Vaba turg ja kõrge hind? Absurd!!

Nüüd siis oleme kogenud seda palju kiidetud turumajandust, vaba turgu ja hindu, mille turg pidi kohe alla viima. Kogu jutt on osutunud jamaks! Esiteks ei saanud me vaba turgu, sest Eesti Energia on 80%ga ikka turuliider. Teiseks ei saanud me vabu hindu, sest neid dikteerib Eesti Energia oma tobeda kasumi marginaaliga. Selleks, et elektrifirma ikka lisandväärtuse kätte saaks, et see Jordaanias maja mängida. Tagatippu kasutas juhtiv energiafirma  lepinguid sõlmides nii kavalat müügitaktikat, et enamik kliente sattus kindlaks määratud ehk siis püsitariifiga paketi peale, mis energiahiiu kasumi stabiilselt paigal hoiab.      

Lisan vastused Võrumaa Teataja küsimustele:

1. Tänaseks peaks olema käes esimesed vabaturu elektriarved. Milline oli kogemus? Kuidas elektri hind võrreldes varasemaga muutus?

 2. Kuidas jäite rahule elektrienergia vabaturule ülemineku protsessiga? Kas midagi oleks saanud teisiti teha? Kas oleks tulnud asja edasi lükata nagu seda tehti Lätis ja Leedus?

Vastused:

1. Elan tavalise korrusmaja keskküttega korteris ja seepärast pole elektriarved väga suured. Siiski kasvas jaanuari arve detsembri omast 23 protsenti kõrgemaks. Pea veerandi võrra siis. Meil käib ikka nii, et kui mingi hind tõuseb, siis ikka veerandi või poole võrra. Tihti kaks korda korraga. Euroopa riikide mõne protsendiliste hinnatõusudega võrreldes, elame meie metslaste maal, kus kivikirvega vehkides taotakse sinusse usku turumajanduse eelistesse ja nii oledki hullema kartuses nõus mõnele püsitariifiga hinnapaketile alla kirjutama. Nõnda käitus Eesti Energia oma koduleheküljel, kus eelmise aasta lõpul pakettide valimise ajal oli sama firma püsihinnaga paketi valimine eriliselt kergeks tehtud, nii et oskamatu valija sattus vaid paari hiireklõpsuga just sellele paketile. Minuga nii juhtus. Enne kui jõudsin süveneda, sadas mulle fikseeritud hinnaga leping kaela.

2. Minu meelest pole meil mingit elektri vabaturgu saabunud. Tegemist on lihtlabase elektrihinna tõstmisega ja seda riigifirma Eesti Eenergia huvides. Sai ju see firma ligi 80% klientidest jälle endale. Tuletan meelde, et kallimat elektrihinda hakkasime maksma Refomierakonna ja IRLi võimuloleku ajal ja nemad ka suure hinnatõusu eest vastutagu. Seletagu rahvale ära, miks nii tehti ja miks mitte elektri „vabaturgu“ edasi ei lükatud, kuigi EL seadused seda lubavad. Kes viitsib Internetis kolada, see veendub üsna kiiresti, et kusagil Euroopa Liidus pole niisugust nn. „vaba elektriturgu“ nagu meile pähe määriti. Euroopa Eelektritööstuse Liidu andmeil reguleerib 27 liikmesriigist oma kodutarbijate  eletritariife enamik.

Peale Eesti pole minu andmeil kusagil absoluutset vabadust kodutarbija energiale suvalist hinda määrata. Kõikjal astub riik vahele. Leedu ja Läti ei tea vabast elektriturust veel suurt midagi ja kaitsevad tarbijat riiklikul tasemel. Meie energiahinnad tõusid kohati rohkem kui ennustati ja mina kardan väga, et lähikuudel tuleb meil üks suur ja üldine elukalliduse tõus. Elekter on ju sees igal tootel ja nüüd hakatakse neile uusi hinnalipikuid külge keevitama. Piima lüpsmine käib ju elektriga ja leiba tehakse tänapäeval elektriahjus. Nii, et kallis eesti rahvas, olge valmis hullemaks.

Vastused ilmusid Võrumaa Teatajas 14. veebruaril 2013          

Jätke Võru-, Valga- ja Põlva haiglad rahule!

Jälle on tõusnud päevakorda kolme Kagu-Eesti haigla tegevuse kärpimine maakonna haigla tasemelt kohaliku haigla tasemele. Seda on proovitud teha juba ka mitmel korral varem, kuid kohalike elanike äge protest on haiglad päästnud.

Põlva haigla kaitseks kogusid Siim Kallase valitsuse 2002. aastal kaks meest Heiki Männik ja Jaan Laul linna tänavail ning kaubanduskeskustes 7462 allkirja. Keskerakonna saadikud toetasid kohalikke aktsioone Riigikogu saalis. Haigla jäeti tol korral rahule. Nüüd on kolm haiglat jälle ohus. Põlva ja Valga haiglas tahetakse ministeerimi kava kohaselt kaotada ka kuulsad sünnitusosakonnad, millest nii palju meedias räägitud ja kus käivad lapsi ilmale toomas arvukalt noori emasid ka Venemaalt ja Lätist.
Esitan siinkohal Võru ajalehe küsimused ja vastused sel teemal. Ajaleht avaldas 5. veebruaril haiglate olukorra kohta ka pika materjali.      

Küsimused ajalehelt Võrumaa Teataja:

1. Viimasel ajal on olnud juttu Lõuna-Eestis asuvate haiglate (Põlva, Valga ja Võru) kaotamisest ning vaid ühe piirkondliku haigla, Tartu Maarjamõisa haigla allesjätmisest, mis te sellest arvate? Kas väiksemate haiglate kinnipanek on õigustatud?

 2. Kas te ise või teie lähedased on tarbinud Lõuna-Eestis asuvate haiglate teenuseid ning kuidas olete rahul teenuste kvaliteediga?

Vastused:

1. Ainuüksi Põlva-, Võru- ja Valga haiglate kaotamise mõte on minu meelest kuritegu eesti rahva vastu, rääkimata veel konkreetsest kavast nende haiglate tegevuse piiramise kohta. Viimasel ajal on moodi läinud Nõukogude Eesti ja uue Eesti Vabariigi võrdlemine. Ei taha küll endisi aegu üleliia kiita, kuid haiglate sulgemise poliitika näitab ju selgesti, kuivõrd hoolitseti rahva tervise eest vene ajal rohkem kui praegu. Kolme maakonna keskustesse ehitati tol ajal võimsad kaasagsed haiglad. Nüüd me vaid sulgeme haiglaid uusi juurde rajamata.

Olen arstidega palju suhelnud ja kõik nad on kiitnud neid haiglakomplekse, mis praegu Lõuna-Eestis on. Kui me nüüd neid tõepoolest ei suuda majanduslikult ülal pidada, siis tuleks rahulikult järele mõelda, kuidas ikka saaks väiksemate kuludega neid tervishoiu keskusi säilitada ja eesti rahva tervise eest hoolitseda. Kerge on kõike lõhkuda, sulgeda ja vähendada. Raske on kunagi lõhutut uuesti üles ehitada.

Head lugejad! Tuletan meelde, et ainuksena Põhjamaadest on Eestis haigald eraõiguslikud aktsiaseltsid, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine. Seda praktikat ei tunne ei Soome, Rootsi, Norra, Taani. Neis riikides on riikllik tervishoid, meil aga elanike arvelt lisasndväärtust teeniv süsteem. Haiglad on huvitatud mitte niivõrd puusaoperatsiooni  õnnestumisest, kuivõrd nende operatsioonide üldarvu tõstmisest. Viimase näitaja alusel saab haigla haigekassalt raha.

Eesti haiglate süsteem on ammu unustanud inimese. Ta eksisteerib vaid kasumi tootmisele, ehk siis süsteemi isenese säilitamise huvides. Pealegi kehtib ikka ajast ja arust süsteem, kus patsientidele mõeldud ravirahadest remonditakse ka vanu haiglaid ja ehitatkse uusi. See raha peaks tulema riigieelarvest, mitte aga haigekassa eelarvest. Eesti meditsiini süsteem ei ole minu meelest praegusel kujul küll jätkusuutlik.          

2. Meedikud on Kagu-Eesti haiglates väga head ja vastutulelikud. Näiteks: remontisin Põlvas autot. Kogemata lasin puuriga sõrme sisse. Jooksin kohe Põlva haiglasse. Mõne minutiga oli sõrm desinfitseeritud ja seotud. Pandi veel teetanuse süst ka tagumikku ja anti lisaks paber, et lähema kümne aasta jooksul olen veremürgituste eest kaitstud. Üks minu sugulane lamas Otepää haiglas. Käisin tal tihti külas ja veendusin, kui inimlikult seal haigete eest hoolitseti. Valga haigla on vaid kiidusõnade vääriline, teenindab hoogsalt kä naaberid lätlasi. 

Ma mõistan, et suurtes haiglates on ravi kvaliteet kõrgem, et seal on arstide tase väga hea ja tehakse raskeid ning keerulisi operatsioone, mille eest ülim tänu neile. Kuid samas ei tohi unustada, et enamik meie tervisehädasid ei ole alati väga rasked ja nende ravimiseks piisab küllat maakonna tasemest. Pealegi on ju patsiendile pikad sõidud mõne väiksema hädaga Tallinna või Tartusse väga koormavad ja stressirohked.

Mina toetan  ja seisan  Riigikogus igati  Põlva-, Võru- ja Valga haigla alles jätmise ning  praeguse raviteenuste taseme ning hulga säilitamise poolt. Olen korduvalt Reformierakonna ja IRLi poliitikuile Toompea saalis deklareerinud: jätke Kagu-Eesti haiglad rahule ! Minister Maret Maripuu tahtis neid kärpida aga juhtus nii, et minister ise kärbiti ära.

Materjal ilmus ajalehe Võrumaa Teataja 7. veebruari 2013 numbris