asjad Eesti meedias käivad. Paneb lihtsalt ohkama. Ei mingit tasakaalu ega arvamuste paljusust. Tehakse nii, nagu tarvis: Keskerakonda peab peksma. Kui seda teha ei saa, siis tuleb keskmeeste teod maha vaikida.   

Valga linnavalitsus kukkus

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku 702

Täna algusega kell 12 toimus Valga Raekojas Valga linnavolikogu erakorraline istung. Sellel oli arutuse all umbusalduse avaldamine Valga linnavalitsusele. Vastava eelnõu andis sisse volikogu Keskerakonna fraktsioon. Eile esinesid avaldusega Valga Linnavolikogu sotsiaaldemokraadid, kes lubasid umbusalduse avaldamist toetada.

Umbusaldust sooviti avaldada mitmel põhjusel. Esiteks, linnavalitsuse liikmete vahel puudub avatud ja linna arengut soodustav võrdväärne koostöö. Teiseks, aselinnapea Enno Kase 24. veebruaril vabariigi aastapäeva puhul peetud avalik kõne oli koalitsioonipartnereid halvustav ja kompromiteeriv.

Umbusaldamise peapõhjus seisneb siiski reformierakondlaste poolt kavandatav haridusreform, millega muudetaks praegune gümnaasium riigigümnaasiumiks ja linnas kaoks legendaarse, ligi saja aasta vanune Vene Gümnaasium. Uuringu põhjal on 60% linnakodanikest reformi vastu.

Umbusalduse avaldamise poolt oli 12 ja vastu kuus kohal olnud linnavolikogu saadikut, puudus kolm saadikut.

Lisan, et  Valgas tehti täna ajalugu. Parempoolsed reformerakondlikud linnavalitsused on piirilinnas võimul olnud kakskümmend aastat järjest. Nüüd on lootus saada Valgas saada võimule sotsiaalsema ellusuhtumisega linnavalitsus, mille võiks moodustada Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliidu taustaga valimisnimekiri. 

Valga sotsid liituvad umbusaldusavaldusega?

Heimar Lenk, kandidaat Riigikokku Nr. 702

Neil minuteil jätkub Valga Linnavolikogu istung, kus plaani kohaselt antakse sisse umbusaldusavaldus linnavalitsusele. Umbusalduse algatas linnavolikogu 8 liikmeline Keskerakonna fraktsioon. Seda lubasid toetada 3 sotsiaaldemokraati. Taustaks toonn materjali 3. märtsi ajalehest Valgamaalane, kus sotsiaaldemokraadid oma sammu selgitavad.  

Valga sotsiaaldemokraadid otsustasid ühineda Reformierakonna juhitava linnavalitsuse vastu esitatud umbusaldusavaldusega, mida linnavolikogu oma homsel erakorralisel istungil hääletab.

Umbusalduse linnavalitsuse tagandamiseks algatas 19. veebruaril volikogu kaheksaliikmeline Keskerakonna fraktsioon, Reformierakonna senine koalitsioonipartner.

«Oleme pidanud konsultatsioone nii Reformierakonna kui Keskerakonnaga. Kriisisituatsiooni kiiremaks lahendamiseks otsustasime umbusaldust toetada ja alustada seejärel Keskerakonna fraktsiooni liikmetaga läbirääkimisi võimaliku koalitsioonilepingu tingimuste üle,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Valgamaa piirkonna esimees Jüri Teder.

Vastava otsuse langetas kolmapäeval koos olnud Valga volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja maakonnaorganisatsiooni juhatuse laiendatud koosolek, kus arutelu all oli Valga linnas kujunenud poliitiline olukord.

Keskerakonna ja Reformierakonnaga peetud kohtumistel käsitleti Tederi sõnul Valga linna valupunkte ja erakondade vaateid nende lahendamiseks. Kõne all olid haridusreformi temaatika, teede ja tänavate olukord ja teised linna ees seisvad probleemid.

«Ühisosa mõlema erakonnaga on olemas. Paremad koostöövõimalused tulenevad vastastikusest lugupidamisest ja võimest teha meeskonnatööd,» rääkis Teder. «Tänaseni on kõik arukad otsused leidnud volikogus 21 saadiku toetuse. Loodan, et sõltumata uue koalitsiooni koosseisust jääb volikokku alles konstruktiivne õhkkond ja linna arengule ning tulemusele orienteeritus.»

«Valga linna ette kerkinud probleemide hulk vajab mõistlikke lahendusi ja kitsa eelarve tingimustes arukat käitumist. Kõige vähem on meil hetkel tarvis poliitilist kemplemist ja asjatut üksteise süüdistamist,» lisas Teder.

Valgamaalane 3. märts 2011