Töövõime õnnetu reform!

Võrumaa Teataja küsimused:

1. Millised tunded teid valdasid, kui saite teada, et sotsiaalministeeriumi poolt kiidetud töövõimereform on nii vigane, et seda ei saa veel täide viia ning 60 %-ulatuses sellega seotud seadusi tuleb ümber teha?
2. Mida (ja kas?) tegid töövõimereformi ette valmistanud ametnikud Teie hinnangul valesti? Kas Teie hinnangul kaasati piisavalt erivajadustega inimesi?
3. Kuidas nüüd tehtud vigu parandada, et reformist ikka asja saaks?

Vastused: 

1. Mind valdasid samasugused tunded, nagu enamiku viimaste aastate uute seaduste vastuvõtmise puhul. Ma olin valmis selleks, et seadus kuhugi ei kõlba. Selle kinnituseks toon lõigu omaenda poolt eelmise aasta augustis kirjutatud ja mitmes maakonna lehes ilmunud artiklist „Milleks seadus, mis ei meeldi.“ Tsitaat: „Reformiga kiirustamiseks anti Stenbocki majast kõva käsk. Olgu kähku tehtud! Mis sest, et ei opositsioon ega avalikkus seda kiirustamist kuidagi ei toeta. Pimedate, kurtide, reuma- ja liigesehaigete ning vaimupuudega inimeste protestikirju ja miitinguid Toompea lossi ees, poleks nagu olnudki! Millega haige inimese tööle võtmist ettevõtjale kompenseeritakse, pole ka teada.

Valitsus teab vaid üht: haigeid ja pensionäre on meil liiga palju. Lähevad lähevad riigile kalliks maksma.“

Sellest kiirustamisest tulidki need vead, mis nüüd parandada tuleb. See endise sotsiaalministri Taavi Rõivase enda poolt paljus valmis kirjutatud seadus ei kõlba kuhugi. See sai selgeks seaduse menetlemise esimestest päevadest peale. 

 

2. Ametnikud ei saanud lõpuni aru, mis neil teha tuleb. Oli vaid üks kriteerium: haigete ja vigaste peale riigi raha kulutamist tuleb piirata. 100 000 invaliidi on liiga palju, pooled saatke tööle. Kuid, kus need töökohad võetakse, peaminister vastata ei suutnud. Kas kaasati piisavalt erivajadustega inimesi? Loomulikult mitte. Miks muidu korraldasid raskest haigusest vaevatud haiged mitmeid suuri pikette Tallinnas ja Tartus.

Puuetega inimestele see seadus praegusel kujul ei meeldinud mitte üldse. Eriti protestiti töövõime määramise uue korra vastu, mida pidid hakkama tegema mitte arstid, vaid töötukassa liikmed. Võib-olla lugejad mäletavad aasta taguseid traagilisi kaadreid telejaamade uudistest, kus erivajadustega inimeste protestimiitingul Toompea lossi ees ebaõnnestunud seadusest pesuehtsa teerulliga üle sõideti.   

3. Sellest reformist ei saa kunagi asja. Kust leiavad tööd haiged, kes ise hommikul endale riideidki selga saa? Kes hakkab neid tööle viima, seal toitma ja tualetti aitama? Kes hakkab neid koju tooma ja voodisse aitama? Kus võetakse need abilised või tugiisikud? Kes selle kinni maksab?

Surnult sündinud seadus. Küll saab valitsus kätte Euroopa fondide suure raha, mis reformiks ette nähtud. Vastutust seaduse saatuse eest kannavad Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid.  

Laadale püüan ikka jõuda!

Võrumaa Teataja küsis:

1. Kas ja milliseid laatu olete alanud hooajal juba külastanud ning milliseid kavatsete külastada ja miks?
2. Mida sooviksite laadalt osta?

Vastused:

1. Olen püüdnud külastada Lõuna-Eesti laadapäevi ikka ja alati, kui vaid aeg seda lubab. Neid on viimastel aastatel väga palju olnud. Valga, Võru ja Vastseliina laadad on saanud juba päris kohustuslikuks. Põlvamaal on justnagu vähem neid olnud, kuid sealkandis on jälle hästi palju suvelavastusi. Hurda seltsi ja Lutsu küla teatrite omad ja veel Leevaku ja nii edasi.

Suveürituste kalender on mul ammu risitikesi täis kirjutaud ja katsun ikka igale poole jõuda. Raske isegi öelda, mis mind laadal rohkem tõmbab, kas suhtlemine rahvaga ja kultuuriprogramm või ostmise mõnu. Esimesed eelistused kaaluvad vist teise üles. Sel aastal valimisi pole ja seepärast jääb konkreetne valimisipropaganda nüüd ära. On ehk rahulikum.

Muidu ikka meelitati sind küll rohelisse, küll punasesse telki. Et vali ikka meid! Eks ma ise ka käisin eelmise aasta laatadel ringi, pakk Kesknädala ajalehti kaenlas ja oma pildiga bukletid peos. Sel aastal saab ehk ilma läbi. Kuigi veel ei tea, äkki löövad kired lõkkele ja pistan ikka peotäie omanimelisi sulepäid taskusse. Rahvas võtab neid meeleldi. Aga esialgu elame edasi, mõtleme pisut asja üle järele ja eks siis laadal paistab, mis teeme! Mulle meeldiks väga, kui igal laadal oleks üks  väike vaba plats tribüüniga, kus igaüks võiks välja hüüda oma arvamuse. Näiteks Taavi Rõivase valitsuse ja aktsiiside tõusu kohta. Oma Hyde Park!

2. Erilise eesmärgiga midagi osta, pole ma laadale kunagi läinud. Kuid eks mõne suitsukala, vorstirõnga ja pudeli kodus tehtud märjukest võtan ikka kaasa. Rohkem, kui suveniiri pähe ostan paar asja. Nii öelda laadapaiga kohaliku maitse iseloomustamiseks. Et kodused saaks ka proovida, millist sorti vorstirohtu kohalikud soolika sisse ajanud on.  

Vastused ilmusid 14.05.15. Võrumaa teatajas    

Mis meenub valimistest?

Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Milline mulje jäi Teile kampaania tegemise käigus Võrumaa valijast? Millisena te teda iseloomustaksite? Mis väärib Võrumaa inimeste juures kiitust, mis laitust?
2. Mida kavatsete Kagu-Eesti inimeste huvides Riigikogus  ära teha Teie? Milliseid samme on Teil selleks plaanis astuda?

Vastused:

1. Mulje jäi üllatavalt hea. Suureks rõõmuks on Kagu-Eesti rahvas aktiivsemaks saanud. Kui eelmistel valimistel olime mures rahva kokku saamisega üritustele, siis seekord oli Keskerakonna valimiskoosolekute ajal Kandle saal rahvast tulvil. Ka väiksemates kohtades jätkus kohtumistele  osavõtjaid kõikjal.

Täiesti täis saalid poliitiliste ürituste puhul on meil uus ehk siis taassündinud nähtus, millist mäletame Laulva revolutsiooni päevilt. Vahepeal inimeste aktiivsus langes, nüüd tõusis taas. Põhjus? Rahval on kõrini Reformierakonna aetud valelikust poliitikas ja neist mustadest poliitmängudest, milliseid oravad praktiseerisid. Elatustaseme langus torkab Lõuna-Eestis eriti silma ja ka see tiivustas inimesi koosolekutele ruttama.

Avalikkus ootas neilt valimistelt suuri muutusi Eesti elus. Loodeti eelseisvaid kardinaalseid reforme. Oodati uusi tegijaid ja uusi tegusid. Elavalt mõeldi saadikukandidaatide esinemistele kaasa, vaieldi ja nõuti. Vähemalt minu valijad lootsid väga suuri muutusi oma elus. Sellest ka aktiivsus. Nagu nüüd näeme, jäigi lootus õhku rippuma.

2. Kagu-Eesti rahva huvides eest olen seisnud palju aastaid. Ühtteist on õnnestunud, kuid üldiselt Eesti poliitiline süsteem opositsioonile palju mänguruumi ei taga. Et Reformierakond võttis kampa valimiste suuremad kaotajad sotsiaaldemokraadid ja IRLi, kadusid ka lootused reformideks. Kaks kaotajat on huvitatud vaid ühest: valitsusse saamisest. Ilma selleta nende populaarsus kahaneks veelgi. Seepärast pole meil riigimehelikkusest tänase Eesti poliitikas mõtet rääkida. 

Käib vaid võitlus soojade kohtade pärast viletsas valitsuses. Noor peaminister Rõivas on nende pikaks veninud läbirääkimiste käigus tõestanud vaid seda, et ta pole võimeline tähtsate asjadega tegelema. Kogemusi lihtsalt napib. Normaalne valitsus oleks olnud Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Oli ju Keskerakond see, kes kõige rohkem valijate toetust kasvatas. Koalitsiooni paremad juhid olnuks Siim Kallas ja Edgar Savisaar. Kahjuks esimene mängiti erakonna noorte poolt aktiivsest poliitikast välja ja teine haigestus.

Hästi ütles nädal tagasi  Võrumaa Teatajas Toomas Paur. Et kui Savisaar oleks kutsutud koalitsiooni kõnelustesse, poleks ta Tailandi sõitnud ja ka õnnetust  temaga poleks juhtunud. Omalt poolt lisan, et siis oleks olnud Eestil lootust aktiivseks arenguks. Praegu see usk mul puudub.  

Vastused ilmusid 9. aprilli ajalehes Võruma Teataja                     

Milleks meile valimised?

Tõepoolest milleks, kui juba mitmendat korda järjest jätkab pärast valimisi Stenbocki majas sisuliselt sama seltskond. Ka seekord tundub nii minevat, et kaotajad teevad valitsuse. IRL ja sotsiaaldemokraadid põrusid viimane kord kapitaalselt, kuid läbirääkimiste laua taga on nad taas tähtsad tegelinskid. Moe pärast on kohale kutsutud ka Vabaerakond, kes uustulnukana alles ärkab võiduöö joovastusest ja ei saagi veel päris hästi aru, kuidas kogenud parlamendihaid nende ümber võrku koovad.

Seega teeb suurt poliitikat edasi endiste seltskond. Seesama, kelle kohta suurettevõtja Tiit Vähi alles jaanuaris nurises, et valitsuserakonnad ise on Eesti asja uppi ajanud. „Kes on need kümme aastat Eesti riiki juhtinud, kas mitte Toomas Hendrik Ilves ning Reformierakonna ja IRLi koalitsioon? Kas see kolmainus ongi riigivankri kraavi vedanud?“ vastas ta meedias ekspeaminister Mart Laarile viimase reformikava kohta. Isegi ajakirjanikud Kalle Muuli ja Ahto Lobjakas kirjutasid enne valimisi, et Eesti arengule tuleks kasuks Reformierakond troonilt tõugata.

Olles ise Kagu-Eesti rahva seas kaks kuud tänavakampaaniat teinud, kuulsin ma vaid üksikuid inimesi oravaparteid kiitmas, ikka arvati, et Reformile tuleks kambakas teha. Kuid võta näpust, e-valimistel kogutud tuhanded hääled pakkusid jälle üllatuse. Rahameeste partei võitis taas!

Keskerakond, kes ainsana vanadest olijatest oma toetajaskonda kasvatas ja kelle esimees Edgar Savisaar 25057 häälega tegi kõigi aegade rekordi, jäeti edasise võimu korraldamise kõnelustest hoopis kõrvale. „Valimiste hõbemedal, ehk Keskerakonna toetajate hääled on meilt varastatud,“ kasutas Edgar Savisaare kõnekujundit. „Kunstlike e- häältega pandi paika Reformierakonna juhtiv roll ühiskonnas,“ lisas ta.

Mis toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ehk EKREga, vajaks uues ajakirjandusõpikus tervet peatükki. Järsku selgus, et rahvas hääletas fašistide poolt. Kusagilt Interneti avarustest leiti värske Riigikogu kõige noorema liikme Jaak Madisoni kahtlased mõtisklused Hitleri kohta ja rünnak algas. Portaalides hakkas ilmuma EKRE vastaseid sõnavõtte, kui seeni pärast vihma. Mõnedele pandi koonduslaagrite pildid ka juurde. Kui publik uut erakonda kaitsma kippus, keerasid portaalid oma kommentaariumi hoopis kinni ja nii sai demokraatliku riigi Internetis vaid süüdistada, mitte aga rünnatavaid kaitsta. Tulemus oli kiire tulema, EKRE lülitati uue valitsuse läbirääkimiste seltskonnast välja.

Täpselt sama mehhanismi kasutati pärast 2003. aasta valimisi, kui Keskerakond häälte arvuga valimised võitis ja president Rüütel valitsuse moodustamise keskmeestele usaldas. Paremparteid seda lubada ei saanud. Nagu EKREgi puhul, vaid päev pärast valimisi, pandi

telekaamerate ees raudu ettevõtja Vladimir Panovi käed ja meedias langes keskerakondlaste peale kohutav raha- ja maksupettuste laviin. Kuigi Panov hiljem õigeks mõisteti, jäeti Keskpartei sel korral jälle koalitsiooni läbirääkimistest välja ning võimule tuli Res Publica äraostamatute seltskond.

Kas nüüd pole sarnane olukord? Milleks meile valimised, kui valitsusse ei tohi lasta võõrast ideoloogiat. Ei Keskerakonda oma astmelise tulumaksuga, ega EKREt Venemaaga piirilepingu sõlmimise vastase hoiakuga. Mis sest, et rahvas neile mõlemale palju hääli andis. Vabaerakonna tõrjumise põhjust pole välja öeldudki. Kampa tuleb võtta vaid omad mehed, mis sest, et hääli said nad vähe. Riigi rahakotti ei saa ju võõrastele anda! Aga riigimehelikkus? Kas selles poolausa võimumängu maailmas suudame me säilitada oma rahva, eestlaste ühtekuuluvuse, meie kultuuri? Hästi vastas sellele küsimusele Õhtulehes pärast valimisi lavastaja Jaan Tooming: me tahame olla suured, kuid mõtleme väikselt, oleme maadligi, ei lenda. 

Ilmus maakonnalehes Valgamaalane ja Põlva ajalehes Koit    

KREEKA TÕSTAB PEAD !!

Küsimused Võrumaa Teatajalt

1. Kümme aastat tagasi Eestile eeskujuks toodud Euroopa Liidu varasema imelapse Kreeka valimised võitis ülekaalukalt vasakpoolne erakond Syriza. Selle kohta on öeldud, et kreeka rahvas ajas lõpuks selja sirgu. Kuidas kommenteerite Kreeka rahva valikut, kas see on hea või halb?
2. Syriza on lubanud vastu seista välismaalt peale surutud kärpekavadele, mis on kaasa toonud suure tööpuuduse ja majanduslanguse. Eestis on samuti kõvasti kärbitud, mis on eriti mõjutanud maapiirkondi, mis jäävad tühjaks, kuna riik koondab oma tegevuse suurematesse keskustesse. Pangad omakorda tõstavad raskustesse sattunud peresid kodust välja. Eesti majandus on kärbete tulemusel stagneerunud, töökohti juurde ei teki ja inimesed liiguvad tööotsinguil välismaale. Kas ja kuidas on kärpespiraali lõpetamine võimalik Eestis? Millal ajab eesti rahvas selja sirgu?

Vastused:

1. Kreeka rahvas ajas tõepoolest selja sirgu. Ei saa ju olla nii, et oligarhid ja suurpangad lasevad ebaõnnestunud tehingute tulemusena miljardeid tuulde ja siis rahvas pannakse neid ülirikaste kaotusi kinni maksma. Paraku on Euroopa Liidus seda vaeste koorimise poliitikat aetud. Muidugi saab tavalisel tööinimesel sellest kõrini. Kreeka rahva valikut tuleb kindlasti kiita. Lõpuks tuli jõud, mis raputab ka Brüsseli ahneid kabinette. Kui avaldada statistika Euroliidu kolosaalsete juhtimiskulude kohta, saaks avalikkus vist küll šoki. Euroopas käib üks suur raha raiskamine ja üldsus hakkab sellest aru saama. Juba lahvatas protestituli ka Hispaanias. Kümned tuhanded inimesed kogunesid tänavaile, et protesteerida praeguse võimu vastu. Madridis näitas hambaid Syriza sarnane vasak-radikaalne erakond Podemos. Oma muutuse marsiga kasutab Podemos ära kreeklaste poolt tekitatud lainetust. Nüüd jääb oodata tule levikut Portugali, Itaaliasse ja Prantsusmale.

2. Eesti kärpepoliitika on ju räsinud põhiliselt keskmist inimest. Eriti Lõuna-Eestis.
Meie majandus on kärbete tulemusel seisma jäänud ja töökohti juurde ei teki. Tööealine rahvas liigub tööotsinguil välismaale. Samas Soome, Taani ja Rootsi pangad lausa röövivad meie vaest inimest, hoides tema palga- ja pensioniraha oma arvetel ning keerutades seda maailma rahaturgudel. Samas ei maksa nad sundhoiustajale mitte sentigi intresse. Kas pole mitte uus orjaaeg? Kuid eesti rahvas selga veel sirgeks ei aja. Esiisade ihunuhtluse valu mõisaaidas saadud vitsadest püsib alateadvuses edasi. Muidugi oodatakse ka Maarjamaale Syrizat, andmata endale aru, et tegelikult on ta meil juba olemas. Keskerakonna näol, kelle valimisplatvormis Teeme teisiti leiab nii mõnegi protestivate kreeklaste loosungi.

Ilmus Võrumaa Teatajas 29. jaanuaril

KREEKA TÕSTAB PEAD !!

Küsimused Võrumaa Teatajalt

1. Kümme aastat tagasi Eestile eeskujuks toodud Euroopa Liidu varasema imelapse Kreeka valimised võitis ülekaalukalt vasakpoolne erakond Syriza. Selle kohta on öeldud, et kreeka rahvas ajas lõpuks selja sirgu. Kuidas kommenteerite Kreeka rahva valikut, kas see on hea või halb?
2. Syriza on lubanud vastu seista välismaalt peale surutud kärpekavadele, mis on kaasa toonud suure tööpuuduse ja majanduslanguse. Eestis on samuti kõvasti kärbitud, mis on eriti mõjutanud maapiirkondi, mis jäävad tühjaks, kuna riik koondab oma tegevuse suurematesse keskustesse. Pangad omakorda tõstavad raskustesse sattunud peresid kodust välja. Eesti majandus on kärbete tulemusel stagneerunud, töökohti juurde ei teki ja inimesed liiguvad tööotsinguil välismaale. Kas ja kuidas on kärpespiraali lõpetamine võimalik Eestis? Millal ajab eesti rahvas selja sirgu?

Vastused:

1. Kreeka rahvas ajas tõepoolest selja sirgu. Ei saa ju olla nii, et oligarhid ja suurpangad lasevad ebaõnnestunud tehingute tulemusena miljardeid tuulde ja siis rahvas pannakse neid ülirikaste kaotusi kinni maksma. Paraku on Euroopa Liidus seda vaeste koorimise poliitikat aetud. Muidugi saab tavalisel tööinimesel sellest kõrini. Kreeka rahva valikut tuleb kindlasti kiita. Lõpuks tuli jõud, mis raputab ka Brüsseli ahneid kabinette. Kui avaldada statistika Euroliidu kolosaalsete juhtimiskulude kohta, saaks avalikkus vist küll šoki. Euroopas käib üks suur raha raiskamine ja üldsus hakkab sellest aru saama. Juba lahvatas protestituli ka Hispaanias. Kümned tuhanded inimesed kogunesid tänavaile, et protesteerida praeguse võimu vastu. Madridis näitas hambaid Syriza sarnane vasak-radikaalne erakond Podemos. Oma muutuse marsiga kasutab Podemos ära kreeklaste poolt tekitatud lainetust. Nüüd jääb oodata tule levikut Portugali, Itaaliasse ja Prantsusmale.

2. Eesti kärpepoliitika on ju räsinud põhiliselt keskmist inimest. Eriti Lõuna-Eestis.
Meie majandus on kärbete tulemusel seisma jäänud ja töökohti juurde ei teki. Tööealine rahvas liigub tööotsinguil välismaale. Samas Soome, Taani ja Rootsi pangad lausa röövivad meie vaest inimest, hoides tema palga- ja pensioniraha oma arvetel ning keerutades seda maailma rahaturgudel. Samas ei maksa nad sundhoiustajale mitte sentigi intresse. Kas pole mitte uus orjaaeg? Kuid eesti rahvas selga veel sirgeks ei aja. Esiisade ihunuhtluse valu mõisaaidas saadud vitsadest püsib alateadvuses edasi. Muidugi oodatakse ka Maarjamaale Syrizat, andmata endale aru, et tegelikult on ta meil juba olemas. Keskerakonna näol, kelle valimisplatvormis Teeme teisiti leiab nii mõnegi protestivate kreeklaste loosungi.

Ilmus Võrumaa Teatajas 29. jaanuaril

ETV võiks aastavahetuse eriprogrammist  loobuda

Vaatasin eilsel Vana Aasta õhtul jõudumööda kõiki Eesti teleprogramme. Kui Kanal 2 ja TV 3 veel midagi pakkuda suutsid ja nende horoskoope ning muusikat oli huvitav vaadata, siis  ETV mängis küll oma aktsiad järjekordselt maha. Nii nagu rahatühi Tallinna börs enne aastavahetust.

Arusaamatu, miks oli tarvis ETV brigaadil minna Maardu mõisa, kui kogu tegevus toimus seal vaid kahel vanaaegsel diivanil ja orkester sai mängida vaid väikesel poodiumil kusagil fuajee varjus. Kunstlikult naerma aetud publik, mõjus ebausutavalt ja eelnevalt salvestatud saade mingit aastavahetuse rõõmuprogrammi mõõtu küll välja ei andnud. Miks minna mõismajja, kui ETVs on suured stuudiod, kus saaks efektselt aastavahetuse programmi  välja mängida.

Täiesti arusaamatu, kuidas oli üles ehitatud programm ise. Kaks saatejuhti Hannes Võrno ja Peeter Oja olid rakendatud rolli, mis neile ju ei sobinud. Nad on võimelised palju enamaks. Ekraanil oli selgesti näha, kuidas kaks meesmürakat lihtsalt igavlesid peale sunnitud intervjuusid võttes. Ei konflikti, ei arengut, ei elurõõmu neis küll ei olnud. Ja nii umbes neli igavat tundi järjest, kuni rahva tujurikkujateni välja. Kuigi Ott Sepp ja Märt Avandi nimetasid saadet huumori tippsaavutuseks, said nad isegi aru, et ETV 2 programmis samal ajal esinenud retrotähed Ervin Abel, Eino Baskin ja Sulev Nõmmik ületasid tänaseid naljamehi mitmekordselt.

Kas rahvusringhäälingu kunstiinimesed tõesti arvavad, et Vana Aasta õhtul istub publik kaks kätt põlvedel ja jälgib tähelepanelikult iga sõna, mis ekraanilt neile koju saadetakse. Tuimalt ja ükskõikselt, nii nagu ETV oma programme kokku paneb. Näidake parem aastavahetusel filme, ärge püüdke oma programmiga publikut püüda. Juba mitmendat aasta ei tule see välja.

Ilmus Delfis 01.01.2015